Igaühe jaoks on kuskil keegi...

Mööduvad päevad. Need kõige hirmutavamad. Senine vaba kassi õueelu on asendunud järsku olekuga ühes kinnises toas. Ruumis, kus on veel hulk teisi kasse. Mõni neist uudishimulikum, mõni neist hoiab kauge kaarega eemale. Mis koht see on? Igaks juhuks tasub vist põgeneda aknanurka ja sisiseda igaühe peale

Mööduvad nädalad. Vaikselt hakkab selgeks saama rütm, et iga hommik tuleb üks ja sama inimene. Iga õhtu tuleb keegi uus. Iga õhtu tahab keegi teha tutvust ja justkui puudutada. Miks? Hirm on liiga suur selleks, et välja selgitada põhjuseid. Iga lähenemiskatse viib põgenemiseni.

Mööduvad kuud. Igal hommikul tuleb üks juba tuttav nägu, kes värskendab ära liivakastide sisu, peseb puhtaks põrandad ja täidab ära söögi- ja joogikausid. Seda inimest pole vaja karta. Ta teeb head. Ilma temata oleks elu nagu tänaval. Iga päev tuleks võidelda oma ninaesise ja sooja koha eest. Tema tegevust tasub hoolega jälgida ning temaga hästi läbi saada.

Järgemööda mööduvad ka aastad. Meelde on jäänud juba kõikide vabatahtlike näod. Nii need, keda näeb vaid korra kuus, ja eriti need, keda näeb praktiliselt iga päev. Teada on, kes jagab konservi ja kes maiused. Teada on, et kes tuleb iga kord paitama ja kõrva tagant sügama. Teada on ka need, kes ussirohtu kord kvartalis manustavad. Elu siin ei ole enam hirmutav ega kohutav, vaid täitsa nauditav. Kas see ongi kodu?

Just täpselt sellised on olnud Pesaleidja kassitoa kahe triibiku - Siiriuse ja Tipi elu. Tegemist on Pesaleidja kassitoas kõige kauem kodu oodanud tegelastega. Siiriusel sai selle aasta kevadel täis kolm aastat koduootamist ja Tipil on sama tähtpäev ees selle aasta oktoobris.

Tipp konserviootel

Kolme aasta jooksul on kahest väga arglikust ja hirmul kassist saanud kaaslased, kes käivad vabatahtlikelt konservi nuiamas ja naudivad ka kõrva tagant sügamisi. Nad küll ei usalda veel igaühte ja uude kohta kolides kulub neil seal aega harjumiseks. Sellegipoolest on nad teinud mõlemad läbi enneolematud edusammud. Paljud inimesed ütlesid nende kohta alguses, et nad on täiesti metsikud ja ei muutu kunagi sotsiaalseks, aga meie vabatahtlikud ei kaotanud kunagi lootust. Me teame, et iga kassi sees on olemas soov läheduse ja suhtluse järele. Mõnel võtab see avanemine lihtsalt kauem aega.

Siirius uudistamas vabatahtlike tegemisi

Tihtilugu küsitakse meie vabatahtlikelt, mis saab ühest või teisest kassist, kui ta endale peatselt kodu ei leia. Ega me ei oskagi midagi tarka selle peale vastata. Tundub naljakas, sest mis nendest ikka saama peaks. Eks nad leiavad endale ühel päeval kodu. Me teame, et igaühe jaoks on kusagil olemas keegi, kes on just selle kassi jaoks ideaalne kodu. Võtku see koduootamine aega siis paar päeva, nädalat, kuud või lausa paar aastat. Me ootame selle kodu ära. 

Koduootel Tipp

Aita meil leida Siiriuse ja Tipi päris oma inimesed, kes on just nende jaoks õiged. Need inimesed, kellel on kamaluga kannatlikkust, kuhjaga armastust, kotitäis aega ja kulbiga usku. Just selliseid inimesi otsivad nii Tipp kui Siirius - kaks imearmast triibikut.

Siirius on oodanud oma kodu 3 aastat, 4 kuud ja 9 päeva.
Tipp on oodanud oma kodu 2 aastat, 9 kuud ja 15 päeva.

Kui soovid Siiriusele või Tipile kodu pakkuda, täida palun meie kiisuvõtja küsimustik: http://pesaleidja.ee/content/loovutustingimused ja võtame Sinuga esimesel võimalusel ühendust!


Kommentaarid

Populaarsed postitused