Elu võimalikkusest FIV-positiivse kassiga

Ühiskonnas on üldlevinud hirm FIV-positiivsete kasside ees. Varjupaigast või kassidega tegelevatest MTÜdest FIV-positiivseid kasse just väga võtma ei joosta. Ka mitmed loomaarstid tihtilugu hoiatavad FIV-positiivsete kasside eest ning mõnda kohates teatatakse omanikule kiirelt, et see kass sureb ju kohe ära.

Kõigepealt räägiks hästi lühidalt sellest, mis see FIV on. FIV tähistab lühendit sõnadest Feline Immunodeficiency virus. Tegemist on siis immuunsust pärssiva haigusega. Teoorias tähendab see siis seda, et nõrgema immuunsuse tõttu on kass vastuvõtlikum erinevatel viirushaigustele ja nendest ülesaamine võtab kauem aega, kuna enda organism on võitlemiseks tavapärasest nõrgem.

Pesaleidja vabatahtliku ja FIV-positiivse kassi omanikuna sooviksin jagada oma kogemusi, et selgitada, kuidas siis tegelikult ikka lood on. Kõikide osapoolte anonüümsuse huvides (noh eks ikka selleks, et tänaval teised kassid narrima ei hakkaks) nimetame seda kassi A-ks ja mind ennast M-ks.

Anonüümseks jääda sooviv A

Tuleb ausalt tunnistada, et elu koos A-ga on tõepoolest teinekord võimatu. No kujutage ette järgmist olukorda: magate rahulikult öösel sügavalt, järsku kuulete läbi une, et kass trügib kurrumise saatel voodisse ning sätib end teie kõhu/selja/jalgade/käte/näo vastu magama. Päris tüütu, eksole. Või siis teine olukord: tulete töölt koju, olete väsinud, istute diivanile maha ja soovite rahulikult telekast järjekordset seebikat vaadata ja järsku ilmub välja kass, kes soovib end teie külje kõrvale või sülle sättida. Või veel hullem: olete sülle võtnud oma rüperaali ning soovite kõik päevased delfi kommentaarid läbi lugeda ja kass otsustab end teie arvuti klaviatuurile magama sättida. Või siis hoopis olete otsustanud enda lapsepõlveunistuse täita ning võtate koju küüliku ning kass ei tee temast väljagi, vaid tolereerib väga suure südamerahuga. 

A lemmikkoht magamiseks - inimese jalgade peal pleedi sees

Kas kõlab tüütu või sobimatu kassi kirjeldusena? Tegelikult mitte. Täpselt sellise iseloomu ja kirjeldusele vastavat kassi sooviksid paljud kassivõtjad endale saada. Paraku A enne endale kodu ei leidnud, kuniks otsustasin ta ise adopteerida. Ja kodu ei olnud ta seniks leidnud peamiselt seetõttu, et ta on FIV-positiivne. 

Tahan sellega öelda, et FIV-positiivseks olemine ei muuda kuidagi kassi iseloomu ei halvemaks ega paremaks. Samuti ei muutu sellest kassi loomus. Meeles peab pidama vaid mõnda üksikut asjaolu:
  • tasub vältida loomaarste, kelle arvates FIV-positiivsed kassid kohe ära surevad (neid arste tuleb vältida selleks, et enda närve säästa ja saada oma kassile õige ja efektiivne ravi terviseprobleemide ilmnemise korral);
  • kassi ravimine võib haiguse korral kesta kauem kui tavalise kassi puhul ning vajadust võib olla kasutada rohkem ja kangemaid ravimeid korraga kui tavalise kassi puhul (samas ei pruugi tubane, üksi või kahekesi elav kass kunagi ühtegi haigusesse nakatuda, kui ta ei puutu kokku viirusekandjatega).
Müüdid, mis tasuks kohe ära unustada FIV-positiivsete kasside kohta:
  • See nakkab inimesele/lapsele/koerale/teisele kassile
    FIviirus ei nakka liikidevaheliselt ehk siis sulle, su lapsele ega koerale ei nakka see kohe kindlasti mitte. Jah, see võib nakkuda teisele kassile, aga selleks peaks toimuma verekontakt, mis tähendaks tõsist kodust kassikaklust. Ja seda ei laseks paljud inimesed nagunii oma kodus juhtuda. FIV on üsna nõrk viirus, ega suuda eladaväljaspool kassi organismi. Seetõttu ei ole FIV-i võimalik edasi kanda näiteks kätega kasse silitades, riietega, ühise transpordikastiga, ühise toidukausiga vms.
  • Kass sureb kohe ära
    Erinevate uuringute järgi ei erine heades kodustes tingimustes elavate FIV-positiivsete kasside eluiga suuresti tervete kasside elueast. Erinevus võib olla ehk aasta või kaks. Samas kassi keskmise 15-20aastase eluea puhul ei ole see minu meelest suur erinevus.
  • Appi, ta on ju FIV-positiivne
    On tehtud uuringuid, mille põhjal arvatakse, et enamus kodudes elavaid isaseid kasse võivad olla FIV-positiivsed. Võib-olla Miisu või Nurri su kõrval on ka FIV-positiivsed, aga sa ei teadnudki?
A "naudib" teinekord ka talviseid jalutuskäike õues

Jah, tõesti. A peab oma sööma hetkel eritoitu, sest FIV-positiivse tänavakassina ei viinud keegi teda õigel hetkel loomaarsti juurde ja ise ei osanud ta minna ning kunagi kehvast toidust tekkinud seedeprobleemide tõttu on tema seedimine õrn. Tema eritoit maksab aga täpselt sama palju kui ükskõik milline muu kvaliteetne kassitoit, mida ma nagunii ostaksin. Eritoit hoiab tema seedimise korras ning seetõttu ei esine ka ühtegi probleemi.

Paar aastat pärast A sissekolimist otsustasin endale võtta veel teisegi kassi - nimetagem teda L-iks. L tuli minu juurde vaevalt kuuvanuse titena, kes oli üksinda tänavalt ukerdamast leitud. A võttis otsemaid L-i omaks ja hoolitses tema kui omaenda lapse eest - pesi üle, mängis temaga, õpetas talle kassitarkusi ja lubas enda pesas magada. Varsti pärast sissekolimist lõi L-il välja seenhaigus, samuti herpesviirus. Mõlemad oli ta tõenäoliselt endaga tänavalt kaasa toonud. Kuna selleks hetkeks olid mõlemad kassid juba nädal-paar nagunii ninapidi kogu aeg koos olnud, ei hakanud ma ka raviperioodil kasse enam üksteisest eraldama. Kogu selle aja jooksul ei võtnud A kordagi külge kumbagi haigust - hoolimata sellest, et FIviirus tema organismi nõrgestab. See viitab sellele, et koduses keskkonnas kvalitseet toitu sööv ja hoolitsetud FIV-positiivne kass võib olla sama tugeva immuunsusega kui iga teine tavaline kass.

A ja tema parim sõber L

Oma teisele kassile pole ma küll FIV testi teinud, aga tugev immuunsus, tervena püsimine ja arstide positiivne hinnang ei anna ka mingit põhjust kahelda, et ta FIviiruse kandja oleks. Kahe kassi vahel pole aegade jooksul olnud ka ühtegi konflikti ja kaklust ning viiruse levimise tõenäosus ühelt kassilt teisele on aja jooksul olnud imeväike.

Pesaleidja vabatahtlikuna olen kokku puutunud ka mitmete teiste inimestega, kellel on kodus FIV-positiivne kass. Kõigi nende tagasiside on olnud pea eranditult positiivne. Ainsad tõrvatilgad meepotis on tihtilugu olnud ebameeldivad külaskäigud veterinaaride juurde, kes on neid hirmutanud juttudega sellest, kuidas nende kass kohe ära sureb.

Seega kutsun julgelt üles inimesi enne negatiivse otsuse langetamist natuke mõtlema ja uurima kasside FIVi kohta. Pesaleidja vabatahtlikud on alati valmis põhjalikult selgitama, mida see haigus tähendab ning endast kujutab ja on vajadusel nõuga toeks ka tulevikus.

Anna FIV-positiivsetele kassidele ka võimalus!



Kommentaarid

  1. Mul on ka kodus FIV-positiivne kass, kes on kõigele lisaks ka suhteliselt vana. Pesaleidjast ma ta võtsin ja siis veel ei teadnud, et tal FIV on. Ma ei usu, et see mind mõjutanud oleks, kui ma isegi oleks teadnud, sest kass on vana ja minu eesmärk oligi pakkuda talle hea kodu vanaduspõlveks.
    Kui Boriss esimest korda tõsiselt nohuseks muutus ja arstilt antibiotse sai, siis kartsin ka, et nüüd on kõik. Aga, ptüi-ptüi-ptüi, Borka on nii elutahteline loom, et siiani pole miski teda väga häirinud. Möllab ringi ja on elupõline süleloom ja kõige toredam kass, keda ma tean! Mis siis, et nina vahel tilgub. Püüan talle pakkuda ikka parimat sööki ja olla hoolitsev perenaine. Ja ega muud vaja polegi.
    Borka on hetkel umbes 15 ja nii vana kassi mul varem polegi olnud. Kunagi omasin kiisut, kes suri juba 4-aastaselt mingisse kasvajasse, kuigi tal olid kõik eeldused elada 20-aastaseks. Niisiis ei võta ma enam asju nii üks-ühele. Kõik on ikkagi individuaalne ja FIV-kass on sama tore kaaslane nagu teisedki kassid.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Suur aitäh teile tagasiside eest! Tõsi ta on, et hea söök ja hoolitsev perenaine ongi tihti parim ravi, mida üks kass vajab :)
      Andke meie poolt pikad paid Borkale ka edasi!

      Kustuta
  2. Tahtsin veel lisada seda ka, et meie käime Tallinnas Valdeku väikeloomakliinikus, kus on väga toredad arstid ja mulle pole ükski neist siiani hirmujuttu ajanud :)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused