Otse põhisisu juurde

Kuidas minust sai hoiukodu: Katrini lugu vol2

...
Ja siis tuli suvi. Ja kassitoas oli Jimmi. Suur-suur musta-valgekirju lõvi. Jimmi oli kassitoa kõige suurem kass. Kui ta tuli. Kahjuks tuli ta oma päriskodust, sest tema perenaine suri. Ja päriskodus 8 aastat elanud kass satub ikka suurde masendusse, kui ta peab hakkama elama koos 30-40 teise kassiga ühes toas. Nii ka Jimmi.

Jimmi kõhnus lausa päevadega. Kuid kuna talle oli kodupakkumine, kes talle paari nädala pärast järgi pidi tulema, siis olin nõus Jimmi enda juurde võtma paariks nädalaks, et teda kosutada. Tingimus oli ainult üks – et Jimmi iseseisvalt sööks. Sest ta oli ka päris „iseloomuga“ ja tema sundtoitmine oli suhteliselt võimatu.

Jimmi kassitoas


Arvake ära, kas Jimmi sõi ise, kui ma ta koju tõin? Loomulikult mitte. Pakkusin talle parimaid palasid – kanafileed, viinereid, hapukoort, hakkliha. Aga ei midagi.

Jimmiga käisin ka arsti juures ja tal kahtlustati ka neeru-ja maksapuuduliikkust, mistõttu ta pidi rohtu sööma. Lisaks pidi ta ka niisama sööma, mida ta üldse teha ei tahtnud. Jimmi puhul oli näha, et ta oli peaaegu alla andnud ja lootuse kaotanud. Kuid meie nii lihtsalt alla ei andnud.

Õnneks olid olemas teised vabatahtlikud, kes said mulle appi tulla Jimmit sundtoitma ja talle tabletti andma. See oli iga kord suur operatsioon. Asi käis siis nii: võta suur tekstiil, viska see Jimmile peale ja ürita ta riide sisse mässida, et ta rabeleda ei saaks, Jimmi rabeleb minema, tee uus katse. Saa Jimmi riidesse mässitud. Suru ta põrandal jalgade vahele ja ürita ta pead kuklas hoida, samal ajal pidi teine vabatahtlik üritama süstlaga talle toitu suhu lasta ja jälgima, et ta selle ka alla neelaks. Võta uus süstal, sest olemaoleva näris Jimmi katki. Võta uur rull wc-paberit, sest kogu põrand ja Jimmi ja tekstiil lainetavad toidust. Ürita uuesti ja uuesti, kuni suur süstlatäis toitu on enamvähem Jimmi kõhtu läinud. Tunne, et jalad valguvad märjaks, sest Jimmi on kättemaksuks ennast täis pissinud. Nüüd ürita talle veel tablett kurku suruda, nii et ta seda välja ei sülitaks. Tõsta Jimmi vanni, pese puhtaks. Kuivata. Lase lahti. Pese põrand ära. Pese põrand uuesti, sest Jimmi solvus ka vanniskäigu peale endale iseloomulikult. Ohka sügavalt. Vaata Jimmi sügavkollastesse silmadesse, kuula kuidas ta ütleb „Määää“ ja naerata. Homme jälle.

Jimmi sai sundtoitmist umbes 4-5 päeva, ega enam täpselt ei mäletagi. Aga mäletan väga selgesti, kui tulin töölt koju ja mõtlesin, et proovin ÜHE korra veel talle tema enda toitu pakkuda. Ma olin seda iga päev teinud ja iga päev oli Jimmi pea põlglikult toidu juurest ära keeranud.

Tõmbasin toidupaki siis lahti ja pakkusin Jimmile näpuotsast ühte toidutükikest. Jimmi nuusutas seda uudishimulikult, keeras pea ära, siis nuusutas uuesti ja proovis keeleotsaga. Hoidsin hinge kinni. Ja siis ta hakkas toitu lakkuma ja sõi ära selle tükikese. Nii me siis istusime koridori põrandal, mina veel täies riides ja õngitsesin näppudega pakist toidutükikesi ja Jimmi siis sõi mul näpu otsast. Oehhh, hea tunne oli küll. Ega ta palju ei söönud. Eriti korraga. Aga mõne aja pärast proovisin uuesti ja siis jälle sõi. Nii me siis päev-päevalt arenesime. Sundtoita enam vaja polnud, kuid Jimmi oli üsna pirtsakas toiduga. Lemmikuks kujunes keedetud kanafilee ja seda sõi ta ka alguses ainult minu näpu otsast. Kausist ei puutunudki. Õnneks lahenes ka see ajapikku ja Jimmi isu osutus päris suureks. Tabletid said samuti otsa ja Jimmi hakkas ka juurde võtma.

Kahjuks ehmus talle kodu pakkuma pidanud pere tema tervise hädadest ära ja loobus kodupakkumisest. Seega tekkis küsimus, mis Jimmist saab, sest hoiukodul hakkas puhkus ja plaan oli pikemaks ajaks kodust lahkuda. Siinkohal tulid appi teised vabatahtlikud ja aitasid puhkuse ajal Jimmile süüa anda ja temaga tegeleda. Jimmil oli väga lahe hääl, ta määgis nagu väike lammas, kui süüa tahtis või kui inimene koju tuli. Voodis ta magada ei tahtnud, aga paid talle meeldisid. Vahel tabas inimene ta isegi nöörijupiga mängimas. Nii et Jimmi kosus kenasti ja paranes täielikult.

Õnneks leidus ka vabatahtlike tuttavate hulgas inimene, kes sai Jimmi enda juurde hoiukoju võtta, kui olemasolev hoiukodu päriselt pikemaks ajaks ära sõitis. Enne seda käis Jimmi ka juuksuris, kus tema kergelt pulstis karv ära lõigati. Vaene Jimmi oli päris õnnetu purupaljana, aga seda naljakam vaadata.

Jimmi pärast juuksuriskäiku


Uus hoiukodu ja Jimmi aga sobisid lausa nii hästi, et sinna jäi Jimmi päriseks. Nii et ka selle hoolealusega läks väga hästi.

Järjekordne lubadus, et rohkem loomi hoiukodusse ei tule, sest siis on mul rohkem aega käia kassitoas ja tegeleda kassitoa asjadega üldiselt. Kui endal on kass hoiul, ega siis ei taha pikki päevi kassitoas viibida, sest kodus on ju ka hoolealune, kes tähelepanu ja paisid soovib. Seega arvasin, et enam uusi hoiulisi ei võta.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

7 TOATAIME, MIS ON SU KASSILE OHUTUD

1. Tups-rohtliilia ehk pruudislepp Oma väljakutsuva välimusega meelitab see taim ligi ka kõige passiivsemad kassid. Kuna taim ajab palju võsusid, on võimalus taime paljundada ja lemmikule oma taim jätta.  Hooldamine: Tups-rohtliilia ei vaja palju tähelepanu. Taim vajab valgust, aga saab ka hämaramas kohas hakkama. Kasta tuleb siis, kui mulla pealmine kiht on kuiv.   2. Palmid Palmide liike on väga palju erinevaid, kuid mitte kõik ei ole ohutud kasidele. Mõned ohutud palmilised on  oja-raveenepalm (majesty palm), kuldviljakpalm, hobusesaba palm ja salongipalm. Peale selle, et nad on karvapallidele ohutud, on palmid ka head õhupuhastajad. Hooldamine: Vajavad pigem palju valgust, kasta alles siis, kui mulla pealmine kiht on kuiv.  3. Vesipahhiira Tegemist on vähenõudliku taimega, mis on kassisõbralikkusele veel ka dekoratiivne.  Hooldamine:  Otsest päikesevalgust ei soovi, kasta regulaarselt, kuid mitte lasta mullal täiesti ära kuivada ega liiga märg olla. 4. Bambus

Kurry uudistega kodust

Panime põssatriibikule nimeks Kurry. Ta reageerib päris ilusti sellele nimele.Ta on hästi aktiivne kassipoeg, eriti päeva esimesel poolel.Ka on ta suur suhtleja. Algul tegi ta suu lahti ja sealt ei tulnud piuksugi välja. Nüüd aga muudkui räägib nn oma keeles, kurr ja njäu.Mu tütrel on suur magamistuba ja sinna nad suunduvad õhtul kell 23:00. Ühtegi suuremat piuksu rohkem ei kuule.Hommikul aga ärkab Kurry minu kõndimise peale üles ja hakkab haledasti näuguma. Pärast söömist algab mängutrall.Kurry mängib päris palju iseseisvalt ja hästi naljakalt. Lisaks hiilib ja jookseb ta üsna palju. Meile on mõned kassikasvatusraamatud kingitud jasealt lugesime, et Kurry sarnaneb bengali kassitõule.Ka söögiisu on Kurryl väga hea.Kurryle meeldib süles magada. Eriti päeva teisel poolel otsib ta istuvaid pereliikmeid, et nende sülle hüpata ja uinuda.Magamise ajal ajab ta päris tihti oma täpilise kõhukese taeva poole ja hästi pikaks. See on imearmas!Oleme käinud Västriku loomakliinikus ussirohtu s

9 lõhna mida teie kass ei salli

                                                     9 lõhna mida teie kass ei salli!  Kassid on väga suured puhtuse armastajad ja lisaks sellele ka väga pirtsakad teatud aroomide suhtes. Ei, teie kiisu pole lihtsalt valiv, vaid selle omaduse on talle kaasa andnud evolutsioon. Loomulikult ikka selleks, et teie kiisu oskaks vältida mürgist toitu või toitu mida ta ei saa seedida. On ka palju lõhnu mida teie kass armastab ent selles nimekirjas räägime üheksast lõhnast, mida kassid silmaotsaski ei salli! Kasside lõhnataju on 14 korda tugevam kui inimese oma. See aga ei tähenda, et teie kass kõiki aroome vihkaks, mida vihkavad teised kiisud. Või armastaks seda mida teised. Kõik kassid on omamoodi ent siiski on allpool väljatoodud lõhnad ühed enimlevinumad mida kassid vihkavad. 1. Tsitruselised  Kassid ei armasta absoluutselt tsitruselisi. Olgu siis selleks sidrun, laim, apelsin, greipfruut või muud sarnased viljad. Paljud kassipeletajad kasutavad tsitruseliste aroome, et kasse di