Otse põhisisu juurde

Muinasjutuliselt ilus lugu süsimustast Vladikust.

Vladik on üks vahva paksude põskedega süsimust kassihärra, kes küll päikese käes pigem šokolaadipruun tundub. Ühel vägagi vihmasel aprillikuisel päeval jalutasid kassitoa poole kaks pisikest neiut, süsimust meeletult sõbralik kiisupoiss põues ja trotsisid vihma, et armas Vladik katuse alla saaks. Kiisupoiss oli elanud terve oma elu Energia tänaval tänavakassi elu, kuid nüüd on see aeg läbi.
Vladik sai vaktsiini tublisti teisel kassitoas elamise päeval ja kolis vaktsiini kinnistumiseks Pesaleidja vabatahtliku juurde, kus ta kahe nädala asemel veetis hoopis kolm kuud.



Stress, koheselt saadud vaktsiin ja ühtäkki saabunud toakeskkond tõid Vladikule koheselt nohu ja silmade rähmasuse. See aga ei heidutanud hoiukodu sugugi - Vladik lasi silmi puhastada ning ninaloputust teha vägagi lihtsalt, sest tegu on meeletult paimaia ja lähedust armastava kassiga.
Seejärel sai Vladik kastreerima, kuid oksendas narkoosist ärkades peotäie elavaid usse, seega pidi vapper ja vahva Vladik ka läbima ussikuuri. Ja leidsime ka aja tegeleda järgmise probleemiga - hambad.
Hoiukodu märkas juba varem, kuidas Vladik eelistab iga kell pasteedikonservi, kui et krõbinaid. Suhu vaadates Ta pisut jorises, ent ei löönud käpaga ega susisenud. Tal lihtsalt oli vasakult poolt alumine kihv murdunud, kanal oli lahti ja see tegi Talle valu. Lisaks oli Vladiku suus hambakivi tohutus koguses siin-seal ja põletikus igemete tõttu oli vaja nii mõnigi hammas eemaldada.



Ja siis taipas hoiukodu, et Vladik on nii tohutult hinge pugenud, et kui kodus juba poleks ühtteist looma, siis olekski Vladik oma päriskodus. Reklaamida hoiukodu aga Vladikut ei tihanud - südames oli mõte, et kui Ta juba kolm kuud on olnud, asi see siis edaspidigi olla? Samas aga ei tõusnud käsi loovutuslepingut tegema, sest see oleks olnud asjade käigu tunnistamine.
Niisiis selgus üks vahva tõsiasi - hoiukodu perenaise ämm ja äi otsisid parasjagu oma maale vahvat kiisut elama ning kuna Vladiku suhtes neil vastuväiteid ei olnud, oligi käes aeg viia kiisupoiss maale ja vaadata, kuidas Ta nädalavahetusega seal toime tuleb - et kas Ta jääb sinna või ei?
Transpordipuurist väljus Vladik murulapil tohutu kiirusega ja sirutas end pool minutit nautides värsket õhku ja vabadust. Seejärel sõi Ta kõhu täis, keris end kerra aidatrepile ja asus nurru lööma - Vladik oli kodus.



Kass, kes korteris tegi nägu, et ei ole suuteline voodile hüppama, hüppas maal teist nägugi tegemata pooleteist meetri kõrgusele elupuu otsa ning pole probleemi ka lennu pealt linde kinni püüda. Väljatõmmatud kihv ei takista aga Vladikul jahtimist - ilma ühegi küsimuseta püüab Vladik endale õhtuseks näksimiseks hiiri aida läheduselt, sest kodu juurest lahkuda Ta ei tihka. Ööseks poeb Ta perenaisega ukse vahelt tuppa, et voodis nurru lüüa ning nautida lähedust.



Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

5 märki, millega Su kass tahab Sulle öelda, et ta on õnnetu

Meie kassid on meie hindamatud kaaslased, kes pidevalt naeratuse näole toovad. Ilmselgelt soovime me neile alati parimat, kuid kuna kassikeelt me ei räägi, on sageli raske neid neljajalgseid mõista. Toome teile välja viis punkti, näpunäideteks ja tähelepanekuteks, mis aitaksid teil oma kassi paremini mõista ning nende heaolu kontrollida.  Taavi Ainult lebaks ja magaks. Kuigi see tundub väga tavaline kasside puhul, ei ole see päris nii. Kassidel võib kodus olles väga igav hakata. Kass, kes vaid magab ja lebab, võib olla lihtsalt alastimuleeritud. See tähendab, et tal pole piisavalt tegevust või mänguaega oma inimeselt. Võite mõelda, et kass ongi lihtsalt laisk – kuid, kui te saaksite oma kassilt selle kohta küsida, võib vastuseks olla lihtsalt see, et ta on oma igavusega leppinud. Sellised kassid ei liigu väga palju ning seetõttu tulevad ka terviseriskid, näiteks ülekaalulisus, diabeet ja liigeste probleemid. On oluline teha kindlaks, et kass saab piisavalt liikumist ja tähelepanu, et

HEA TEADA: neli punkti kassiküüntest, mida üks kassiomanik kindlasi teadma peaks!

 Kassid võivad küll kraapida mööblit, ronida mööda kardinaid ja oma küüntega muid asju lõhkuda, ent küüned on oluline osa kassi anatoomiast ning palju enamat kui näib. Toome Sulle põhilise info, mida Sa peaks teadma oma kassi küüntest. Allikas: Pixabay 1. Kassiküüned ei ole päris samad kui meie küüned. Kassiküüned on küll sarnased meie omadel, ent on üks suur erinevus - kassiküüned on osa nende varvaste luudest. Küüne kaotamine meie jaoks ei ole suur probleem, ent kassi jaoks on see põhimõtteliselt sama kui sõrme- või varbaotsa amputeerimine. Mistõttu mitte-mitte kunagi ei tohiks kassilt küüsi eemaldada. Õnneks on protseduur enamus loomakliinikutes ka taunitud. (mitmelpool maailmas on küll see tavaline, vt declawing ) 2. Kassiküüntel on olulised ülesanded. Kui meie küünte põhiliseks eesmärgiks on meie sõrmeotsi kaitsta, siis kasside jaoks on küüned palju enamat. Ülesanded, millega ilmselt kõik oleme kokku puutunud, on enesekaitse ja jahipidamine. Lisaks aitavad k

Märgid, et Su kassil on valus

Kassid on väga stoilised loomad ning nad oskavad valu hästi varjata. Ebatavalise käitumise märkamiseks on tihtipeale vaja neid jälgida lähedalt ja üpris ettevatlikult. Ükski kassiomanik ei soovi, et nende kallis kiisu vaikides kannatama peaks. Et valu kiirelt märgata, tõime välja seitse abistavat näpunäidet, kuidas ja milliseid märke tähele panna.  Kus on kiisu? Valudes kass võib end stressi tõttu ära peita, et seal rahulikult valuga toime tulla. Inimesed lebavad valu tundes voodis - eemalduvad teistest inimestest, suhtlusest ning füüsilisest tegevusest, niisamuti toimetavad ka kaslased. Kasside käitumine ei ole alati ennustatav, kuid kui Sa märkad, et peitu pugemine muutub osaks igapäevarutiinist, vii kass igaks juhuks loomaarsti juurde tervisekontrolli. Äkilised muutused käitumises Kas Su kass on tüüpiliselt sülekass ning loomult väga rahulik kuid äkitselt märkad, et ta on ärritunud: hammustab, küünistab või sisiseb? Äkiline ja ettearvamatu käitumismuudatus võib olla üks märk, mis v