Otse põhisisu juurde

RUBRIIK PESALEIDJAD - INFOJUHT REELIKA

Kätte on jõudnud aeg, kus saate tuttavaks veel ühe meie vabatahtlikuga. Seekord tutvustame Pesaleidja vabatahtliku/infojuhti Reelikat. :)

Nimi: Reelika Tuum
Vanus: 22
Millal liitusid Pesaleidjaga?: märts 2016
Sinu roll Pesaleidjas: infojuht ja kasside püüdmine. Mina vastutan meie infomeili eest ning lisaks reageerin ka väljakutsetele seoses kodutute kiisudega, keda on vaja kinni püüda ning seejärel toimetan nad kas meie kassituppa, kliinikusse või hoiukoju. Tänaseks olen ma juba kogenud püüdja ehk järg on küll veidi sassis, aga usun, et umbes 50 kassikest olen ma juba tänavalt sooja toonud. 



Kuidas sattusid Pesaleidjasse?

Umbes pool aastat enne Pesaleidjaga liitumist puutusin ma kokku kahe kodutu kassiga minu töökoha läheduses. Mure oli nende pärast suur kuna silmaga oli aru saada, et tegemist on ilmselt ema ja pojaga ning käes olid külmad ja vihmased novembripäevad. Kui lõpuks õnnestus nad mul kätte saada ja ka hoiukoju organiseerida, tundsin, et ma tahan veel midagi sellist teha. Nii tegingi väikest eeltööd ehk käisin algul ühes MTÜs ja siis kirjutasin ka Pesaleidjale, kuhu kutsuti samuti külla ja vabatahtliku tööga lähemalt tutvuma. Soe ja mõnus vastuvõtt ning vahvad nurrikud panid mind kiirelt otsustama ja nii ma peaaegu kaks aastat tagasi Pesaleidjaga liitusingi! :)



Millega tegeled väljaspool Pesaleidjat? 

Väljaspool Pesaleidjat töötan täiskohaga EuroPark Estonias parkimiskorraldajana. Samuti kasutan ka vabadel päevadel võimalust käia trennis.


Kas Sul on omal kodus loomi?

Mul on kodus uhke 4-aastane karvapall Johnny, kellele ilmselt millalgi varsti võtame kõrvale ka teise nurriku sõbraks.


Mida on koostöö Pesaleidjaga Sulle õpetanud?

Oskust olla tugev rasketel hetkedel. Kui ma Pesaleidjaga liitusin, olin ûsna hella hingega, iga emotsionaalsem hetk kiskus pisara lahti. Paari aasta jooksul Pesaleidjas olen kokku puutunud mitme raske olukorraga, mis on olnud kurvad, aga ajapikku olen suutnud olla rahulikum ja leplikum.


Mis valmistab Sulle vabatahtlikuks olemisel kõige rohkem rõõmu ja mis on Su jaoks kõige raskem? 

Kõige rohkem rõõmu valmistab mulle, kui mõni kuri kiisu ühel hetkel mõistab, et "Oi, need inimesed ja paid on ju tegelikult täitsa mõnusad," ning muutuvad sõbralikeks nurrikuteks. Muidugi rõõmustab mind ka see, kui kassipüük (mis on ka minu töö Pesaleidjas) õnnestub ning vaesed kodutud kiisud saavad külmast ja kõledast kolida sooja, kus on neil alati söök-jook ees ning ka paikäsi. 

Minu jaoks on kõige raskem, kui meile armsaks muutunud nurrikud jäävad haigusele alla. Tohutult kurb on näha neid hääbumas ja siis langetada see raske otsus - lasta neil minna....


Kas Sa tahad midagi inimestele edasi öelda? 

Hoidke ja hoolige oma lemmikutest, osake märgata abivajajaid ning aidake neid! Loomad on abitud, neid saame kaitsta ja aidata vaid meie.   :)

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

5 märki, millega Su kass tahab Sulle öelda, et ta on õnnetu

Meie kassid on meie hindamatud kaaslased, kes pidevalt naeratuse näole toovad. Ilmselgelt soovime me neile alati parimat, kuid kuna kassikeelt me ei räägi, on sageli raske neid neljajalgseid mõista. Toome teile välja viis punkti, näpunäideteks ja tähelepanekuteks, mis aitaksid teil oma kassi paremini mõista ning nende heaolu kontrollida.  Taavi Ainult lebaks ja magaks. Kuigi see tundub väga tavaline kasside puhul, ei ole see päris nii. Kassidel võib kodus olles väga igav hakata. Kass, kes vaid magab ja lebab, võib olla lihtsalt alastimuleeritud. See tähendab, et tal pole piisavalt tegevust või mänguaega oma inimeselt. Võite mõelda, et kass ongi lihtsalt laisk – kuid, kui te saaksite oma kassilt selle kohta küsida, võib vastuseks olla lihtsalt see, et ta on oma igavusega leppinud. Sellised kassid ei liigu väga palju ning seetõttu tulevad ka terviseriskid, näiteks ülekaalulisus, diabeet ja liigeste probleemid. On oluline teha kindlaks, et kass saab piisavalt liikumist ja tähelepanu, et

HEA TEADA: neli punkti kassiküüntest, mida üks kassiomanik kindlasi teadma peaks!

 Kassid võivad küll kraapida mööblit, ronida mööda kardinaid ja oma küüntega muid asju lõhkuda, ent küüned on oluline osa kassi anatoomiast ning palju enamat kui näib. Toome Sulle põhilise info, mida Sa peaks teadma oma kassi küüntest. Allikas: Pixabay 1. Kassiküüned ei ole päris samad kui meie küüned. Kassiküüned on küll sarnased meie omadel, ent on üks suur erinevus - kassiküüned on osa nende varvaste luudest. Küüne kaotamine meie jaoks ei ole suur probleem, ent kassi jaoks on see põhimõtteliselt sama kui sõrme- või varbaotsa amputeerimine. Mistõttu mitte-mitte kunagi ei tohiks kassilt küüsi eemaldada. Õnneks on protseduur enamus loomakliinikutes ka taunitud. (mitmelpool maailmas on küll see tavaline, vt declawing ) 2. Kassiküüntel on olulised ülesanded. Kui meie küünte põhiliseks eesmärgiks on meie sõrmeotsi kaitsta, siis kasside jaoks on küüned palju enamat. Ülesanded, millega ilmselt kõik oleme kokku puutunud, on enesekaitse ja jahipidamine. Lisaks aitavad k

Märgid, et Su kassil on valus

Kassid on väga stoilised loomad ning nad oskavad valu hästi varjata. Ebatavalise käitumise märkamiseks on tihtipeale vaja neid jälgida lähedalt ja üpris ettevatlikult. Ükski kassiomanik ei soovi, et nende kallis kiisu vaikides kannatama peaks. Et valu kiirelt märgata, tõime välja seitse abistavat näpunäidet, kuidas ja milliseid märke tähele panna.  Kus on kiisu? Valudes kass võib end stressi tõttu ära peita, et seal rahulikult valuga toime tulla. Inimesed lebavad valu tundes voodis - eemalduvad teistest inimestest, suhtlusest ning füüsilisest tegevusest, niisamuti toimetavad ka kaslased. Kasside käitumine ei ole alati ennustatav, kuid kui Sa märkad, et peitu pugemine muutub osaks igapäevarutiinist, vii kass igaks juhuks loomaarsti juurde tervisekontrolli. Äkilised muutused käitumises Kas Su kass on tüüpiliselt sülekass ning loomult väga rahulik kuid äkitselt märkad, et ta on ärritunud: hammustab, küünistab või sisiseb? Äkiline ja ettearvamatu käitumismuudatus võib olla üks märk, mis v