Kuidas siis tagada täisväärtuslik ja õnnelik elu toakassile?

Tihti kuuleme inimestelt järgmisi küsimusi/väiteid:

"Kuidas teil need kassid ainult toas elavad? Kas nad siis õue ei taha?"

"Ega ma ei saa sellele tänaval elavale kassile hoiukodu pakkuda, sest ta ei harju ju toas ära"

"Kass on loodud ikka õues ka käima, ei saa mina teda takistada"

"Kass on toas õnnetu"

ja nii edasi.

Jah, kassile võib meeldida õues käimine, kuid vaid seepärast, et see on põnev, huvitav, teistmoodi. Putukas sumiseb ja lind lendab. Rohukõrred kõditavad käpapatju, tuuleiil toob ninna uusi lõhnu. Ideaalses maailmas. Reaalsus on kahjuks tihti aga täiesti teistsugune. Autod kihutavad suurel kiirusel. Põõsaste taga luusib rebane, otsides oma järgmist saaklooma. Mööduv inimene viskab kiviga. Põgenedes jääb kodu kaugemale ja nina ei leia enam tuttavaid lõhnu üles. Kõhuke läheb tühjaks ja käpad külmetavad.

Kass on loom, ta ei oska arvestada kõikide ohtudega, mis teda õues varitsevad. Ning ta ei peakski. Selleks oleme tal meie, inimesed, kelle vastutus on oma lemmikloomale turvalise elu tagamine.

Kui on mõte võtta koju kass, siis peaks kõigepealt visualiseerima, kuidas elu uue lemmikuga välja hakkab nägema, ning kas kõigil olemasolevatel pereliikmetel on kassi elukorraldusest ühine ettekujutus. Muidu võib üheks kurvaks tagajärjeks olla kasvõi see, et kasvavad üles lapsed, kes arvavad, et kassi keskmine eluiga on 5 aastat, sest umbes nii kaua läheb aega, enne kui kass auto alla jääb või mõne metslooma poolt maha murtakse.

Kuidas siis tagada täisväärtuslik ja õnnelik elu toakassile?

Liivakast, liiv ja selle puhastamine. Liivakast peab olema kassile vastava suurusega. Vastavalt inimeste eelistusele kas kinnine või lahtine - enamus kasse on võimalik õpetada ka kinnises liivakastis käima. Liiv peab olema kassile sobiv: kassid võivad olla valivad. Kui üks liiv ei sobi ning kass annab sellest märku liivakasti ignoreerides, tasub proovida teisi. Valikus on paakuvad savi- või puidubaasil liivad, kvartskristallid/pärlid ja saepurupelletid. Paakuvad liivad on ka erineva struktuuriga, osad peenemad, osad jämedamad. Liivakasti tuleb puhastada nii tihti kui see mustaks läheb, kuid mitte harvem kui kord päevas. Vastavalt vajadusele tuleb välja vahetada kogu liivakasti sisu ja kast ära pesta - mõni teeb seda igapäevaselt, mõni paari nädala tagant.


Kvaliteetne toit. Kassile võib anda nii märga toitu (konservid), kuivtoitu või toortoitu. Oluline on, et toit oleks kvaliteetne ning kass saaks kätte vajalikud toitained. Kuivtoidu puhul tasub alati lugeda koostisaineid. Koostisained on kirja pandud suuruse järjekorras ehk alustades ainetest, mida on kõige rohkem, lõpetades nendega, mida on kõige vähem. Kvaliteetsel toidul on suurem lihasisaldus ning esikohal ongi liha, mitte teravili. Seda, kas toit kassile sobib, näeb ka tema välimusest - kvaliteetse toidu puhul on karv läikiv, tihe ja kõõmavaba ning kass ajab vähem karva. Lisaks toidule võiks kassile pakkuda kassimuru. Enamus kassid armastavad muru näksida.

Mänguasjad. Kassidele meeldib oma jahiinstinkti mängides rakendada. Kassid on erinevad, seepärast tuleb leida mänguasjad, mis konkreetsele kassile meeldivad. Valikus on varre otsas suletutid, karvased hiired, helisevad või põrkavad pallid, lasertäpp aga ka kommipaberid, patsikummid, wc-paberi rulli sisud, saiakoti klambrid jne. Mänguasi ei tohi olla kassile ohtlik ning täpselt nagu väikeste lastega peab ka kassi puhul jälgima, et ta ei tõmbaks mänguasja endale kurku ega keerutaks ümber kaela. Kassi ei tohi jätta üksi mängima kilekotiga!

Aeg mängimiseks. Kassiga peaks mängima iga päev vähemalt 15 minutit. Kui muidu kulus õhtune aeg pärast töölt tulekut teleka või arvuti ees märkamatult, siis nüüd on vaja iga päev eraldada osake sellest ajast oma lemmikule. Ta on seda väärt!

Kraapimispuu. Et kass ei kraabiks valimatult kohtades, kus ei tohi, on vajalik muretseda kassile kraapimispuu. Selle võib osta poest või teha ise, kuid oluline on, et kass saaks end täies pikkuses välja sirutada. Enamus kasse saab kraapimispuu eesmärgist aru ning hakkab seda kasutama, kuid vajaduse korral võib seda alguses atraktiivsemaks muuta paari tilga palderjaniga.

Peidupaik. Iga kass vajab turvalist kohta, kuhu vajadusel peituda. See võib olla pappkast voodi all või riiulis või kinnine pesa. Kui inimene pole kassile sobivat peidupaika tekitanud, leiab ta selle ise - riidekapis, diivanialuses kastis, köögikapi all või mõnes muus seletamatus kohas, kuhu kass ei peaks mahtuma. Peidupaigas ei tohi kassi häirida teised loomad, ega inimesed. Sealt ei tohi teda ära ajada või välja tõsta, muidu tekib kassil tunne, et koht ei ole piisavalt kindel.

Ligipääs aknale. Või kinnisele rõdule, verandale. Kassidele meeldib näha, mis õues toimub, ning kui inimesi pole kodus, on see nende ainus meelelahutus.

Armastus. Kõik kassid ei taha süllevõtmist, kuid nad vajavad hellust ja arusaamist, et nende inimesed hoolivad neist. Näita kassile välja, et ta on sulle oluline. Kass hindab seda.

Kui Sa oled ka valmis pakkuma seda kõike ühele (või mitmele!) nunnule nurrikule, siis tutvu meie looma võtmise tingimustega: https://www.pesaleidja.ee/looma-votmise-tingimused/.

SELLEKS, ET PÄÄSTA ROHKEM LOOMI, ON MEIL TARVIS SINU ABI.
Iga ülekantud euroga saad aidata Pesaleidja kassitoas ja hoiukodudes olevaid kasse ja koeri.
Annetust on võimalik teha helistades Pesaleidja MTÜ annetustelefonile:
900 0950 - kõne hind 50EUR
900 0915 - kõne hind 15EUR
900 0905 - kõne hind 5EUR
Palun kuula ära kogu tervitustekst, muidu annetust ei toimu!

Või tehes annetuse Pesaleidja MTÜ kontodele:
EE647700771001866844 LHV Pank
EE102200221063071211 Swedbank
EE941010220247756220 SEB Pank
EE351700017003105966 Luminor Bank

Iga annetatud euro aitab!💚