Kätte on jõudnud aeg, kus saate tuttavaks veel ühe meie vabatahtlikuga. Seekord tutvustame Pesaleidja vabatahtliku/infojuhti Reelikat. :)
Nimi: Reelika Tuum
Vanus: 22
Millal liitusid Pesaleidjaga?: märts 2016
Sinu roll Pesaleidjas: infojuht ja kasside püüdmine. Mina vastutan meie infomeili eest ning lisaks reageerin ka väljakutsetele seoses kodutute kiisudega, keda on vaja kinni püüda ning seejärel toimetan nad kas meie kassituppa, kliinikusse või hoiukoju. Tänaseks olen ma juba kogenud püüdja ehk järg on küll veidi sassis, aga usun, et umbes 50 kassikest olen ma juba tänavalt sooja toonud.
Kuidas sattusid Pesaleidjasse?
Umbes pool aastat enne Pesaleidjaga liitumist puutusin ma kokku kahe kodutu kassiga minu töökoha läheduses. Mure oli nende pärast suur kuna silmaga oli aru saada, et tegemist on ilmselt ema ja pojaga ning käes olid külmad ja vihmased novembripäevad. Kui lõpuks õnnestus nad mul kätte saada ja ka hoiukoju organiseerida, tundsin, et ma tahan veel midagi sellist teha. Nii tegingi väikest eeltööd ehk käisin algul ühes MTÜs ja siis kirjutasin ka Pesaleidjale, kuhu kutsuti samuti külla ja vabatahtliku tööga lähemalt tutvuma. Soe ja mõnus vastuvõtt ning vahvad nurrikud panid mind kiirelt otsustama ja nii ma peaaegu kaks aastat tagasi Pesaleidjaga liitusingi! :)
Millega tegeled väljaspool Pesaleidjat?
Väljaspool Pesaleidjat töötan täiskohaga EuroPark Estonias parkimiskorraldajana. Samuti kasutan ka vabadel päevadel võimalust käia trennis.
Kas Sul on omal kodus loomi?
Mul on kodus uhke 4-aastane karvapall Johnny, kellele ilmselt millalgi varsti võtame kõrvale ka teise nurriku sõbraks.
Mida on koostöö Pesaleidjaga Sulle õpetanud?
Oskust olla tugev rasketel hetkedel. Kui ma Pesaleidjaga liitusin, olin ûsna hella hingega, iga emotsionaalsem hetk kiskus pisara lahti. Paari aasta jooksul Pesaleidjas olen kokku puutunud mitme raske olukorraga, mis on olnud kurvad, aga ajapikku olen suutnud olla rahulikum ja leplikum.
Mis valmistab Sulle vabatahtlikuks olemisel kõige rohkem rõõmu ja mis on Su jaoks kõige raskem?
Kõige rohkem rõõmu valmistab mulle, kui mõni kuri kiisu ühel hetkel mõistab, et "Oi, need inimesed ja paid on ju tegelikult täitsa mõnusad," ning muutuvad sõbralikeks nurrikuteks. Muidugi rõõmustab mind ka see, kui kassipüük (mis on ka minu töö Pesaleidjas) õnnestub ning vaesed kodutud kiisud saavad külmast ja kõledast kolida sooja, kus on neil alati söök-jook ees ning ka paikäsi.
Minu jaoks on kõige raskem, kui meile armsaks muutunud nurrikud jäävad haigusele alla. Tohutult kurb on näha neid hääbumas ja siis langetada see raske otsus - lasta neil minna....
Kas Sa tahad midagi inimestele edasi öelda?
Hoidke ja hoolige oma lemmikutest, osake märgata abivajajaid ning aidake neid! Loomad on abitud, neid saame kaitsta ja aidata vaid meie. :)
Nimi: Reelika Tuum
Vanus: 22
Millal liitusid Pesaleidjaga?: märts 2016
Sinu roll Pesaleidjas: infojuht ja kasside püüdmine. Mina vastutan meie infomeili eest ning lisaks reageerin ka väljakutsetele seoses kodutute kiisudega, keda on vaja kinni püüda ning seejärel toimetan nad kas meie kassituppa, kliinikusse või hoiukoju. Tänaseks olen ma juba kogenud püüdja ehk järg on küll veidi sassis, aga usun, et umbes 50 kassikest olen ma juba tänavalt sooja toonud.
Kuidas sattusid Pesaleidjasse?
Umbes pool aastat enne Pesaleidjaga liitumist puutusin ma kokku kahe kodutu kassiga minu töökoha läheduses. Mure oli nende pärast suur kuna silmaga oli aru saada, et tegemist on ilmselt ema ja pojaga ning käes olid külmad ja vihmased novembripäevad. Kui lõpuks õnnestus nad mul kätte saada ja ka hoiukoju organiseerida, tundsin, et ma tahan veel midagi sellist teha. Nii tegingi väikest eeltööd ehk käisin algul ühes MTÜs ja siis kirjutasin ka Pesaleidjale, kuhu kutsuti samuti külla ja vabatahtliku tööga lähemalt tutvuma. Soe ja mõnus vastuvõtt ning vahvad nurrikud panid mind kiirelt otsustama ja nii ma peaaegu kaks aastat tagasi Pesaleidjaga liitusingi! :)
Millega tegeled väljaspool Pesaleidjat?
Väljaspool Pesaleidjat töötan täiskohaga EuroPark Estonias parkimiskorraldajana. Samuti kasutan ka vabadel päevadel võimalust käia trennis.
Kas Sul on omal kodus loomi?
Mul on kodus uhke 4-aastane karvapall Johnny, kellele ilmselt millalgi varsti võtame kõrvale ka teise nurriku sõbraks.
Mida on koostöö Pesaleidjaga Sulle õpetanud?
Oskust olla tugev rasketel hetkedel. Kui ma Pesaleidjaga liitusin, olin ûsna hella hingega, iga emotsionaalsem hetk kiskus pisara lahti. Paari aasta jooksul Pesaleidjas olen kokku puutunud mitme raske olukorraga, mis on olnud kurvad, aga ajapikku olen suutnud olla rahulikum ja leplikum.
Mis valmistab Sulle vabatahtlikuks olemisel kõige rohkem rõõmu ja mis on Su jaoks kõige raskem?
Kõige rohkem rõõmu valmistab mulle, kui mõni kuri kiisu ühel hetkel mõistab, et "Oi, need inimesed ja paid on ju tegelikult täitsa mõnusad," ning muutuvad sõbralikeks nurrikuteks. Muidugi rõõmustab mind ka see, kui kassipüük (mis on ka minu töö Pesaleidjas) õnnestub ning vaesed kodutud kiisud saavad külmast ja kõledast kolida sooja, kus on neil alati söök-jook ees ning ka paikäsi.
Minu jaoks on kõige raskem, kui meile armsaks muutunud nurrikud jäävad haigusele alla. Tohutult kurb on näha neid hääbumas ja siis langetada see raske otsus - lasta neil minna....
Kas Sa tahad midagi inimestele edasi öelda?
Hoidke ja hoolige oma lemmikutest, osake märgata abivajajaid ning aidake neid! Loomad on abitud, neid saame kaitsta ja aidata vaid meie. :)
Kommentaarid
Postita kommentaar