Pesaleidja

Täna avalikustame loo, mille räägib meile inimene, kes Gingerile võimaluse kodusoojuseks andis ja kes tahabki nüüd kõiki julgustada ning selgitada, kas ja kuidas on see olnud hea (või halb?). Hoiatan, lugu on pikk ja tõeliselt südamlik! Püüan alustada algusest ja kõik mäletamise järgi kirja panna. Lugu räägib sellest, kuidas kannatlikkuse abil ühest meeletult arglikust kassikesest aja jooksul vormub äärmiselt vahva sell, kes pakub rõõmu kõikidele kodu elanikele. Õige pea saab pool aastat sellest päevast, kui Gingeri meile koju tõime. Võin öelda, et see lugu lihtsalt juhtus. Selleks ajaks oli möödas peaaegu poolteist aastat päevast, mil Marius Boy Diask meie juurest lahkuma pidi. Kes veel ei tea, siis ta oli meie kallis pärsia kassipoiss, kes oli koos meiega 15,5 aastat. See on pikk aeg ja selle aasta alguses ei olnud kindlasti saabunud see hetk, mil ma oleksin mõelnud, et olen valmis uut looma võtma. Jah, ma olin vahel endamisi mõelnud, et kindlasti see päev ükskord tuleb ja teadsin ...

 Suvi on juba täie hooga peal, esimene kuumalainegi möödas ning meie toome taas teieni need õnnelikud nurrikud, kes leidsid kodud juunikuu jooksul. Üks pisike kiisu küll tagastati, aga ta õnneks ei ole sellest väga löödud ja küll tuleb ka tema jaoks see õige pere! Loretta oma uut kodu ja vaadet uudistamas. Hoiukodu jaoks oli tegemist kolmanda hoiukiisuga ja kõige kurvema head-aega-ole-tubli-kiisu-oma-uuele-perele - väga vähe oli puudu, et ta oleks hoiukodule päriseks jäänud. Hoiukodu aga siiski rõõmustab - Loretta sai väga toreda pere!  Oliver läks koju toreda naisterahva ja tema 4 aastase kassi juurde. Kahjuks aga oli rõõm lühike, sest Oliver sai 1,5 päeva aega, et pere esimene kass Kratt temaga harjuks. Kodune kass olevat vähe söönud ja Oliveril seljas käinud - mis on väga tavaline hierarhia paikapanek, aga kahjuks perenaine oli otsuse ilmselt langetanud olenemata meie nõuannetest ja soovitustest ning Oliver tagastati. Õnneks on Oliver nii resilient kass, et tal vist suva, e...