Kuidas minust sai hoiukodu: Katariina lugu

Mäletan hästi seda päeva kui hoiukodundus leidis tee minuni; suurt ootusärevust esimeste hoiukasside saabumise osas ja nende tulekuks ettevalmistumist. Armastus loomade ja looduse vastu on midagi sellist, mis on minuga käsikäes käinud nii kaua kui ma elu üldse mäletangi. Juba lapsepõlves sai koju tassitud kõiksugu hädalisi, kes teele ette sattusid. Lõpuks saigi eluaegse loomaarmastaja unistus loomadega tegeleda uue võimaluse just abivajavatele kodututele kassidele hoiukodu pakkumise näol. ''Kui minu võimuses on kasvõi ühe elusolendi kannatusi vähendada, siis ma ka teen seda. Isegi kui tegu on vaid tilgaga ookeanis, iga elu loeb ja omab erilist väärtust!'' mõtlesin ma selle ühe päeva jooksul, mis kulus otsuse langetamiseks. Vahel lihtsalt tead kohe, kui elu saadab just õige sõnumi sinu jaoks. Tuleb vaid võimalusest haarata.
Vastavalt oma elustiilile ja huvidele leiab igaüks viisi kuidas ja kuhu teiste heaolu parandamiseks panustada. Hoiukodundus oli just minu jaoks õige. Täpselt see, mis annab kooli ja töö kõrvalt elujõudu juurde. Hoiukoduks olemiseks ei pea tervet oma elu pühendama vaid heategevusele. Meie seas on väga erinevatel aladel töötavaid inimesi, kes leiavad aega teiste abistamiseks ka karjääri tegemise kõrvalt. Elu läheb täpselt samamoodi edasi nagu enne. Lihtsalt perekond kasvaks mingiks ajaks pisut suuremaks ja see on imetore.
Olen nüüdseks koju saatnud 12 kassi. Enamus neist on olnud armsad kassipojad, kuid kõige meeldejäävam neist kõikidest oli 7-aastase argliku karvapalli aastapikkune sotsialiseerimine. Viimastel kuudel saavutatud usaldus ning hingeline kontakt ei unune mul iial, esimestest paidest kuni kaisus magamiseni välja. See aasta oli väärt seda imelist muutumist. Mõtlen temast tihti siiani: olime ju mõnda aega parimad sõbrad. Kui hinges oli raske, siis läksin tema juurde teraapia sessioonile. Tagasi tulin alati tervema ja rõõmsamana.

Elu üks ilusamaid kogemusi on anda võimalus elada kellelegi, kes ise ennast aidata ei saa ega oska. Täites nende loomade elementaarsed eluks vajalikud tingimused, saan rohkem vastu kui enda arvates ise olen üldse vaeva näinudki. See on puhas armastus, mis sealt tuleb. Hoiukoduks olemine on lihtne, sest ma armastan loomi. See on vast kõige olulisem tingimus hoiukoduks hakkamise puhul. Kõik ülejäänu tuleb justkui iseenesest.

Kui ka sina hakkasid mõtlema hoiukoduks hakkamise peale, võta meiega ühendust: info@pesaleidja.ee

Kommentaarid

Populaarsed postitused