Otse põhisisu juurde

RUBRIIK PESALEIDJAD - ravijuht Kelli lugu

Toome teieni rubriigi, kus tutvustame meie vabatahtlikke - Pesaleidjaid. Nii kassitoas käivaid kui ka hoiukodusid. 
Otsa teeb lahti Pesaleidja MTÜ vabatahtlik-ravijuht.



Nimi: Kelli Samberk
Vanus: 23
Millal liitusid Pesaleidjaga?: 18.01.2015
Sinu roll Pesaleidjas: ravijuht





Kuidas sattusid Pesaleidjasse?

Olin 13-aastane, kui läksin Loomade Hoiupaika vabatahtlikuks, et suvevaheajaks tegevust leida. Plaan oli käia kord nädalas koeri jalutamas, kuid juhtus nii, et minu teekond kestis seal hoopis pisut üle seitsme aasta. Kui alguses jalutasingi vaid koeri, siis üsna pea hakkasin aitama talitajaid, administraatoreid, veterinaare. Nii sai käidud igapäev igal koolivaheajal ning samuti kõik nädalavahetused, kaasa arvatud jõulud ja ka enda sünnipäevad sai kõik seal peetud. 
Kui sealt aga sammud mind edasi tõid, oli kuskile vaja panna see ülevoolav armastus ja hoolitsus. Nii ristusid minu teed Pesaleidjaga, sest kassituba asub mu elukohale väga lähedal ning vahelduseks tundus väljakutseid pakkuv variant, et võiksin tegeleda hoopis kassidega. Leppisin kokku tutvumiseks päeva ja absoluutselt kõik sobis mulle!



Millega tegeled väljaspool Pesaleidjat? 

Loomad ja kõik nendega seostuv on paraku mu elu korralikult hõivanud, seega on minu töökohaks PetCity. Hobisid palju luua ei jõuagi, sest vabad päevad üritan hõivata siiski Pesaleidjaga. Kuid loomulikult vabadel päevadel tuleb tegeleda oma koeraga, pereliikmetega ning võimalusel ka sõpradega. Jõuluaegadel on suureks ja lemmikuks tegevuseks ka küünalde tegemine. 



Kas Sul on omal kodus loomi?

Praegusel hetkel on mul kodus 3,5-aastane karmikarvaline standardtaks Jäljekütt Otto Jass ning 3-aastane džungaaria kääbushamster Marta. 



Mida on koostöö Pesaleidjaga Sulle õpetanud?

Esimesena seda, et maailmas on nii palju häid inimesi olemas! Alustades Pesaleidja asutajatega ning teiste vabatahtlikega, kuid lõpetades meie armsate sõpradega, tänu kellele ma üldse toimime ja tänu kellele kõikidel meie kiisudel on toidukausid täis, liivakastides puhas allapanu, soe ruum ning terved silmad! 
Lisaks ka seda, et armastuse ja hoolega on kõik võimalik - ka kõige metsikumad kiisud taltsuvad ja sotsialiseerimine kannab alati vilja. 
Ning suuresti õpetas mulle ka seda, et ma ei olegi läbi ja lõhki koerainimene. Kassid on mu südame ikka korralikult vallutanud!



Mis on Su eesmärk olles vabatahtlik?

Kui ma suudan kasvõi ühe looma olemise paremaks teha mingi oma teoga, tunnen ma, et mu tegevusest on kasu. 
Ravijuhiks olemisel on mu eesmärk aidata võimalikult paljusid Pesaleidja hoolealuseid ning teha kõik endast olenev, et ma saaksin ja suudaksin neid aidata ning et kõigil tõbistel hakkaks võimalikult kiiresti palju parem. See on ainus, millele ma mõelda suudan. 



Mis valmistab Sulle vabatahtlikuks olemisel kõige rohkem rõõmu ja mis on Su jaoks kõige raskem? 

Rõõmu ja õnnetunnet tekitab iga metsiku või ara looma edusammud usalduse suunas; iga vahva looma kojuminek oma inimeste, oma pere ja isikliku paikäe juurde; iga tervenemine tõbiste kiisude puhul. Seda ei anna sõnadesse panna, mis emotsioone suudavad need loomad tekitada kasvõi sulepulgaga mängides või nurrudes, seega absoluutselt kõik positiivne on minu jaoks tohutu rõõm! 
Kõige raskem on kui haigused, viirused ja vigastused on mõnikord tunduvalt tugevamad kui soov edasi elada. Need on nii paratamatud juhtumid, kui mõni kiisu jääb kaotajaks raskele haigusele või viirusele, kuid iga kord süda murdub ja iga kord on nii tohutult raske ning valus. 



Kas Sa tahad midagi inimestele edasi öelda? 

Märgake enda kõrval abivajajaid ja andke hääl neile elusolenditele, kel endal seda ei ole. Iga hing on väärt elu ja seejuures kvaliteetset, ilusat ja armastust täis elu. 
Ja et toetada MTÜ'sid, varjupaikasid ja kõiki neid vabatahtlikke, kes kõike seda tööd teevad oma vabast ajast, oma perede ja loomade, tööde ja koolide kõrvalt, palun steriliseerige ja kastreerige oma loomad ära - kassiliik ei ole väljasuremisohus. Kasse on kordades rohkem kui inimesi - kust me leiame neile kodud? 


Täitus kümme aastat vabatahtlikutööd

Endise Pesaleidja hoolealuse ja enda hoiukass Vladikuga

Pesaleidja MTÜ hoolealusega

Loomade Hoiupaigas

Algus Loomade Hoiupaigas

enda koera Jäljekütt Otto Jassiga

endise Pesaleidja MTÜ hoolealuse Simon'iga

Pesaleidja MTÜ 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

5 märki, millega Su kass tahab Sulle öelda, et ta on õnnetu

Meie kassid on meie hindamatud kaaslased, kes pidevalt naeratuse näole toovad. Ilmselgelt soovime me neile alati parimat, kuid kuna kassikeelt me ei räägi, on sageli raske neid neljajalgseid mõista. Toome teile välja viis punkti, näpunäideteks ja tähelepanekuteks, mis aitaksid teil oma kassi paremini mõista ning nende heaolu kontrollida.  Taavi Ainult lebaks ja magaks. Kuigi see tundub väga tavaline kasside puhul, ei ole see päris nii. Kassidel võib kodus olles väga igav hakata. Kass, kes vaid magab ja lebab, võib olla lihtsalt alastimuleeritud. See tähendab, et tal pole piisavalt tegevust või mänguaega oma inimeselt. Võite mõelda, et kass ongi lihtsalt laisk – kuid, kui te saaksite oma kassilt selle kohta küsida, võib vastuseks olla lihtsalt see, et ta on oma igavusega leppinud. Sellised kassid ei liigu väga palju ning seetõttu tulevad ka terviseriskid, näiteks ülekaalulisus, diabeet ja liigeste probleemid. On oluline teha kindlaks, et kass saab piisavalt liikumist ja tähelepanu, et

HEA TEADA: neli punkti kassiküüntest, mida üks kassiomanik kindlasi teadma peaks!

 Kassid võivad küll kraapida mööblit, ronida mööda kardinaid ja oma küüntega muid asju lõhkuda, ent küüned on oluline osa kassi anatoomiast ning palju enamat kui näib. Toome Sulle põhilise info, mida Sa peaks teadma oma kassi küüntest. Allikas: Pixabay 1. Kassiküüned ei ole päris samad kui meie küüned. Kassiküüned on küll sarnased meie omadel, ent on üks suur erinevus - kassiküüned on osa nende varvaste luudest. Küüne kaotamine meie jaoks ei ole suur probleem, ent kassi jaoks on see põhimõtteliselt sama kui sõrme- või varbaotsa amputeerimine. Mistõttu mitte-mitte kunagi ei tohiks kassilt küüsi eemaldada. Õnneks on protseduur enamus loomakliinikutes ka taunitud. (mitmelpool maailmas on küll see tavaline, vt declawing ) 2. Kassiküüntel on olulised ülesanded. Kui meie küünte põhiliseks eesmärgiks on meie sõrmeotsi kaitsta, siis kasside jaoks on küüned palju enamat. Ülesanded, millega ilmselt kõik oleme kokku puutunud, on enesekaitse ja jahipidamine. Lisaks aitavad k

Märgid, et Su kassil on valus

Kassid on väga stoilised loomad ning nad oskavad valu hästi varjata. Ebatavalise käitumise märkamiseks on tihtipeale vaja neid jälgida lähedalt ja üpris ettevatlikult. Ükski kassiomanik ei soovi, et nende kallis kiisu vaikides kannatama peaks. Et valu kiirelt märgata, tõime välja seitse abistavat näpunäidet, kuidas ja milliseid märke tähele panna.  Kus on kiisu? Valudes kass võib end stressi tõttu ära peita, et seal rahulikult valuga toime tulla. Inimesed lebavad valu tundes voodis - eemalduvad teistest inimestest, suhtlusest ning füüsilisest tegevusest, niisamuti toimetavad ka kaslased. Kasside käitumine ei ole alati ennustatav, kuid kui Sa märkad, et peitu pugemine muutub osaks igapäevarutiinist, vii kass igaks juhuks loomaarsti juurde tervisekontrolli. Äkilised muutused käitumises Kas Su kass on tüüpiliselt sülekass ning loomult väga rahulik kuid äkitselt märkad, et ta on ärritunud: hammustab, küünistab või sisiseb? Äkiline ja ettearvamatu käitumismuudatus võib olla üks märk, mis v