Otse põhisisu juurde

Jaanuarikuu kokkuvõte

Kätte on jõudnud aeg esimeseks kuu kokkuvõtteks kassitoa blogis. Sedakorda siis jaanuarikuust. Teame küll, et jaanuarist juba üsna mõnda aega möödas, aga noh - parem hilja kui mitte kunagi :)

Kuu kokkuvõttes kirjutame siis uutest tulijatest ja rõõmsatest kojuminejatest. Samuti on käimas konkurss Kuu Kass, mille uhke võitja saab kokkuvõttes välja toodud. Sekka mõni vahva seik ja naljakas juhtum :)

Jaanuarikuus sai päris kenake hulk kassitoast oma päriskoju saadetud. Nii leidsid oma päriskodu imeilus Indiana, kassipoiss Uku, kuninglik Nova, neiu Malviina, suurte silmadega Mercedes, vesihall Silver, siiam Mercury, kiisutüdruk Dora, õlalturnija Tibi, pontsakas Lõvi, õrn Berta, kolmevärviline Maria ja kõige pikemate kõrvakarvadega Steffi. Lisaks kassitoast koduminejatele läks veel viis vahvat kassineiut ja -noormeest Pesaleidja hoiukodudest oma päriskoju :)

Kassikeste õnnelik kojujõudmine on vabatahtlike jaoks suurimaks rõõmuks. Aja jooksul jõuab igaühel meist tekkida eriline kiindumus mõnesse kiisutüdrukusse või -poissi, aga tervitused uuest kodust on need, mis meist igaühe südame rõõmust hõiskama paneb.

Lisaks kojuminejatele tuli 21.jaanuaril kassituppa juurde hulk uusi kasse. Nii jõudsid meieni kolmevärviline Mirabella, roosatäpiline Amelia, reklaamikass Sheba, metskassi välimusega Jakob (välimusest hoolimata metsik ta siiski ei ole :) ), karvane Rapunzel, pisike kilpkonna kasukaga Safron, meie oma grumpy cat Sassy Smokey, pisikene Domino, pontsakas Kass Artur, jumal-kuningas Anubis, jala-fetišiga Saabastega Kass, südametemurdja Pontšik, vapper rüütel Rubens, suur kilpkonna kasukaga Greta, pehmekarvaline Roslin, musklis Sylvester ning juba oma päriskoju jõudnud Maria ja Steffi. Lisaks neile tuli meile Kehrast veel 4 noort kassitüdrukut: oranž Amaretto, liivakarva Malibu ning haprad kaksikõed Freya ja Agnes.

Jaanuarikuu kassiks on umbes pooleaastane kiisutüdruk Dora, kes jaanuarikuus ka oma päriskoju jõudis. Dora jõudis eelmise aasta juulikuus kõigest paarikuisena Viljandi varjupaika. Oktoobrikuus kui Tallinnas avati Pesaleidja kassituba kolis ta koos teiste seltsilistega Viljandist Tallinna. Dora oli alguses üsna häbelik ja tagasihoidlik kassipreili. Ise ta inimese lähedust otsima ei tulnud ning üritas alati plehku panna, kui inimene temast tahtis välja teha. Ometi ei olnud ta kellegi peale kordagi kuri ega hammustanud-küünistanud ning kui me selle jooksiktüdruku kätte saime, siis lasi ka pai teha ilusti ja lõi nurrugi. Jaanuari alguses tuli rõõmustav uudis, et üks hea inimene Soomest sooviks talle päriskodu pakkuda. Kuna kodu tundus väga sobivat meie kiisutüdrukule, siis algasid ettevalmistused tema Soome kolimiseks. Tehtud sai vajalikud süstid ning steriliseerimisoperatsioon. Kassitoa vabatahtlikud said endale aga kõige olulisema ülesande - nädala jooksul pidi iga vabatahtlik kindlasti Dorat paitama ning temaga tegelema (paitusi jagame me loomulikult igapäevaselt kõikidele kassidele, aga vahest ikka juhtub, et aktiivsematele ja isenõudjatele jagub neid rohkem kui neile, kes peitu poevad). Nii saigi Dora kätte oma igapäevased kohustuslikud paid ja õrnused. Nädal aega hiljem kui jõudis kätte Dora kojumineku aeg, oli kiisutüdruk kui ümber vahetatud. Senisest tagasihoidlikust kiisutüdrukust oli saanud preili, kes ise ronis sülle, nautis paitusi ja lõi nurru.

Pildil Dora koos vabatahtlikuga

Dora on meile kõigile meeldetuletuseks, et ükski tänavalt tulnud kassilaps pole tegelikult arglik - mõni lihtsalt vajab rohkem paitusi ja tõestust, et maailmas leidub ka häid inimesi, kes soovivad neile parimat, ning teistel läheb inimesega harjumine kiiremini.

Jaanuarikuu lõpetuseks suur aitäh kõigile kassitoas abis käinud vabatahtlikele ning rõõmsad tervitused kõigile koju läinud kassidele!

Pesaleidja kassitoa vabatahtlikud ja kiisud

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

5 märki, millega Su kass tahab Sulle öelda, et ta on õnnetu

Meie kassid on meie hindamatud kaaslased, kes pidevalt naeratuse näole toovad. Ilmselgelt soovime me neile alati parimat, kuid kuna kassikeelt me ei räägi, on sageli raske neid neljajalgseid mõista. Toome teile välja viis punkti, näpunäideteks ja tähelepanekuteks, mis aitaksid teil oma kassi paremini mõista ning nende heaolu kontrollida.  Taavi Ainult lebaks ja magaks. Kuigi see tundub väga tavaline kasside puhul, ei ole see päris nii. Kassidel võib kodus olles väga igav hakata. Kass, kes vaid magab ja lebab, võib olla lihtsalt alastimuleeritud. See tähendab, et tal pole piisavalt tegevust või mänguaega oma inimeselt. Võite mõelda, et kass ongi lihtsalt laisk – kuid, kui te saaksite oma kassilt selle kohta küsida, võib vastuseks olla lihtsalt see, et ta on oma igavusega leppinud. Sellised kassid ei liigu väga palju ning seetõttu tulevad ka terviseriskid, näiteks ülekaalulisus, diabeet ja liigeste probleemid. On oluline teha kindlaks, et kass saab piisavalt liikumist ja tähelepanu, et

HEA TEADA: neli punkti kassiküüntest, mida üks kassiomanik kindlasi teadma peaks!

 Kassid võivad küll kraapida mööblit, ronida mööda kardinaid ja oma küüntega muid asju lõhkuda, ent küüned on oluline osa kassi anatoomiast ning palju enamat kui näib. Toome Sulle põhilise info, mida Sa peaks teadma oma kassi küüntest. Allikas: Pixabay 1. Kassiküüned ei ole päris samad kui meie küüned. Kassiküüned on küll sarnased meie omadel, ent on üks suur erinevus - kassiküüned on osa nende varvaste luudest. Küüne kaotamine meie jaoks ei ole suur probleem, ent kassi jaoks on see põhimõtteliselt sama kui sõrme- või varbaotsa amputeerimine. Mistõttu mitte-mitte kunagi ei tohiks kassilt küüsi eemaldada. Õnneks on protseduur enamus loomakliinikutes ka taunitud. (mitmelpool maailmas on küll see tavaline, vt declawing ) 2. Kassiküüntel on olulised ülesanded. Kui meie küünte põhiliseks eesmärgiks on meie sõrmeotsi kaitsta, siis kasside jaoks on küüned palju enamat. Ülesanded, millega ilmselt kõik oleme kokku puutunud, on enesekaitse ja jahipidamine. Lisaks aitavad k

Märgid, et Su kassil on valus

Kassid on väga stoilised loomad ning nad oskavad valu hästi varjata. Ebatavalise käitumise märkamiseks on tihtipeale vaja neid jälgida lähedalt ja üpris ettevatlikult. Ükski kassiomanik ei soovi, et nende kallis kiisu vaikides kannatama peaks. Et valu kiirelt märgata, tõime välja seitse abistavat näpunäidet, kuidas ja milliseid märke tähele panna.  Kus on kiisu? Valudes kass võib end stressi tõttu ära peita, et seal rahulikult valuga toime tulla. Inimesed lebavad valu tundes voodis - eemalduvad teistest inimestest, suhtlusest ning füüsilisest tegevusest, niisamuti toimetavad ka kaslased. Kasside käitumine ei ole alati ennustatav, kuid kui Sa märkad, et peitu pugemine muutub osaks igapäevarutiinist, vii kass igaks juhuks loomaarsti juurde tervisekontrolli. Äkilised muutused käitumises Kas Su kass on tüüpiliselt sülekass ning loomult väga rahulik kuid äkitselt märkad, et ta on ärritunud: hammustab, küünistab või sisiseb? Äkiline ja ettearvamatu käitumismuudatus võib olla üks märk, mis v