Augusti kojuminejad!

On aeg ...

Pesaeidja õnnelikud karvikud on te ees! Augustikuu jooksul kolis päris oma kodudesse 58 kaunist kassi!!

Mussu ja Nalf ja Lapileenu, Olle Miisu, Lasseke, Kenneth, kes algatuseks turismitallu oma käpad seadis, muhe poiss Ants ja Crep ja Samantha – kõik oma uutes kodudes ... kallid karvikud leidsid enestele pered ja see on alles algus!

Samanta

Räägime seekord esmalt nondest koduleidjatest, kes hingevärinal kellegi külje alla pugesid, et suureks ja julgeks saada, aga keda enam mingi väega polnud võimalik ära rebida – me „murdunud“ hoiukodud!!! :D

Sam lihtsalt oli ja andis enesest parima, et pugeda hoiukodu hinge, koos oma pisikeste käpakeste ja roosa ninaotsaga.

Anni! Ei suutnud hoiupere temast loobuda, teda kellelegi teisele anda! :) „Väiksest röövlist sai vahepeal „suur“ röövel“ ning kunagine hoiukodu loodab, et millalgi lõpeb närimine ja Annist saab sülekass... Nojah, ka kassihoidjad on vahel armastusega liialt löödud!!

Mõnikord juhtub aga ka nii, et hoiad ja kasvatad ühte, kuid armud hoopis teisesse – Mikkel läks oma arglikule õele seltsi ja lohutust pakkuma, aga puges hoopis õe hoiuinimestele nii hinge, et tema äraandmine ei tulnud enam kõne allagi... Selline armas nurrupall ja kaisukas ...!

Ja siis veel Tinki-Vinki/Tinky/Lucia (Jeerum, on sel kassil alles nimesid!!), kes pärast loendamatuid seiklusi tänavatel, arvukates hoiukodudes ja „võibolla“-kodudes otsustas, et jääbki oma suvekoju Kernu valla põldude ja metsade vahele, ega lähe enam kuhugi seiklema. Kui, siis vahest ehk hiirejahile ning võibolla saab harva ka mõnda tuterdama jäänud tihast taga ajada. Seltsiks on Tinki-Vinkil nüüd veel kolm kassi, kolm koera ja viis hobust ning pere, kes teda armastab just sellisena, nagu ta on - veidi kummaline aga ütlemata oma!

Ning Rebase Rein – üleni kolekuri farmikiisu, kes peale pikka kooskasvamist leidis endale ka pere oma hoiukodus. „Rein on ideaalne muutumislugu, mil kurjast paanikas kiisust saab tõeline nurrumootor. Selline nurrumootor, millise puhul ei oskaks eales arvata, et ta perenaisel sõrme kunagi tõsiselt verele hammustas või näiteks laelambi paanikahoos alla hüppas. Häid asju juhtub, kui nendesse uskuda ning ka kõige hirmsama kassi sees võib peituda tõeline leebukkass!!“ - väga altruistlik ja doonorlusele kalduv hoiukodu! Onju!?

Rebase Rein (paremal) koos oma uue sõbra, samuti Pesaleidjast võetud Mailaga

Oijah, ja Mustik rabas ka oma hoiuinimesi!!!

Kasmira

Et te nüüd ei kahtlustaks, et vaid hoiukodudele kauneid kasse jagub, siis – las nimekiri alata!!!

Paljudele vabatahtlikele armsaks saanud Theia seadis oma käpad uue kodu poole! Theia on noor ja tema sees on tõeline võitlejahing! Pool aastat tagasi oli Theia väga haige, kuid paranemine hoiukodus aitas ning sealt edasi läks asi vaid paremaks! Ja nüüd on olemas see päriskodu! Samamoodi kui Kasmiral, kes peale majade sulgemist ja elanike laialiajamist lageda taeva alla jäi.  Või TurboDiisel!! Segadust rohkem kui lõunamaa seriaalis, aga tegelikkuses siis Turbo ja Diisel. Imenunnud kasuvennad!

Theia

Turbo ja Diisel

Natuke võlujuttu enne jätkamist!!

Kui keegi üldse on sel kuul kedagi võlunud, siis tegid seda Kenza ja Isobel. Pered lihtsalt keeldusid nendeta lahkumast! Kenza võlus pere vanemad ja ka noorima poisi nii kiirelt ja sügavalt, et pikalt mõelda polnud vaja ja Kenza seadis sammud peale kõrvapuhastust, kiibi saamist ja ussirohtu tähtsalt kodu poole koos OMA perega. Ja Isobel, imekaunis pisiplika, kelle vastu keegi eriti huvi ei tundnud – tarvitses vaid õiget inimest kohata, peret, kes tuli vaid vaatama ja äraminek ilma Isobelita oli ilmselgelt võimatu! Plika istus perepoja põues, lukk tõmmati pea kinni, plika puges kurgu alla ja larises nurruda... Kasuõde Sabriine marssis kül ka kindlal sammul transpordipuuri, aga seekord tal ei vedanud...

Aga edasi siis -Jipike, Strawberry ja Raspberry, Krummi Jack, imearmas Mimm, Ramm, pisike rääkiv kass Meow Meow, Lukas ja Tahmanägu (Üks üleni must ja teine üleni valge!), Ami, Nomi ja Janneke ... Ning ka viimane Ämarist päästetud kassilaps Giddy läks oma koju!

Jipike

Meow Meow

Emotsioonid on laes, kuid me oleme alles poolel teel!! ;)

Pisikesed North ja West, pakkisid koos sabad ühte puuri ning kolisid oma koju. Neil kahel saab olema kindlasti väga tore oma uues kodus ning igav ei tohiks kindlasti enam kunagi hakata. Ka väga traagilise saatusega Sun (uue, või noh eestikeelseks kohandatud nimega Päike) võttis suuna Tartumaale, oma päriskoju. Ja Zaila sai enesele uue pere pärast seda kui iseoma ja kasulapsed üles kasvatas – au ja kiitus perele, kes teda kogu see aeg kannatlikult ootas. Uude koju läks ka Mõmmik, üks imekaunis valge kassilaps ning üle lahe oma kõige õigemate inimeste juurde purjetas viimane Puhvpükste pesakonna võsuke – Muffin.

Imearmas pontspõsk Benton kolis kassituppa Viljandist, olles veel pisut arg, kuid väga kiirelt tuli julgus ja paimaias olemine. Niisiis väisas kassiisand meie Petcity programmi raames poodi ja ... nii ta kodu leidiski. Koju läksid ka väike kassipreili Anna Miisu, ilus punane kassipoiss Flix, Kassitoas 2 aastat oma kodu oodanud sihvakas Ronja, pisike panter Mustiine, Triibu-Miilu, vapper ja sõbralik kassiplika Pisi-Bibi ja Kasuvend Klaus.

Benton uue omanikuga

Ühest kassikolooniast päästetud pisikese Ruu õnnetäht on endiselt särav ning selle sira valguses sai pisi enesele ka oma kodu ning inimesed. Totu Timmu, Susapusa, Täp, Traks, pisike Adelheid, Sillamäelt pärit Urmas ning  eutanaasiasüstist pääsenud arglik Erla – ka neil on arvatavalt oma õnnetähed, sest kõik nad leidsid enesele imetoredad inimesed, kelle juures edaspidi nurruda!

Urmas

Ja viimaks – meie kaks haiget vanakest Oscar ja Väinu kolisid ka augustikuus oma kodudesse. Keeruline elusaatus ja mitmed haigused olid neilt arvatavasti juba igasuguse lootuse võtnud, aga siis tulid inimesed, kes tahtsid just neid. Hoolimata vanusest ja haigustest. Ja kassikeste rõõm oli üüratu! Meie oma muidugi ka ... Kahjuks aga oli seda rõõmu uue kodu, helluste ja armastuse üle nende pisikestele südametele liiast ning mõlemad lahkusid üle Vikerkaare. Saadame neile sinna paisid ning keset kurbust oleme siiski natuke ka rõõmsad, et oma elutee lõpul olid nad hoitud ja lahkusid me juurest ... Kodukassidena!

Elu on juba selline, vahel veidi ebaõiglane, aga me oleme rõõmsad ja tänulikud, et olete meiega! Aitate meil aidata neid, kel endil puudub selleks võimalus!

Aitäh teile ja kohtume juba umbes kuu aja pärast!

Senikaua aga olete oodatud meile külla – kasse valima, vabatahtlikena appi jne.

Kirjutage meile info@pesaleidja.ee, hoidke pilku me kodulehel ja elage kaasa Facebook'is!