Märtsikuu on läbi saanud ja aeg on taaskord kokkuvõtteid teha. Kui veebruarikuus ühtegi uut kassi meie juurde ei tulnud, siis märtsikuus see-eest kolis meie juurde suurem hulk karvakerasid. Sedakorda peamiselt Varjupaikade MTÜ Viljandi varjupaigast, kus on väga palju kiisukesi uut kodu ootamas. Üritame kassitoa abiga natukenegi leevendada nende olukorda.
 |
| Kui Viljandisse satute, külastage kindlasti ka sealset varjupaika ja nende kassituba - sellise sisustusega kassitoast unistaks küll iga loomade varjupaik |
Sel korral on uue lisandusena kokkuvõttes ka kuu pärl. Kuu pärl siis on mõni naljakas juhtum, kiri, telefonivestlus või muu selline seik, mis pesaleidjail hämmingut ja naerupahvakaid tekitab. Selle kuu pärliks siis 8. märtsil kassitoa koordinaatorile tehtud telefonikõne. Mehehääl helistas, et tal on kiiresti kassi vaja - et kuidas saaks. Koordinaator hakkas siis rääkima, et võimalusel võiks ära täita veebist leitava loomasoovija ankeedi. Lause aga ei jõudnudki lõppeda, kui mehehääl juba kannatamatult käratas: "Kuradi t**apea, mul on kiiresti kassi vaja. Ära s**u mulle kõrva.". Sellele järgnevas veel veidike mahlasemat kõnepruuki ja seejärel lõppes ootamatult kõne. Meie hämming oli loomulikult suur, et ei tea kas oli kiirelt naistepäeva kinki vaja või jooksis hiir mööda tuba ringi. Võta siis kinni.
 |
| Ehk oli härrasmehel tõepoolest kodus hiirtega probleeme :) |
Märtsikuu jooksul jõudis Pesaleidja kassituppa tervelt 21 uut karvakera. Esimest korda jõudsid meie juurde ka Virumaa varjupaiga kaks kiisukest - kassipojahingega kassimürakas Jõmmu ning üliarmas Mersu. Nii nagu alguses sai mainitud, jõudis suurem osa kiisusid meieni taaskord Viljandi varjupaigast. Kassitoas ootavad oma päriskodu nüüd roostekarva punane Misueela, helevalge Coco, kolmevärviline Friida Proua, süsimust Lucy, ülipehme kasukaga Lehmake, pontsakas triibik Tobias, Kuningas Karl, tibatilluke Tibu ning inimlembesed poisid Ossu ja Jason. Karvaste kasside austajate meeleheaks jõudsid meie juurde ka kolm pikakarvalist karvapalli - kuratlikult ilus Kuradike, suurlinna daam Eliisabeth ning päikselaigus peesitada armastav Aurora. Kõige nooremad kassituppa kolinud kiisukesed on praeguseks juba ka oma päriskodu leidnud - nii saavad päris oma diivanil peesitada juba õrn Bämbi ning tatikas Jäpe. Erinevaid teid pidi jõudsid meie juurde oma päris pesa ootama ja leidma ka lendkass Siirius, oma nime igati vääriv Muska, mänguhimuline Murri ning uhkete pükstega Simba.
 |
| Hetkel veel tänavaelust veidike hall, aga tegelikkuses lumivalge Simba |
Märtsikuus läks meie suureks rõõmuks ka kenake hulk kiisusid oma päriskodudesse. Rõõm on selle üle, et eestlased ka välismaal elades ei unusta kodumaa kiisusid - nii leidsid meie karvakerad Amelia ja Fox oma uued päriskodud justnimelt Eesti peredes, kes elavad nüüd Soomes. Pesaleidja kassitoa kassid leiavad oma kodusid ka mujal Eestis, kui ainult Tallinnas - meie pöial-Liisi suurune Mia läks oma päriskoju Vändrasse näiteks. Mitmed pered on kasside valikul olnud kimpus ning lõpuks on otsustati koju viia kass, kes on kauem pidanud varjupaigas oma päriskodu ootama - niimoodi osutusid valituks Rapuntzel ja Tabasco, kes mõlemad ootasid oma kodu juba 2011. aastast alates. Rõõmustada saame ka selle üle, et kõik jaanuaris meie juurde jõudnud ühe Kehra vanatädikese kassid on nüüdseks kõik oma päriskodud leidnud - märtsis läksid uude koju ka Freya, Amaretto ja Malibu. Vähem kui poole kuuga jõudsid kassitoast koju minna ka sinna äsja saabunud Jäpe ja Bämbi. Neist viimase otsustas enda päriskassiks võtta üks meie enda vabatahtlik. Märtsikuu jooksul jõudsid koju minna ka meie kaunitarid Henna, Adele ja Rosin, lisaks meie jumal-kuningas Anubis. Ka Pesaleidja hoiukodudest läksid mitu karvapalli oma päriskodu - kodu leidsid Robert, Samantha, Lotta Puppe, Roosi ja Sipsik Ükskõrv.
 |
| Kaks aastat oma kodu oodanud Tabasco ja Rapuntzel on oma kodud leidnud - poole kauem ehk kolm aastat oodanud Sabiina, aga ootab ikka veel kassitoas päris oma inimest. |
Selle kuu kassiks on Salome, kes samuti endale märtsikuus - täpsemalt 8. märtsil - päriskodu leidis. Tegemist oli suurepärase naistepäeva kingitusega meie väärikale kassipreilile. Kolmevärviline Salome oli paljudele kassisoovijatele silma jäänud oma suurepärase iseloomu pärast: ta armastab süles olemist, on väga rahulik ja leplik, lööb kõval häälel nurru ja on muidu ka igati armas. Kiisukesel oli vaid üks probleem - tal oli igemepõletik, mistõttu ta ei hoolitsenud enam korralikult oma kasuka eest, nägi määrdunud ning kõhn välja ja ilastas veidike. See peletas eemale kõik kassivõtjad, kuni ühel ilusal päeval saabus ka Salome õnnepäev.
 |
| Salome armastab süles olemist |
8. märtsil tuli kassituppa üks äärmiselt tore paar, kes soovis oma kassile võtta seltsilist ning perre kaaslast, kes armastaks ka süles olla ja tahaks kaisus magada. Selle kirjelduse järgi tundus ideaalne olevat justnimelt Salome - kui ta vaid natuke vähem räpakas välja näeks. Otsustasime siiski Salome valikuna välja pakkuda koos paari teise süles olemist armastava kassiga. Pere tuli kassituppa karvakeradega tutvuma ning meie rõõmustuseks ei hirmutanudki Salome tatine olek neid ära, vaid olid väga mõistvad ja arusaajad selles osas, et ta näeb selline välja ainult hetkel haiguse tõttu. Enamus varjupaikadest võetud kasse löövad kodustes tingimustes särama. Ka erinevatest haigustest paranemine läheb kodus kordades kiiremini. Olime valmis Pesaleidjate poolt pakkuma omapoolset abi nõu ja jõuga kui kodus peaks Salome raviga probleeme tekkima. Meie rõõmustuseks läkski juba samal õhtul Salome oma päriskoju.
 |
| Salome ilmselgelt naudib oma elu uues kodus :) |
Kuu aega on möödas ning ka esimesed kodu-uudised on käes. Salome osutus olevat veel väärikamas vanuses, kui me olime arvanud. Ka see ei heidutanud Salome uut kodu. Meie ilus kassipreili on kodus endale kõige mugavad ja mõnusamad kohad juba välja valinud ning ennast mõnusalt sisse seadnud. Tema karv on juba tunduvalt puhtam ning ta näeb igati armsam välja. Pererahvas kiidab tema suurepärast iseloomu ning hoolimata sellest, et kass vajab kodus veel ravi ning erilist tähelepanu, siis soovitud süle- ning kaisukass on Salomes täiesti olemas.
 |
| Salome kasukas on kodustes oludes juba säravamaks ja valgemaks läinud |
Meie suureks rõõmuks on iga kassitoa kassi kojuminek, aga eriti suurt rõõmu valmistab see, kui otsustatakse võtta kass, kes ei ole enam esimeses nooruses, oodanud oma kodu juba mitmeid aastaid, vajab kodus ravimist ning suuremat hoolt või vajab kodus arglikust kestast välja toomiseks rohkem tähelepanu ja sotsialiseerimist. Selliste kasside kojuvõtmine peaks olema väga läbimõeldud ettevõtmine, aga see tasub hiljem kordades ära. Kui oled võtnud kassi, kelle usalduse võitmine võtab rohkem aega, kes vajab ravimite andmist või erilist hoolt, siis lõpuks tekib temaga erakordselt tugev side ning ka kass on äärmiselt tänulik selle tähelepanu eest. Ka meie hoiukodude kogemused ütlevad, et ravimist vajanud kassid lähevad kohe eriti südamesse.
Kommentaarid
Postita kommentaar