Pesaleidja

„ Küll sa selle õige ära tunned, kui teda kohtad! “ rääkis mulle vanaema alati. Mõtteis vaidlesin alati vastu – miks ma pean ära tundma, kui tean täpselt, mida ma tahan. Aastaid hiljem olen korduvalt pidanud tõdema, et vanaema öeldud lause on tulvil tarkust. Võtame näiteks lemmikloomad. Olen alati arvanud, et kui lemmikloom, siis kindlasti koer. Kui koer, siis kindlasti husky. Kui husky, siis kindlasti must-valge. Kas tema või mitte kedagi! Ühel ilusal suveõhtul mu suur unistus täituski, see oli armumine esimesest silmapilgust. See hell silmavaade, niiske nina ja maruäge iseloom – esimesest hetkest alates oli tegu täiesti minumasti lemmikuga, kellega mõistsime teineteist ka sõnadeta. Elu keerdkäigud viisid meie teed aga lahku ning igatsuse pisarad olid väga mõrkjad. Otsisin lohutust siit ja sealt, kuid ükski karvakera ei tundunud õige. Täiesti ootamatult jäi minu pilk aga pidama Temale. Need kaunid silmad ja võrratu kasukas. Ta oli nii õrn, nii armas, nii minulik, nii....kass. J...

Tere taas! Suur rõõm on rääkida kodututest, kes nüüd polegi enam kodutud. Nagu pealkiri juba reetis, siis tõepoolest suutsid meie tublid vabatahtlikud kodudesse loovutada nii palju loomi. Seekord pealkiri just loomi, mitte kasse, sest Timmu vaataks muidu meid imelikult, Timmu on koer! Just nimelt, armas Timmukene on kodus. Tegelikult on ta seda juba mõnda aega - Timmu jääb oma hoiukodusse päriseks, temast oleks lihtsalt võimatu loobuda! Nüüd võime julgelt edasi minna kiisuteemadel. Ülejäänud 74 on: suuremad, väiksemad, siledamad, kohevamad, kirjud, ühevärvilised, elu näinud, veel totukesed, arglikud ja julgemad kassid. Mõtlesin, et seekord võiks mittetraditsiooniliselt rääkida mis tegelikult toimub. Lisaks sellele, et meil on kassitoaga tegelevad vabatahtlikud ja muidu abistajad kes hoolitsevad kassitoa kasside populaarsuse eest, on meil veel hoiukodud. Need müstilised kodud mis ei olegi nagu kodud ja need müstilised inim...

Hei, loomasõber! Kas teadsid, et tegelikult ei ole Pesaleidja hooleall vaid kiisud? Oktoobri tähistasime me ju kõik rahvuvahelist loomapäeva! Tähistas ka Mustika keskuse Zooplanet, kus kõikidel loomasõpradel oli võimalus annetada Pesaleidja kodutute loomade heaks. Paljud ka kasutasid seda, seega soovime tänada Mustika keskuse Zooplanetit ja kõiki annetajaid! Annetused :) Nüüd ka neljajalgsetest! :) Meie kodulehelt võib leida kodu otsimas neli kutsukest: Nooruke Caro:  http://pesaleidja.ee/content/koer-nooruke-caro-s-11032016 Pisike Poku:  http://pesaleidja.ee/content/koer-poku-s-19012009 Seltsimees Pontu:  http://pesaleidja.ee/content/koer-s%C3%B5bralik-toakoer-pontu-s-10112003 Energiline Reks:  http://pesaleidja.ee/content/koer-reks-s-13092015 Poku Pontu Reks Caro Kodu otsivad ka kõige nunnumad DEEGUPOISID! Vaata videot siit:  https://www.facebook.com/pesaleidja/videos/10155934252294474/

Ühiskonnas on üldlevinud hirm FIV-positiivsete kasside ees. Varjupaigast või kassidega tegelevatest MTÜdest FIV-positiivseid kasse just väga võtma ei joosta. Ka mitmed loomaarstid tihtilugu hoiatavad FIV-positiivsete kasside eest ning mõnda kohates teatatakse omanikule kiirelt, et see kass sureb ju kohe ära. Kõigepealt räägiks hästi lühidalt sellest, mis see FIV on. FIV tähistab lühendit sõnadest Feline Immunodeficiency virus. Tegemist on siis immuunsust pärssiva haigusega. Teoorias tähendab see siis seda, et nõrgema immuunsuse tõttu on kass vastuvõtlikum erinevatel viirushaigustele ja nendest ülesaamine võtab kauem aega, kuna enda organism on võitlemiseks tavapärasest nõrgem. Pesaleidja vabatahtliku ja FIV-positiivse kassi omanikuna sooviksin jagada oma kogemusi, et selgitada, kuidas siis tegelikult ikka lood on. Kõikide osapoolte anonüümsuse huvides (noh eks ikka selleks, et tänaval teised kassid narrima ei hakkaks) nimetame seda kassi A-ks ja mind ennast M-ks. Anonüümseks...

Tere taas! On suur rõõm, et septembriga on koduotsivaid loomi jäänud meie, Pesaleidjate, poolt lausa 55 kiisu võrra vähemaks. Kindlasti ei päästa see arv maailma, kuid meie südamed on taaskord viiskümmend viis korda kergemad, rahulikumad ja uni on viiskümmend viis korda magusam ja parem! Seda muidugi ka nende loomade jaoks, kes kodud leidsid! Esimesena, lausa 1. septembril, läkski koju kassitoas kodu oodanud kass Frank. Ta ei jõudnudki tegelikult kaua kassitoas olla, sest jõudis üsna hiljuti Paljassaare varjupaigast meie kassituppa. Oma sõbraliku ja leebe olemisega aga võitis südame inimesel, kes tuli teist kiisut hoopis vaatama. Nii nad koju läksidki.  Kuid kodu leidis ka kassipoeg Nurr! Oli oma pesakonna viimane koduotsija, ent leitud see õige inimene saigi ja nii saab kiisulaps nurruda päris omas kodus.  Ning kodu leidis ka imeilus Karita! Tuli ta meile Viljandi varjupaigast, saatis oma viimase lapsukese koju ja leidis, et on aeg ka ise edasi liikuda.  Ja l...