Otse põhisisu juurde

Emalõvi



Emalõvi sellepärast, et tema pesakonnad jäävad alati ellu ja ta on kaotanud nende eest võideldes pool oma sabast!








Kuna varasemalt on juba Pärnu mnt kiisudest juttu olnud, siis pikemat sissejuhatust ehk ei ole vaja. Meie lehe uuematele külastajatele teadmiseks, et tegemist on ühe Tallinna kesklinna korterelamu hoovis elava kassikolooniaga.
Püsivalt pesitseb seal ligi 10 kiisut, kes kõik hüljatud või kunagiste hulkuvate loomade järeltulijad. Kuna kolooniasse on kogunenud nii emased kui isased kasse sünnib seal üha uusi väikeseid hulkureid.
Ühte sellist just hiljuti seal märgatigi, mille peale ka Pesaleidjad uudistama läksid. Teadaolevalt on varem samas hoovis olnud ka kassipoegi, kes saanud küll vareste poolt hukka või leidnud kurva lõpu kuidagi teisiti. Sellest teadmisest tingituna oli soov leiulapsed võimalikult kiiresti üles leida ja ohutusse kohta kosuma toimetada.
Mööda puualuseid, põõsaid ja ventilatsioonitorustikke liikudes otsisime, kuid ei midagi. Viimaks märkasime üht emast kassi rohu sees silkamas ning peagi paistis ka pisike sabaots ja kõlas pisike mjäu! Rohu seest ilmusid 6 imeilusat kiisulast. Kiisupojad said paigutatud sooja pesasse, mis juhuslikult autos oli. Nüüd oli ülesandeks kinni püüda ema, kes enda pisikesi turvalisemas kodukeskkonnas edasi kasvataks!
Usun, et paljud ei mõista kassi püüdmise keerukust - nii ei mõistnud ka meie. Enne eilseid kella 1:30ni öösel kestnud luhtunud katseid. Ema passis meid põõsast, kähises ja pani taas meie lähenedes jooksu! Ilm oli külm ja kiisupojad olid emast juba liiga kaua eemal olnud - nii sai püük selleks päevaks lõpetatud ning lutitamine ja potitamine sai tehtud omal käel. Eelmine pesakond, kelle mõni kuu tagasi samast hoovist leidsime oli pisut suurem ja nakatunud silmaviirusesse - praegused pisikesed on tõenäoliselt sellest pääsenud.
Täna üritame uuesti kassipoegade ema kätte saada, et ta väikeste juurde toimetada ja kindlasti jätan tulemusest märgi maha ka siin!

Kiisu läks koos Mirteliga tallu elama. Suured tänud kiisule kodu pakkumise eest!

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

5 märki, millega Su kass tahab Sulle öelda, et ta on õnnetu

Meie kassid on meie hindamatud kaaslased, kes pidevalt naeratuse näole toovad. Ilmselgelt soovime me neile alati parimat, kuid kuna kassikeelt me ei räägi, on sageli raske neid neljajalgseid mõista. Toome teile välja viis punkti, näpunäideteks ja tähelepanekuteks, mis aitaksid teil oma kassi paremini mõista ning nende heaolu kontrollida.  Taavi Ainult lebaks ja magaks. Kuigi see tundub väga tavaline kasside puhul, ei ole see päris nii. Kassidel võib kodus olles väga igav hakata. Kass, kes vaid magab ja lebab, võib olla lihtsalt alastimuleeritud. See tähendab, et tal pole piisavalt tegevust või mänguaega oma inimeselt. Võite mõelda, et kass ongi lihtsalt laisk – kuid, kui te saaksite oma kassilt selle kohta küsida, võib vastuseks olla lihtsalt see, et ta on oma igavusega leppinud. Sellised kassid ei liigu väga palju ning seetõttu tulevad ka terviseriskid, näiteks ülekaalulisus, diabeet ja liigeste probleemid. On oluline teha kindlaks, et kass saab piisavalt liikumist ja tähelepanu, et

HEA TEADA: neli punkti kassiküüntest, mida üks kassiomanik kindlasi teadma peaks!

 Kassid võivad küll kraapida mööblit, ronida mööda kardinaid ja oma küüntega muid asju lõhkuda, ent küüned on oluline osa kassi anatoomiast ning palju enamat kui näib. Toome Sulle põhilise info, mida Sa peaks teadma oma kassi küüntest. Allikas: Pixabay 1. Kassiküüned ei ole päris samad kui meie küüned. Kassiküüned on küll sarnased meie omadel, ent on üks suur erinevus - kassiküüned on osa nende varvaste luudest. Küüne kaotamine meie jaoks ei ole suur probleem, ent kassi jaoks on see põhimõtteliselt sama kui sõrme- või varbaotsa amputeerimine. Mistõttu mitte-mitte kunagi ei tohiks kassilt küüsi eemaldada. Õnneks on protseduur enamus loomakliinikutes ka taunitud. (mitmelpool maailmas on küll see tavaline, vt declawing ) 2. Kassiküüntel on olulised ülesanded. Kui meie küünte põhiliseks eesmärgiks on meie sõrmeotsi kaitsta, siis kasside jaoks on küüned palju enamat. Ülesanded, millega ilmselt kõik oleme kokku puutunud, on enesekaitse ja jahipidamine. Lisaks aitavad k

Märgid, et Su kassil on valus

Kassid on väga stoilised loomad ning nad oskavad valu hästi varjata. Ebatavalise käitumise märkamiseks on tihtipeale vaja neid jälgida lähedalt ja üpris ettevatlikult. Ükski kassiomanik ei soovi, et nende kallis kiisu vaikides kannatama peaks. Et valu kiirelt märgata, tõime välja seitse abistavat näpunäidet, kuidas ja milliseid märke tähele panna.  Kus on kiisu? Valudes kass võib end stressi tõttu ära peita, et seal rahulikult valuga toime tulla. Inimesed lebavad valu tundes voodis - eemalduvad teistest inimestest, suhtlusest ning füüsilisest tegevusest, niisamuti toimetavad ka kaslased. Kasside käitumine ei ole alati ennustatav, kuid kui Sa märkad, et peitu pugemine muutub osaks igapäevarutiinist, vii kass igaks juhuks loomaarsti juurde tervisekontrolli. Äkilised muutused käitumises Kas Su kass on tüüpiliselt sülekass ning loomult väga rahulik kuid äkitselt märkad, et ta on ärritunud: hammustab, küünistab või sisiseb? Äkiline ja ettearvamatu käitumismuudatus võib olla üks märk, mis v