On paratamatu, et on tekkinud eelarvamused ning müüdid varjupaikade kohta. Tihti mõjutavad need mingil määral varjupaikde elusid, kuid tegelikkuses on õnneks väga palju inimesi, kes küll võivad teada mingeid müüte, kuid alati räägivad neist ning annavad võimaluse nende ümber lükkamisteks asjalike argumentidega.
Et aga see kõik oleks veelgi lihtsam, siis allolevas postituses on viis põhilist müüti ning pisut lahti selgitamist MTÜ Pesaleidja vabatahtliku poolt, miks see päriselt nii pole.
1. müüt - varjupaigaloomadel on käitumisprobleemid, miks muidu nad seal üldse on?
Tõele päris au andes siis need ligi 400 looma meie hingekirjas, kes tänasel päeval just meie hõlma all on, on siin pigem seetõttu, et maailmas on tohutus koguses steriliseerimata ja kastreerimata kasse ning nende omanikke, kes "ei taha võtta kassilt ära tema looduspäraseid instinkte". Aga kassipoegadega peale ka hakata samas midagi pole. Nii rändavad nad vabasse loodusesse, et ise kujundaksid, mis neist saab. Varem või hiljem satuvad nad varjupaikadesse kodusid otsima, kui nad just pole autorataste all hukka saanud või kui mõni viirus ja paha haigus neid enne maha ei murra.
Ja loomulikult on suur osa ka neid loomi, kelle omanik on kolinud, haigestunud, surnud. See ei ole nende loomade süü.
2. müüt - ükski varjupaik ei oma tõuloomi, aga ma tahan just vinget tõukassi!
Tõsi - me ei võta meie Pesaleidja kassituppa tõutunnustega kasse sisse, sest nende tervis on tihtipeale pisut õrnem, nad elavad stressi palju raskemini üle ning võivad seetõttu immuunsuse nõrgenedes haigestuda. Lisaks leidub neile hoiukodusid pea alati, sest nagunii on vajalik see vaid lühiajaliselt - tõutunnustega loomadele on tihtipeale ikka järjekord ja vägagi mitu soovijat.
On siiski meiltki läbi käinud mitmeid-mitmeid tõutunnustega loomi, kelle puhul me ei saa teda tõukassiks nimetada eelkõige seetõttu, et tõupabereid meie käes pole.
3. müüt - ma ei tea, millesse ma satun varjupaigast looma võttes.
See on tõsi, et alati ei tea varjupaigad sealolevate loomade kohta palju, eriti kui tegu on just varjupaika jõudnud loomaga ning aega on vähe möödas. See aga ei ole sugugi tihe juhus!
Seepärast on meie kassitoas reegel, et igal kiisul on oma isiklik vabatahtlik - mõnel on neid hoolealuseid paar, mõnel mõniteist. Nii palju võtavad enda hoole alla vaid need vabatahtlikud, kes saavad tihemini kassitoas käia, neid tundma õppida, neid sotsialiseerida. Seega kui täita ankeet mõnele meie kassitoas olevale kiisule, siis vastab alati just tema isiklik vabatahtlik, sest tema teab selle kassi kohta tõenäoliselt rohkem kui keegi teine.
Lisaks on eriline boonus selle müüdi juures hoiukodudel - nemad elavad ju oma hoiuloomadega koos igapäevaselt, justkui see olekski nende koduloom. Kes saaks nende loomade kohta veel paremini öelda, mida nad kujutavad ja kuidas nad käituvad?
Meile väga oluliseks osaks on see, et uue omaniku ja looma vahel oleks klapp ja et me loovutaksime looma rahuliku südamega. Keegi ei valeta ega varja midagi, kui tulete kiisusid vaatama!
PS! Siinkohal tuleb meelde tuletada, et stressiolukorras ja hetk peale koduvahetamist käituvad loomad muidugi erinevalt ja me ei saa garanteerida, et kass käitub uues kodus teisel päeval nii nagu eelviimasel päeval hoiukodus olles.
4. müüt - ma tahan kassipoega. Varjupaigad on täis vanu loomi.
Meie ridades on kindlasti alla aastaseid kasse rohkem kui reaalselt senior-eas olevaid kasse. Et me oleme nii suur varjupaik, kus püsivalt on kogu aeg meie nimekirjas üle kolmesaja kassi, siis leidub pea igal hetkel vähemalt paar kassipoega, kes on valmis koju minema.
Kevadest sügiseni on muidugi neid kassipoegi suur enamus meie hoole all olevatest kiisudest.
5. müüt - varjupaigas olevatel loomadel on terviseprobleemid, mis nõuavad kallist ravi.
Ei ole olukorda, kus me teaksime, et meie hoolealusel on mingi tõbi, haigus, viirus ja me annaksime ilma kliiniku-uuringuteta ta uude koju. On tõsi, et me ei näe kõikide loomade sisse ja me ei saa anda garantiid, et kõik loomad meie nimekirjas on sada protsenti terved, aga nii kui meil on väiksemgi kahtlus, et looma tervises võiks olla mingigi probleem, saab sellega tegeletud, seda uuritud ja kindlasti ravitud.
Ei ole meie sooviks tekitada ühelegi uuele perele raskeid olukordi ning riskida vabatahtlikult sellega, et loom meile tagastatakse. Tahame alati vaid parimat ja meie eesmärk on leida kiisule sobiv kodu ja ideaalne omanik.
Kui Sa sooviksid pakkuda kodu ühele toredale varjupaiga elanikule, siis piilu siia: https://www.pesaleidja.ee/. ;)
AITA MEIL AIDATA
Iga ülekantud euroga saad aidata Pesaleidja kassitoas ja hoiukodudes olevaid kasse ja koeri annetades Pesaleidja MTÜ kontole:
EE351700017003105966 Nordea Pank
EE941010220247756220 SEB Pank
EE102200221063071211 Swedbank
EE647700771001866844 LHV Pank
või helistades Pesaleidja MTÜ annetustelefonile:
900 0905 - kõne hind 5 €
900 0915 - kõne hind 15 €
900 0950 - kõne hind 50 €
Palun kuula ära kogu tervitustekst, muidu annetust ei toimu!
Et aga see kõik oleks veelgi lihtsam, siis allolevas postituses on viis põhilist müüti ning pisut lahti selgitamist MTÜ Pesaleidja vabatahtliku poolt, miks see päriselt nii pole.
1. müüt - varjupaigaloomadel on käitumisprobleemid, miks muidu nad seal üldse on?
Tõele päris au andes siis need ligi 400 looma meie hingekirjas, kes tänasel päeval just meie hõlma all on, on siin pigem seetõttu, et maailmas on tohutus koguses steriliseerimata ja kastreerimata kasse ning nende omanikke, kes "ei taha võtta kassilt ära tema looduspäraseid instinkte". Aga kassipoegadega peale ka hakata samas midagi pole. Nii rändavad nad vabasse loodusesse, et ise kujundaksid, mis neist saab. Varem või hiljem satuvad nad varjupaikadesse kodusid otsima, kui nad just pole autorataste all hukka saanud või kui mõni viirus ja paha haigus neid enne maha ei murra.
Ja loomulikult on suur osa ka neid loomi, kelle omanik on kolinud, haigestunud, surnud. See ei ole nende loomade süü.
 |
| Mercury - ootab kodu Pesaleidja kassitoas |
Tõsi - me ei võta meie Pesaleidja kassituppa tõutunnustega kasse sisse, sest nende tervis on tihtipeale pisut õrnem, nad elavad stressi palju raskemini üle ning võivad seetõttu immuunsuse nõrgenedes haigestuda. Lisaks leidub neile hoiukodusid pea alati, sest nagunii on vajalik see vaid lühiajaliselt - tõutunnustega loomadele on tihtipeale ikka järjekord ja vägagi mitu soovijat.
On siiski meiltki läbi käinud mitmeid-mitmeid tõutunnustega loomi, kelle puhul me ei saa teda tõukassiks nimetada eelkõige seetõttu, et tõupabereid meie käes pole.
 |
| Valmar - ootab kodu Pesaleidja kassitoas |
See on tõsi, et alati ei tea varjupaigad sealolevate loomade kohta palju, eriti kui tegu on just varjupaika jõudnud loomaga ning aega on vähe möödas. See aga ei ole sugugi tihe juhus!
Seepärast on meie kassitoas reegel, et igal kiisul on oma isiklik vabatahtlik - mõnel on neid hoolealuseid paar, mõnel mõniteist. Nii palju võtavad enda hoole alla vaid need vabatahtlikud, kes saavad tihemini kassitoas käia, neid tundma õppida, neid sotsialiseerida. Seega kui täita ankeet mõnele meie kassitoas olevale kiisule, siis vastab alati just tema isiklik vabatahtlik, sest tema teab selle kassi kohta tõenäoliselt rohkem kui keegi teine.
Lisaks on eriline boonus selle müüdi juures hoiukodudel - nemad elavad ju oma hoiuloomadega koos igapäevaselt, justkui see olekski nende koduloom. Kes saaks nende loomade kohta veel paremini öelda, mida nad kujutavad ja kuidas nad käituvad?
Meile väga oluliseks osaks on see, et uue omaniku ja looma vahel oleks klapp ja et me loovutaksime looma rahuliku südamega. Keegi ei valeta ega varja midagi, kui tulete kiisusid vaatama!
PS! Siinkohal tuleb meelde tuletada, et stressiolukorras ja hetk peale koduvahetamist käituvad loomad muidugi erinevalt ja me ei saa garanteerida, et kass käitub uues kodus teisel päeval nii nagu eelviimasel päeval hoiukodus olles.
 |
| Kiisu ja Juss - ootavad koos kodu hoiukodus |
4. müüt - ma tahan kassipoega. Varjupaigad on täis vanu loomi.
Meie ridades on kindlasti alla aastaseid kasse rohkem kui reaalselt senior-eas olevaid kasse. Et me oleme nii suur varjupaik, kus püsivalt on kogu aeg meie nimekirjas üle kolmesaja kassi, siis leidub pea igal hetkel vähemalt paar kassipoega, kes on valmis koju minema.
Kevadest sügiseni on muidugi neid kassipoegi suur enamus meie hoole all olevatest kiisudest.
 |
| Nöep - ootab kodu hoiukodus |
Ei ole olukorda, kus me teaksime, et meie hoolealusel on mingi tõbi, haigus, viirus ja me annaksime ilma kliiniku-uuringuteta ta uude koju. On tõsi, et me ei näe kõikide loomade sisse ja me ei saa anda garantiid, et kõik loomad meie nimekirjas on sada protsenti terved, aga nii kui meil on väiksemgi kahtlus, et looma tervises võiks olla mingigi probleem, saab sellega tegeletud, seda uuritud ja kindlasti ravitud.
Ei ole meie sooviks tekitada ühelegi uuele perele raskeid olukordi ning riskida vabatahtlikult sellega, et loom meile tagastatakse. Tahame alati vaid parimat ja meie eesmärk on leida kiisule sobiv kodu ja ideaalne omanik.
 |
| Bert - ootab kodu Pesaleidja kassitoas |
AITA MEIL AIDATA
Iga ülekantud euroga saad aidata Pesaleidja kassitoas ja hoiukodudes olevaid kasse ja koeri annetades Pesaleidja MTÜ kontole:
EE351700017003105966 Nordea Pank
EE941010220247756220 SEB Pank
EE102200221063071211 Swedbank
EE647700771001866844 LHV Pank
või helistades Pesaleidja MTÜ annetustelefonile:
900 0905 - kõne hind 5 €
900 0915 - kõne hind 15 €
900 0950 - kõne hind 50 €
Palun kuula ära kogu tervitustekst, muidu annetust ei toimu!
Kommentaarid
Postita kommentaar