Maksi askeldused: tervitustega kodust

Maksi siin. Mäletate? Palusin oma elust kirjutada neil, kellel on näpud trükkimiseks...:)

Mäletate mind ikka, onju?

Ma olen nüüd oma kodus. Oma Päris Oma Kodus...Ei tahaks väga uhkustada, aga mul on oma inimesed: naine ja poiss. Poiss on vahva – ta tahab mind kogu aeg sülle võtta ja enda juurde diivanile nurruma võtta – ma luban ka kõike seda teha ja nurrun hoolega - nagu diiselmootor. Naine annab süüa – tema on kindlasti Külmkapi Kuninganna ja tema käest saab hommikul singiviilu (natuke peab häälekalt nõudma kah) kui ta endale mingit imelikku toitu teeb – mingi nelinurkne pruun asi, sellele valge või (mmmm seda ma limpsiks), siis SINK...MMMMMM....ja punase palli viilud (korra meeltesegaduses proovisin – üak – ei ole söödavad).

Mmm... Siit kapist saab kõige paremaid asju

Ma olen jõudnud teha lühikursuse haige kassi peatükist Kassipidaja käsiraamatust – ma olin nädalakese päris haige – nohu ja silmad vesised – pidin sööma tablette ja laskma panna silmatilku...kui nüüd ausalt öelda, siis kui ma ennast juba paremini tundsin, natuke jonnisin kah silmatilkade panemise ajal...kuid sellest hoolimata olen ma nüüd terve.

Ma olen ka oma uue loomaarstiga tutvunud – ta ütles, et ma olen väga hea patsient ja kutsus mind Mõshkiniks (Naine muigas, et ma olen Hiiresson eesti keeles). Verd võeti, hambaid vaadati. Hambaid pean ma veel ravima, aga enne pean ma ennast ilusti heasse konditsiooni sööma – ma küll päris täpselt ei saanud aru, et mis see konditsioon on, aga söön ma isuga. Konservi võiks rohkem menüüs olla – serveeritakse ainult korra päevas ja mitte niipalju kui ma tahaks, aga jogurt ja kassikrõbinad on kah head. Ja oi kuidas mulle meeldib kui mind kammitakse, siis ma vehin sabaga kui koer ja keeran ikka üht ja teist külge ette.

Poisi juures on päris mõnus magada ka

Mul on juba oma traditsioonid: hommikune singilõik, hommiku tervitus Naisele (voodis serveeritud nurrud-kurrud-kallistused), vahel ma ka õhtul viitsin head ööd kurruda-nurruda-kallistada, lõunane konserv, mängutrall Poisiga, kammimise minutid, aknal naabrikoera valvamine. Ma vahel igatsen teisi kasse – siis ma teen hauataguse häälega MJÄUUUU...

Öeldakse, et heal kassil mitu nime – ma pidin olema oma hoiakult nagu Maksim Maksimovitsh – NSVL aegne tehasedirektor – küll muhe rahvamees, kes teab ka oma väärtust :) Noorusliku lollitamise ja pullitegemiseni ikka ei lasku.

Ülekõige meeldib mulle magamine

Ja lõpuks saan ma ausalt ületunnistada, et ma ikka käin oma küüsi diivanil teritamas – see ikka kõige mõnusam...ei ole see palderjaniga tilgutatud kraapimispuu üldse ahvatlev...loomulikult kui ma Naise juuresolekul unustan ennast suures heastmeelest diivanit kallistama küüntega, siis hakkab vihma sadama ja siis ma lähen istun nurgas ja teen solvunud häälega selgeks, et ma kohe üldse ei mäletanud keeldu seda mitte teha....Vot nii on lood minust ja Oma Kodust. Tervitused kõikidele Pesaleidjatele vabatahtlikele ja kiisudele (igale kiisule oma kodu!)