Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuvatud on kuupäeva juuni, 2016 postitused

Mida on toakassil õnneks vaja?

Tihti kuuleme inimestelt järgmisi küsimusi/väiteid:  "Kuidas teil need kassid ainult toas elavad? Kas nad siis õue ei taha?" "Ega ma ei saa sellele tänaval elavale kassile hoiukodu pakkuda, sest ta ei harju ju toas ära" "Kass on loodud ikka õues ka käima, ei saa mina teda takistada" "Kass on toas õnnetu" ja nii edasi. Jah, kassile võib meeldida õues käimine, kuid vaid seepärast, et see on põnev, huvitav, teistmoodi. Putukas sumiseb ja lind lendab. Rohukõrred kõditavad käpapatju, tuuleiil toob ninna uusi lõhnu. Ideaalses maailmas. Reaalsus on kahjuks tihti aga täiesti teistsugune. Autod kihutavad suurel kiirusel. Põõsaste taga luusib rebane, otsides oma järgmist saaklooma. Mööduv inimene viskab kiviga. Põgenedes jääb kodu kaugemale ja nina ei leia enam tuttavaid lõhnu üles. Kõhuke läheb tühjaks ja käpad külmetavad.  Kass on loom, ta ei oska arvestada kõikide ohtudega, mis teda õues varitsevad. Ning ta ei peakski. Selleks oleme ta

Kerry

Puhka rahus, mu kallis! Ma kohtusin Sinuga esimest korda maikuu alguses paar aastat tagasi. Helistati ja öeldi, et "ripakil" on üks emme oma kahe äsjasündinud titega ... Varjupaigas. Kohas, mis on tittede jaoks üks sobimatu paik. Loomulikult hoolivad sealsed inimesed ka tittedest, aga kui on palju kasse koos, siis on ka palju võimalikke nakkusi. No kuidas ma oleksin saanud "ei" öelda? Sain su käest "näopeksu" ja susinat, pisukest ründamist ja veidi plaasterdamist vajavaid kohti ... Aga üks asi, mida Sa mulle kunagi ei keelanud ja pahaks ei pannud, see oli tegelemine Su tittedega. Ma võisin nende silmi puhastada, ma võisin neid uurida, ma võisin neid niisama nunnutada ... Ju Sa teadsid ikka, et ega ma pole päris jube kahejalgne! Ja need tunnid jutustamist – Sina ühel ja mina teisel pool puurivõret! Mulle tundus, et Sa hakkasid neid isegi oma vaiksel ja varjatud moel nautima ... Kerry tittedega Siis tuli aeg, mil lapsed suureks

Lapileenu tuli eluga välja lootusetust olukorrast - tõeline ime!

Käes on suve algus - aina enam ja enam pesakondi sünnib ning üha rohkem liigub ringi tiineid emaseid kiisusid. Nii tulid meile ühel ilusal päeval kassituppa Valgast kaks imeilusat kiisut - triibik-valgega Lapileenu ja lumivalge Snow White. Kiisud olid pisut endassetõmbunud ning ootasid vaktsiini, seejärel vaktsiini kinnistumist ja lisaks sellele tuli neil võidelda ka seenega. Küll aga möödus see kõik üsna kiirelt ja käes oli aeg, kus nad olid veel mõne päeva jälgimisel, et seejärel teiste kiisudega kokku kolida. Ja siis juhtus see, mis me kõige vähem oodata oskasime - õhtune vabatahtlik läks kiisudele ravisid tegema ja Snow White poegis kolm imeilusat beebit samal ajal. Ja siis oli selge - ka Lapileenu ootab ilmselgelt poegi. Täna keskendumegi põhiliselt Lapileenule, sest kui aus olla, on ta rambivalguse vääriline. Tegu on tõelise imega. Lapileenu kõht oli tõesti nagu õhupall, kui oskasime seda sellise pilguga nüüd lõpuks vaadata. Küll aga oli üleöö tema tervis tohutult halve