Otse põhisisu juurde

Huvitav uuring: kassid peegeldavad oma inimese käitumist

Simon
Oleme kõik kuulnud, et lemmikloomad võivad vahel oma omanikke moodi
välja näha ning nähtavasti võivad nad ka omanikuga sarnaseid käitumismaneere omandada.

Mõtle sellele: lapsed peegeldavad tihti oma vanemate käitumist (eriti siis, kui nad seda teha ei tohiks, nt vandudes). Miks peaks see siis veider olema, et kassid, kes on meile sarnaselt imetajad, tegutsevad nii samuti. Ilmselgelt ei hakka meie kassid kogemata vanduma, vaid jälgivad kogu meie käitumist ning matkivad seda žeste või häälitsusi/liigutusi tehes.  

Kas oled tihti närviline või arglik ning ka sinu kiisu on pelglik? Või oled väga iseseisev ning su kasski ei lase endale kellelgi arvamust peale suruda?

Nottingham Trenti ja Lincolni ülikoolid korraldasid koos uurimuse, et näha, kas eksisteerivad ühenduslülid kassiomanike isiksuste ning nende hoolealuste käitumises ja heaolus. Uurimuses osales üle kolme tuhande omaniku ja selgus, et vastuseks on kindel „jah“- ühendused on olemas.

„Paljud loomaomanikud arvavad enda lemmikloomad pereliikmete hulka ning neil tekib tugev sotsiaalne side,“ kirjutas loomade heaolu uurija Lauren Finka Nottingham Trenti ülikoolist. „Seega on väga võimalik, et lemmikud on mõjutatud meie käitumisviisidest ning sellest, kuidas me nendega suhtleme. Mõlemad tegurid on jällegi mõjutatud erinevate inimeste iseloomude erinevustest.“

Mida see siis tähendab?
Dior


Uuringus märgati, et kassiomanikel, kellel on tihti ärevushood või probleemid närvidega, on  kassid, kellel esineb tavalisest enam probleeme käitumisega. Samuti avaldati, et mõned loomaomanikud, kellel oli oma kaalu hoidmisega probleeme, omasid kasse, kellel oli samuti raskusi tervisliku kaalu säilitamisega.

„Suurem osa loomaomanikest soovib oma lemmikule tagada vaid parimat ning uuringu tulemused näitavad olulist suhet meie isiksuse ning lemmiklooma heaolu vahel,“ ütles Finka, „et uurida selle suhte põhjustajat  ning  kas ja kuidas see mõjutab otseselt kassi käitumist ning heaolu, on vaja läbi viia veel täiendavaid uuringuid.“

Edasiste väidete avalikustamiseks on vaja läbi viia veel mitmeid uuringuid, kuid praeguse info põhjal on kindel, et kassid peegeldavad omanike tegusid tihedamalt, kui seda arvata oskame.

Peamised väited, mida uuring püstitas:

Omanikel, kellel oli uuringus kõrgem neurootilisuse tase, olid ka enamasti kassid,
  •     kelle eluiga oli vähenenud
  •     kes ei saanud piisavalt õues viibida
  •     kelle käitumine tekitas probleeme
  •     kes käitusid agressiivselt, närviliselt
  •     kes olid stressis ning neil oli sellekohased tervisehäired
  •     kellel olid pikaajalised probleemid tervisega
  •     kellel oli kalduvus ülekaalulisusele
Väga meelekindlatel omanikel olid enamasti ka kassid, kes
  •     ei olnud närvilised, arad ega agressiivsed
  •     ei olnud loiud
  •     olid sotsiaalsed
Need avastused illustreerivad hooldaja ning hooldatava vahelist suhet, mis väljub
inimeste vahelise suhtluse piiridest ning kandub edasi looma ning omaniku peale.

Oled sa kergesti ehmuv ning nii samuti on ka sinu kiisu? Või on ta sama rahumeelne nagu sinagi? Nüüd sa siis tead, miks! Suur osa meist kohtleb oma lemmikuid nagu pereliikmeid, sest seda nad ju ongi.

Kaslaste ravimite uurija  Danielle Gunn-Moore Edinburghi ülikoolist ütleb: „kass on kui mini-mina, ta on tundlik loom, kes on tugevalt mõjutatud nende poolt, kes teda ümbritsevad.“
Nero


Finka uuringuga sarnaseid tulemusi saadi ka teises uuringus, milles uuriti peamiselt  koerte ning inimeste vahelisi käitumissarnasusi.

Seega pisut lihtsustades võib öelda, et kui sa oled tihti pahur, siis on ka sinu kass suure tõenäosusega pahuravõitu. Ja kui sa oled äärmiselt aktiivne, siis on ka sinu kass kordades aktiivsem, kui teised liigikaaslased.

„Kassidel ei pruugi olla väga kerge lemmikloomana elada, seega on väga oluline, et me teaksime, kuidas meie käitumine neid mõjutada võib. Nii heast, kui halvast küljest,“ ütles Finka ajakirjale PsyPost.

Meie kohuseks on muuta kasside elu võimalikult meeldivaks ning nendega ühine keel leida.

Tervet uuringut on võimalik lugeda inglise keeles SIIN.

Piltidel olevad kassid:
Simon: https://www.pesaleidja.ee/loomad/simon-22274161/praegu-otsivad-kodu/
Dior: https://www.pesaleidja.ee/loomad/dior-22272454/praegu-otsivad-kodu/  
Nero: https://www.pesaleidja.ee/loomad/nero-22273580/praegu-otsivad-kodu/

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

5 märki, millega Su kass tahab Sulle öelda, et ta on õnnetu

Meie kassid on meie hindamatud kaaslased, kes pidevalt naeratuse näole toovad. Ilmselgelt soovime me neile alati parimat, kuid kuna kassikeelt me ei räägi, on sageli raske neid neljajalgseid mõista. Toome teile välja viis punkti, näpunäideteks ja tähelepanekuteks, mis aitaksid teil oma kassi paremini mõista ning nende heaolu kontrollida.  Taavi Ainult lebaks ja magaks. Kuigi see tundub väga tavaline kasside puhul, ei ole see päris nii. Kassidel võib kodus olles väga igav hakata. Kass, kes vaid magab ja lebab, võib olla lihtsalt alastimuleeritud. See tähendab, et tal pole piisavalt tegevust või mänguaega oma inimeselt. Võite mõelda, et kass ongi lihtsalt laisk – kuid, kui te saaksite oma kassilt selle kohta küsida, võib vastuseks olla lihtsalt see, et ta on oma igavusega leppinud. Sellised kassid ei liigu väga palju ning seetõttu tulevad ka terviseriskid, näiteks ülekaalulisus, diabeet ja liigeste probleemid. On oluline teha kindlaks, et kass saab piisavalt liikumist ja tähelepanu, et

HEA TEADA: neli punkti kassiküüntest, mida üks kassiomanik kindlasi teadma peaks!

 Kassid võivad küll kraapida mööblit, ronida mööda kardinaid ja oma küüntega muid asju lõhkuda, ent küüned on oluline osa kassi anatoomiast ning palju enamat kui näib. Toome Sulle põhilise info, mida Sa peaks teadma oma kassi küüntest. Allikas: Pixabay 1. Kassiküüned ei ole päris samad kui meie küüned. Kassiküüned on küll sarnased meie omadel, ent on üks suur erinevus - kassiküüned on osa nende varvaste luudest. Küüne kaotamine meie jaoks ei ole suur probleem, ent kassi jaoks on see põhimõtteliselt sama kui sõrme- või varbaotsa amputeerimine. Mistõttu mitte-mitte kunagi ei tohiks kassilt küüsi eemaldada. Õnneks on protseduur enamus loomakliinikutes ka taunitud. (mitmelpool maailmas on küll see tavaline, vt declawing ) 2. Kassiküüntel on olulised ülesanded. Kui meie küünte põhiliseks eesmärgiks on meie sõrmeotsi kaitsta, siis kasside jaoks on küüned palju enamat. Ülesanded, millega ilmselt kõik oleme kokku puutunud, on enesekaitse ja jahipidamine. Lisaks aitavad k

10 ASJA, MIDA SU KASS TAHAKS SULLE ÖELDA!

Kassid ei räägi kahjuks ei eesti, vene, inglise ega ühtegi teist inimkeelt. Ent on asju, mida meie armsad lemmikloomad tahaksid, et me teaksime! Kui nad oskaksid rääkida, siis ütleksid nad meile need kümme lauset : 1. Ma olen su tervisele kasulik! On läbiviidud mitmeid katseid tõestamaks, et kassid on meie tervisele kasulikud. Näiteks aitavad nad ravida depressiooni, alandavad vererõhku, aitavad laste allergiate vastu ja isegi langetavad insuldi riski. Mikko 2. Ma tunnetan su stressi! Kassid on väga tundlikud loomad ja saavad aru, kui midagi on valesti. Võib-olla oled stressis töö tõttu, võib-olla solvunud kassi peale - aru saab ta sellest ikkagi! Kui märkad, et kass käitub imelikult ja teeb pahandusi, võib see peegeldada sinu enda probleeme ja stressi. Lumi Liisi 3. Sa kuulud mulle! Kassid loovad oma omanikega tugevad sidemed. Mõnikord võib kass isegi eelistada üht pereliiget teisele. Oma armastuse tõestuseks hõõrub loom enda lõhna vastu su käsi või jalgu ja näita