Käes on juba ilus talvine aeg ja on ka aeg tutvustada teile neid, kes novembrikuu jooksul kodud leidsid. Eraldi peame muidugi välja tooma ka selle, et november oli see kuu, kus meie juurest läks koju 6000. kassike! Kes see oli, loe juba edasi! LENNART - Lõpuks saabus see kaua oodatud päev, kus Lennart sai kõikidest enda tervisemuredest võitu ja kolis oma päriskoju, meie enda Pesaleidja töötaja juurde. Uues kodus saab ta kindlasti palju mängida ja trallida ning lisaks mõnusatele uinakutele peale pikki mängutunde ka maitsvat konservi limpsida. Marlene on kõige suurem sülekass ja naudib oma uut kodu to the fullest. Lemmiktegevus on mööda selga üles ronimine, et siis õla peal istuda nagu papagoi! UNA - Una kodu-ootus sai alguse 2019.aasta märtsis. Tagasihoidlik ja arglik Una leidis oma inimesed nüüd veidi enne uue aasta tulekut ja loodetavasti saabki pidustusteks ennast värskes kodus kenasti sisse seada. Loodame, et Una ei pea kunagi enam enda kodu ja inimesi ootama ning lõpuks on õn
Sageli loeme varjupaikade lugudest välja raviarveid, mis näivad esialgu ulmelised. Milliseks võivad loomakliinikute hinnad aga reaalsuses kujuneda ja miks? Loomaarst Egeli Kirk aitab anda vastuse küsimusele, mis varjupaikade sotsiaalmeediakanalitest vähemalt kord nädalas läbi käib: “Miks see nii kallis on???” Tartu Väikeloomakliiniku stomatoloog ja kirurg Egeli Kirk selgitab, et üldiselt jaotuvad loomaarsti juures käigud kaheks: planeeritud ja planeerimata visiidid. Planeeritud visiitide hulka kuuluvad näiteks vaktsiinid, tervisekontrollid, hambaprotseduurid ja veel palju muud. Seevastu planeerimata visiidid tekivad järsult, näiteks kui loom on vigastada saanud või ühtäkki tekivad suured muutused käitumises. Kirk toob välja ohumärgid, mille esinedes peaks loomaomanik kindlasti kliinikut külastama: “Kindlasti on üheks märgiks muutused mentaalsuses - loom muutub peiduliseks, ei taha kontakti või keeldub söögist. Samuti on SOS olukorrad need, kus loom käib kastil, aga uriini või rooja