Otse põhisisu juurde

Kuidas minust sai vabatahtlik: Reelika lugu

Minu vabatahtliku teekond sai alguse 2015. aasta oktoobri lõpus kui olin alustanud oma öövahetust ühes tanklapoes. Pood, kus ma tol hetkel töötasin, läks renoveerimisele ning nii avati kauplus soojakus, et kliendid saaksid jätkuvalt meid külastada. Esimesed nädalad puudus meil soojakust aga konditsioneer, mistõttu ei käinud õhk seal väga ringi ja et natukenegi oleks midagi hingata, hoidsime aegajalt soojaku tagumist ust lahti. Ja siis meie teed Esmeralda ja Joosepiga ristusidki. 

Kell oli veidi üle kesköö, kui tööd tehes ringi askeldasin ning ühel hetkel märkasin, et üks imeilus triibuline kassike on meie tagauksest sisse tulnud - istus ukse juures, vaatas mulle oma armsa näoga otsa. Ilmselt imeline vorsti lõhn, mis meie grilli pealt ka välja levis, meelitas ta soojaku juurde. Kui soovisin talle läheneda, hakkas ta taganema ning lõpuks põgenes. Hinges hakkas veidi kurbus närima, et äkki kiisuke on meganäljane. Nii asetasin soojaku taha mõned vorstijupid ja õige pea oligi ta tagasi. Leidsin ka pildi sellest ööst, kui ta vorstidega maiustamas käis. 


Kui ta oma vorstikesed ära sõi, kadus ta ühtäkki ära ja rohkem ma teda sel ööl ei näinud. Küll aga järgmisel päeval nägin ma teda jälle, ning siis kohtasin ma ka Esmeraldat - nad olid kahekesi peidus ligi 40 meetri kaugusel meie soojakutest ühe ehitusplatsi juures. Nad mõlemad kartsid mind meeletult ning lähemale kui 3 meetrit ma neile ei saanud. Küll aga poetasin neile jälle veidikene süüa - see oli ainus, mis ma sain tol hetkel nende jaoks teha. Samuti tundus Esmeralda veidralt ümar ning kartsin, et äkki on ta tiine, mistõttu hakkasin mõtlema nende kinnipüüdmise üle.

Pildil Esmeralda.

Järgnevatel päevadel uurisin kõiksugu võimalusi hoiukodude näol - kirjutasin erinevatesse foorumitesse ja gruppidesse, helistasin ka paari MTÜ-sse. Edusammud tulid üsna ruttu - leidsin hoiukodu, kes oli valmis eeldavasti tiine Esmeralda enda juurde võtma. Küll teises Eesti otsas, aga tol hetkel oli peamine see, et kiisul oleks kindel ja soe koht olemas. Sain ühest kliinikust laenata ka püügipuuri ning püügiaktsioon hakkas tasapisi pihta. 

Kuna tegemist oli väga arglike kassidega, jätsin püügipuuri esialgu 2-3 päevaks n-ö mitteaktiivses olekus välja, kus nad said puuris sees söömas käia nii, et puur ei sulgunud. Kui olin kindel, et nad julgevad sinna sisse minna, sai puur pandud ka aktiivselt püsti. Ja 15 minutiga olid nad mõlemad käes! Oh, see adrenaliini sööst on ikka võimas, kui kassipüük läheb edukalt. 

Esimese asjana sai kiisudega ettevõetud visiit kliinikusse, et kontrollida nende üldist tervist ja muidugi, Esmeralda tiinust. Ja vot siis tabas meid suur üllatus - Esmeralda polegi tiine vaid sellise mulje jätsid veidi piima täis tissid. Joosepiga selgus aga see, et tegemist on 5-6 kuu vanuse kassiga ning nii viisimegi ots otsaga kokku - kuna ühtegi tillukest kassipoega meile eelnevatel päevadel silma ei jäänud, oli võimalik, et Joosu käis ikka veel emme tissi otsas. Ja nii oligi! Kui hoiukodule sai teatatud, et Esme pole sugugi tiine, vaid imetab ikka veel oma ligi poole aastast põnni, läksid nad mõlemad sinna hoiule, ja siis hoiukodu perenaine nägigi, et tõesti - Joosu käib ikka veel piima nõudmas. 

Peale sellist heategu tundsin, et tahaks veel aidata ning õige pea käisin juba ühes maha jäetud garaažis kassipoegi püüdmas koostöös ühe MTÜga ning sealt sündiski idee hakata ka vabatahtlikuks. Käisin mitmetes varjupaikades ning lõpuks tundsin, et Pesaleidja ongi see koht, kus ma tahaksin aktiivselt loomadega tegeleda ning neile kodusid otsida. Suureks boonuseks oli ka see, et Pesaleidja kassituba asub mu kodust vaid 3 minutilise autosõidu kaugusel. :) 

Tänaseks olen aktiivne vabatahtlik olnud veidi üle aasta ning see on olnud siiani megavägev kogemus! Minu käe alt on läbi käinud juba mitmeid-mitmeid hoolealuseid, kes on leidnud omale kodud ning hetkel on mul kuus hoolealust, kes ootavad kodupakkumisi - üks neist ongi imearmas Esmeralda. Ta on läbi teinud selle pooleteise aastaga meeletu muutuse - ta nurrub ja naudib paisid ning metsikust ja arglikust kassist on saanud ideaalne seltsiline. Ei saa mainimata jätta, et kui tunnete, et just Esmeralda sugune kassike on Teie kodust puudu, kirjutage meile ja/või täitke kiisuvõtja ankeet! Mõned pildid ka temast. :)



Vabatahtliku töö Pesaleidjas on mitmekülgne ja huvitav - saad ravida kassikesi, kes seda vajavad; suhelda kassihuvilistega ning külastajatega; õppida oma hoolealuseid ja teisi kassitoas olijaid tundma PS! Ülim kogemus on see, kui sa suudad arglikust/metsikust kassist ajaga välja meelitada painautija. Muidugi on meil Pesaleidjas ka vahva vabatahtlike seltskond, kellega koos saab käidud laatadel, näitustel, festivalidel, PetCitys ning üheskoos pidada jõulupidusid ning aegajalt ka piknikke. Seega kui natukenegi tunned huvi vabatahtlikuks hakkamise vastu, anna endast märku meile info@pesaleidja.ee või kirjuta Facebooki! :)

Osa meie vabatahtlikest 22.10.2016 Pesaleidja 4. sünnipäeval. :)

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

7 TOATAIME, MIS ON SU KASSILE OHUTUD

1. Tups-rohtliilia ehk pruudislepp Oma väljakutsuva välimusega meelitab see taim ligi ka kõige passiivsemad kassid. Kuna taim ajab palju võsusid, on võimalus taime paljundada ja lemmikule oma taim jätta.  Hooldamine: Tups-rohtliilia ei vaja palju tähelepanu. Taim vajab valgust, aga saab ka hämaramas kohas hakkama. Kasta tuleb siis, kui mulla pealmine kiht on kuiv.   2. Palmid Palmide liike on väga palju erinevaid, kuid mitte kõik ei ole ohutud kasidele. Mõned ohutud palmilised on  oja-raveenepalm (majesty palm), kuldviljakpalm, hobusesaba palm ja salongipalm. Peale selle, et nad on karvapallidele ohutud, on palmid ka head õhupuhastajad. Hooldamine: Vajavad pigem palju valgust, kasta alles siis, kui mulla pealmine kiht on kuiv.  3. Vesipahhiira Tegemist on vähenõudliku taimega, mis on kassisõbralikkusele veel ka dekoratiivne.  Hooldamine:  Otsest päikesevalgust ei soovi, kasta regulaarselt, kuid mitte lasta mullal täiesti ära kuivada ega liiga märg olla. 4. Bambus

Kurry uudistega kodust

Panime põssatriibikule nimeks Kurry. Ta reageerib päris ilusti sellele nimele.Ta on hästi aktiivne kassipoeg, eriti päeva esimesel poolel.Ka on ta suur suhtleja. Algul tegi ta suu lahti ja sealt ei tulnud piuksugi välja. Nüüd aga muudkui räägib nn oma keeles, kurr ja njäu.Mu tütrel on suur magamistuba ja sinna nad suunduvad õhtul kell 23:00. Ühtegi suuremat piuksu rohkem ei kuule.Hommikul aga ärkab Kurry minu kõndimise peale üles ja hakkab haledasti näuguma. Pärast söömist algab mängutrall.Kurry mängib päris palju iseseisvalt ja hästi naljakalt. Lisaks hiilib ja jookseb ta üsna palju. Meile on mõned kassikasvatusraamatud kingitud jasealt lugesime, et Kurry sarnaneb bengali kassitõule.Ka söögiisu on Kurryl väga hea.Kurryle meeldib süles magada. Eriti päeva teisel poolel otsib ta istuvaid pereliikmeid, et nende sülle hüpata ja uinuda.Magamise ajal ajab ta päris tihti oma täpilise kõhukese taeva poole ja hästi pikaks. See on imearmas!Oleme käinud Västriku loomakliinikus ussirohtu s

9 lõhna mida teie kass ei salli

                                                     9 lõhna mida teie kass ei salli!  Kassid on väga suured puhtuse armastajad ja lisaks sellele ka väga pirtsakad teatud aroomide suhtes. Ei, teie kiisu pole lihtsalt valiv, vaid selle omaduse on talle kaasa andnud evolutsioon. Loomulikult ikka selleks, et teie kiisu oskaks vältida mürgist toitu või toitu mida ta ei saa seedida. On ka palju lõhnu mida teie kass armastab ent selles nimekirjas räägime üheksast lõhnast, mida kassid silmaotsaski ei salli! Kasside lõhnataju on 14 korda tugevam kui inimese oma. See aga ei tähenda, et teie kass kõiki aroome vihkaks, mida vihkavad teised kiisud. Või armastaks seda mida teised. Kõik kassid on omamoodi ent siiski on allpool väljatoodud lõhnad ühed enimlevinumad mida kassid vihkavad. 1. Tsitruselised  Kassid ei armasta absoluutselt tsitruselisi. Olgu siis selleks sidrun, laim, apelsin, greipfruut või muud sarnased viljad. Paljud kassipeletajad kasutavad tsitruseliste aroome, et kasse di