„Küll sa selle õige ära tunned, kui teda kohtad!“ rääkis mulle vanaema alati. Mõtteis vaidlesin alati vastu – miks ma pean ära tundma, kui tean täpselt, mida ma tahan. Aastaid hiljem olen korduvalt pidanud tõdema, et vanaema öeldud lause on tulvil tarkust.
Võtame näiteks lemmikloomad. Olen alati arvanud, et kui lemmikloom, siis kindlasti koer. Kui koer, siis kindlasti husky. Kui husky, siis kindlasti must-valge. Kas tema või mitte kedagi! Ühel ilusal suveõhtul mu suur unistus täituski, see oli armumine esimesest silmapilgust. See hell silmavaade, niiske nina ja maruäge iseloom – esimesest hetkest alates oli tegu täiesti minumasti lemmikuga, kellega mõistsime teineteist ka sõnadeta. Elu keerdkäigud viisid meie teed aga lahku ning igatsuse pisarad olid väga mõrkjad. Otsisin lohutust siit ja sealt, kuid ükski karvakera ei tundunud õige. Täiesti ootamatult jäi minu pilk aga pidama Temale. Need kaunid silmad ja võrratu kasukas. Ta oli nii õrn, nii armas, nii minulik, nii....kass. Jah, justnimelt kass! Murdosa hetke jooksul tundsin ära oma kassi ja olin valmis kasvõi maailma lõppu minema, et ta endale saada. Kui kiisu kodus oli ja ta magusalt mul süles magas, meenutasin vanaema sõnu.
Pesaleidjas on analoogseid näiteid päris palju. Võtame näiteks proua, kes tuli kassituppa otsima helehalli triibulist kassipoega. Vaid mõne hetkega suutis proua südame võita 4-aastane Tõnn, kel seljas uhke punasetriibuline kasukas. Nende pilgud kohtusid ja tegu oli armastusega esimesest silmapilgust. Pikemat mõtlemist enam polnud - kibekähku vormistati vajalikud dokumendid ning koos mindi koju.
 |
| Jon |
Või võtame väikese pantri nimega Jon. Pere oli ühiselt otsustanud võtta endale uue lemmiku. Kõik kolm pereliiget nägid Joni kuulutust ja tundsid temas ära selle õige. Omavahel õhinal leidu jagades selgus, et kõik kolm räägivad ühest ja samast kassihärrast. Sel hetkel oligi kõik otsustatud. Ka Jon tundis ära oma pere ning koos mindi rõõmsalt neljakesi koju.
 |
| Messi ja Sia |
Vahel osutub õnn suuremaks, kui algselt arvad. Umbes aasta tagasi tundis üks vahva pere pildi järgi ära oma kiisu – uhke punase kasukaga Messi. Teisest Eesti otsast sõideti kohale, et oma uus pereliige koju viia. Kohale jõudes nähti oma valitud karvakera teise kaisus magamas. Ei kulunud palju taipamaks, et neid kahte lahutada ei saa ning pere lahkus kahe kiisuga.
Elu ei lähe alati plaanipäraselt. Kõik, mis hiilgab, ei pruugi olla kuld. Seetõttu ei tohiks lemmiku valikul seada endale piiranguid või kriteeriume, mille järgi valida. Lemmik pole vaid diivanikaunistus, mis peab sobima vaiba ja kardinatega. Ta on pereliige, kelle tunned ta ära selle erilise tunde järgi, mida paberile panna on võimatu. Kuid usu, küll sa selle õige ära tunned, kui teda kohtad!
Kommentaarid
Postita kommentaar