Tere, mina olen üks Pesaleidja Tallinna hoiukodudest ja tahaksin teile rääkida oma loo. Veebruaris läksin Pesaleidja kassituppa külla sooviga kiisudega tutvuda ja võibolla viia koju oma kassile sõber. Minu kass, Nipsu, on viieaastane ja kogu elu harjunud olema korteris ainuvalitseja. Kippus ta aga väga palju pahandust tegema ja tähelepanu nõudma, seega mõtlesin, et ehk oleks tal teise kassiga huvitavam (ja minul vähem stressi). See otsus ei tulnud üldsegi kergelt, vaid kaalusin asja ühelt ja teiselt poolt umbes aasta aega enne kui kassituppa sai mindud. Kassitoas oli palju vahvaid kasse, aga ühegagi ei tekkinud koheselt seda „minu kassi“ tunnet. Tegin kiisudele pai ja ajasin vabatahtlikutega juttu. Niisama oli ka kuidagi kahju ära minna. Jutt läks hoiukodunduse peale ja sain teada, et tegelikult võiksin mina ka hoiukodu pakkuda. Arvasin alati, et mina selleks ei sobi, kuna: 1. Mul on kodus kass, kes võibolla teiste kassidega ei lepi. 2. Ma ei ole piisavalt palju kod...
Kodu otsivate loomade pesakast