Otse põhisisu juurde

RUBRIIK PESALEIDJAD: CARMEN



Nimi: Carmen Marianne Teär

Vanus: 19

Millal liitusid Pesaleidjaga?:
01.01.19

Sinu roll Pesaleidjas: Peale selle, et mul on kassitoas hoolealused ja kodus hoiukass, kinnitan veel Pesaleidjas kliinikuvisiite ning kirjutan Pesaleidja blogisse lugusid. Lisaks aitan postitada teistel vabatahtlikel, kellel ei ole endal ligipääsu, Facebooki ja kodulehele postitusi.

Lemmikrolliks on Pesaleidjas kassidele tervisekontrollide tegemina ja üldse aja veetmine kassitoas, sest alati saab abiks olla ja uusi asju õppida.

Kuidas sattusid Pesaleidjasse?
Väiksest peale olen armastanud kasse ja teadnud, et kunagi ristuvad muu teed mõne kasse aitava organisatsiooniga. Vabatahtlikuks saamiseks peab olema täisealine ja nii ma ootasingi pikkisilmi oma sünnipäeva. Pesaleidja valisin, kuna see oli mu kodule kõige lähemal ja kõige rohkem oli ka infot Internetis selle kohta.

Vabatahtlikuna lubasin endale, et kindasti ei hakka hoiukoduks. Siiski elus ei lähe tihti nii nagu tahad. Ühel õhtul kassitoas olles, nägin karantiinis just saabunud kassipesakonda. Poegadel ei olnud silmadki veel lahti! Kassiema aga oli nii stressis, et ei hoolitsenud oma poegade eest. Nii ma siis seisin nende puuri ees ja võtsin vastu otsuse- teie tulete minuga küll koju täna. Nüüdseks on kõik õnnelikult oma uutes kodudes ja mul juba uus hoiukiisu kodus.

Millega tegeled väljaspool Pesaleidjat?
Hetkel võtsin aasta vabaks, et autojuhiload ära teha ja raha koguda, kuna soovin minna Tartusse arstiks õppima. Selleks käin teenindajana tööl toitlustuskohtades ja üritustel. Vabal ajal armastan raamatuid lugeda, koeraga looduses jalutamas käia ja maalikunstiga tegeleda.

Perekass Sassu
Kas Sul on omal kodus loomi?
Kodus on mul peale hoiukassile veel ka oma kass Sassu. Talle üldse tegelikult ei meeldi teised kassid ja nii on ka hea hoiukodu olla - ühtegi kassi ei saa endale jätta. Lisaks on mul veel papagoid, koer ja kalad.

Mida on koostöö Pesaleidjaga Sulle õpetanud?
Varsti saab mul Pesaleidjas aasta täis ja see on olnud kõige täisväärtuslikum aasta mu elus. Kassid on andnud mu elule nii palju motivatsiooni ja õpetanud, et nad kõik tunnevad kurbust, rõõmu, kibestumist ja äratundmist.

Pesaleidjas saab ka hea meeskonnatöö kogemuse. Kõik aitavad kõiki ja kedagi ei solvata ega jäeta kõrvale. Samuti on igal vabatahtlikul oma ülesanne ja see omakorda soodustab teistega suhtlemist.

Vabatahtlikuks olemine õpetab ka, mida peaks jälgima oma kassi tervise puhul. Kuna iga vabatahtlik peab korra kuus tegema hoolealustele tervisekontrolle, saab väga kiiresti selgeks, millal on kassil igemepõletik ja milline näeb välja kõrvalest.




Nüüdseks päriskodus olevad pisikesed.
Mis valmistab Sulle vabatahtlikuks olemisel kõige rohkem rõõmu ja mis on Su jaoks kõige raskem?

Kõige rohkem valmistavad mulle rõõmu kindlasti kassid, kuid see ei ole kõik. Peale karvapallide, kes on nii südamelähedaseks saanud, on ka teised vabatahtlikud nii kalliks muutunud. Kassitoas saab alati naerda ja just seal veedaksin kõik oma päevad. Samuti on nii tore näha elevil inimesi, kes tulevad kasse vaatama ja sooviksid võtta kõik kassid endaga koju. Rõõmupisarad tulevad siis silma, kui suure töö tulemusel on arglikust ja kurjast kiisust saanud tõeline paikiisu.

Kõige raskem on näha puurides kasse, kes on haiged ja vajavad ravi. Samuti paljud inimesed ei tea, kui palju tegelikult on Eestis kodutuid kasse kolooniates, kes vajaksid abi esimesel võimalusel. Tihti öeldakse, miks peaks annetama kasside jaoks, nad on ju kassid ja inimesed vajavad palju rohekm abi. Mind see ju ei puuduta. Tõde on see, et kassid on vastutustundetute ja julmade inimeste tõttu kodutud ja kassid ei saa ennast ise aidata.


Kas Sa tahad midagi inimestele edasi öelda?

Kui sul on vähegi vaba aega ja soovid seda kasulikult kasutada, siis mine ja liitu mõne heategevusliku organisatsiooniga. Selleks ei pea olema tingimata Pesaleidja. Igas Eesti nurgas leidub abivajajaid ja aitama ei pea alati rahas. Tihti on moraalne olemasolu ja abikäed palju vajalikumad. Samuti saad teha head inimestega, kellel on ühine eesmärk ja nii mõneski võib saada hea sõber.
Pesaleidjast on saanud mu teine kodu ja perekond!



Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

5 märki, millega Su kass tahab Sulle öelda, et ta on õnnetu

Meie kassid on meie hindamatud kaaslased, kes pidevalt naeratuse näole toovad. Ilmselgelt soovime me neile alati parimat, kuid kuna kassikeelt me ei räägi, on sageli raske neid neljajalgseid mõista. Toome teile välja viis punkti, näpunäideteks ja tähelepanekuteks, mis aitaksid teil oma kassi paremini mõista ning nende heaolu kontrollida.  Taavi Ainult lebaks ja magaks. Kuigi see tundub väga tavaline kasside puhul, ei ole see päris nii. Kassidel võib kodus olles väga igav hakata. Kass, kes vaid magab ja lebab, võib olla lihtsalt alastimuleeritud. See tähendab, et tal pole piisavalt tegevust või mänguaega oma inimeselt. Võite mõelda, et kass ongi lihtsalt laisk – kuid, kui te saaksite oma kassilt selle kohta küsida, võib vastuseks olla lihtsalt see, et ta on oma igavusega leppinud. Sellised kassid ei liigu väga palju ning seetõttu tulevad ka terviseriskid, näiteks ülekaalulisus, diabeet ja liigeste probleemid. On oluline teha kindlaks, et kass saab piisavalt liikumist ja tähelepanu, et

HEA TEADA: neli punkti kassiküüntest, mida üks kassiomanik kindlasi teadma peaks!

 Kassid võivad küll kraapida mööblit, ronida mööda kardinaid ja oma küüntega muid asju lõhkuda, ent küüned on oluline osa kassi anatoomiast ning palju enamat kui näib. Toome Sulle põhilise info, mida Sa peaks teadma oma kassi küüntest. Allikas: Pixabay 1. Kassiküüned ei ole päris samad kui meie küüned. Kassiküüned on küll sarnased meie omadel, ent on üks suur erinevus - kassiküüned on osa nende varvaste luudest. Küüne kaotamine meie jaoks ei ole suur probleem, ent kassi jaoks on see põhimõtteliselt sama kui sõrme- või varbaotsa amputeerimine. Mistõttu mitte-mitte kunagi ei tohiks kassilt küüsi eemaldada. Õnneks on protseduur enamus loomakliinikutes ka taunitud. (mitmelpool maailmas on küll see tavaline, vt declawing ) 2. Kassiküüntel on olulised ülesanded. Kui meie küünte põhiliseks eesmärgiks on meie sõrmeotsi kaitsta, siis kasside jaoks on küüned palju enamat. Ülesanded, millega ilmselt kõik oleme kokku puutunud, on enesekaitse ja jahipidamine. Lisaks aitavad k

Märgid, et Su kassil on valus

Kassid on väga stoilised loomad ning nad oskavad valu hästi varjata. Ebatavalise käitumise märkamiseks on tihtipeale vaja neid jälgida lähedalt ja üpris ettevatlikult. Ükski kassiomanik ei soovi, et nende kallis kiisu vaikides kannatama peaks. Et valu kiirelt märgata, tõime välja seitse abistavat näpunäidet, kuidas ja milliseid märke tähele panna.  Kus on kiisu? Valudes kass võib end stressi tõttu ära peita, et seal rahulikult valuga toime tulla. Inimesed lebavad valu tundes voodis - eemalduvad teistest inimestest, suhtlusest ning füüsilisest tegevusest, niisamuti toimetavad ka kaslased. Kasside käitumine ei ole alati ennustatav, kuid kui Sa märkad, et peitu pugemine muutub osaks igapäevarutiinist, vii kass igaks juhuks loomaarsti juurde tervisekontrolli. Äkilised muutused käitumises Kas Su kass on tüüpiliselt sülekass ning loomult väga rahulik kuid äkitselt märkad, et ta on ärritunud: hammustab, küünistab või sisiseb? Äkiline ja ettearvamatu käitumismuudatus võib olla üks märk, mis v