Looma adopteerimine tähendab ka vastutust

Looma adopteerimine tähendab ka vastutust

Looma adopteerimine tähendab vastutust kogu tema eluks. See tähendab valmisolekut pakkuda talle armastavat kodu, aga ka hoolitseda tema eest siis, kui ta haigestub, vajab uuringuid, ravimeid või ootamatult kallist ravi.

Paraku näeme aeg-ajalt, et looma võtmisega kaasnevaid kohustusi ei mõelda lõpuni läbi. Eriti varjupaigakasside puhul, kelle minevik on sageli teadmata ning kelle tervis võib peita üllatusi ka siis, kui loom tundub esmapilgul täiesti terve.

Viimasel ajal oleme üha sagedamini puutunud kokku olukordadega, kus pärast kassi adopteerimist pöördutakse Pesaleidja poole sooviga, et mittetulundusühing hüvitaks juba uude koju läinud looma raviarved.

Seetõttu peame vajalikuks rääkida sellest, milline on paljude varjupaigakasside taust, milliste riskidega tuleb adopteerimisel arvestada ning kus lõpeb varjupaiga ja algab loomaomaniku vastutus.

Miks on varjupaigakassidel suurem risk tervisemuredeks?

Suur osa Pesaleidja hoole alla jõudvatest kassidest on elanud tänaval, kassikolooniates või tingimustes, kus nende tervise eest ei ole hoolitsetud.

Paljude kasside täpne taust on teadmata. Me ei tea, milliseid haigusi nad on elu jooksul põdenud, milliste nakkustega kokku puutunud või milline on nende geneetiline taust.

Eriti keeruline on olukord suurtes kassikolooniates, kus loomade omavaheline sugulus võib olla suur ning lähisugulaste omavaheline paaritumine on kestnud aastaid. Sellistel juhtudel võib esineda rohkem kaasasündinud tervisemuresid, nõrgemat immuunsust või suuremat vastuvõtlikkust erinevatele haigustele.

Lisaks on paljud tänavalt päästetud kassid pidanud elu jooksul võitlema parasiitide, viirushaiguste, krooniliste põletike, vigastuste ja alatoitumusega. Ka siis, kui loom jõuab varjupaika väliselt heas seisus, võivad mõned tervisemured avalduda alles hiljem.

Mida teeb Pesaleidja enne loovutamist?

Pesaleidja teeb enne loovutamist kõik, mis meie võimuses.

Kassid saavad enne loovutamist vajaliku veterinaarabi. See tähendab tervisekontrolle, uuringuid, ravi ning vajadusel ka erinevaid protseduure, et lahendada teadaolevad tervisemured. Lisaks vaktsineeritakse, kiibitakse ning steriliseeritakse või kastreeritakse nad enne uude koju minekut. Samuti saavad adopteerijad kaasa kogu olemasoleva terviseinfo, mis on meile loovutamise hetkeks teada.

Küll aga ei saa ükski varjupaik anda garantiid, et kass ei haigestu tulevikus.

Veterinaarmeditsiin ei ole kahjuks must-valge. Ka põhjalik veterinaarabi ei tähenda kahjuks seda, et kõik võimalikud tervisemured oleksid alati kohe tuvastatavad. Mõned haigused võivad jääda pikaks ajaks varjatuks ning avalduda alles hiljem. Mõned haigused arenevad aja jooksul, mõned löövad välja alles stressiolukorras ning mõne puhul ei pruugi loom enne sümptomite teket näidata ühtegi märki, et midagi on valesti.

Tervisemured ilmnevad sageli just pärast koju jõudmist

Loomaomanik peab arvestama ka sellega, et tervisemured võivad mõnikord välja lüüa alles pärast adopteerimist ja uude koju jõudmist. See ei ole see sugugi haruldane ning sellel võib olla mitu põhjust.

Üks levinumaid neist on stress.

Kassile tähendab adopteerimine väga suurt muutust. Uus kodu, uued inimesed, uued lõhnad, uus päevakava ning sageli ka teised loomad.

Stress mõjutab otseselt immuunsüsteemi ning võib tuua välja tervisemured, mis olid seni varjatud või kontrolli all. Seetõttu ei ole sugugi haruldane, et mõni haigus või terviseprobleem avaldub päevade või nädalate jooksul pärast adopteerimist.

Paljud haigused ja tervisemured võivad kulgeda varjatult ning avalduda alles hiljem, isegi siis, kui kass on enne adopteerimist saanud veterinaarkontrolli ja tundunud igati terve.

Kes vastutab looma edasiste ravikulude eest?

Pesaleidja on mittetulundusühing, mille tegevus sõltub annetustest. Need annetused on mõeldud nende loomade päästmiseks, ravimiseks ja ülalpidamiseks, kes on parasjagu Pesaleidja hoole all.

Kui kass on adopteeritud, läheb vastutus tema edasise hoolduse, ülalpidamise ja ravi eest üle uuele omanikule. Samamoodi nagu ei saa kasvatajalt või eelmiselt omanikult aastaid hiljem nõuda ootamatute ravikulude hüvitamist, ei saa seda eeldada ka varjupaigalt.

Kui Pesaleidja hakkaks katma juba adopteeritud loomade hilisemaid raviarveid, tähendaks see paratamatult vähem võimalusi aidata järgmisi kodutuid loomi, kes alles ootavad päästmist, ravi või kohta varjupaigas.

Mida arvavad teised loomakaitseorganisatsioonid?

Selle postituse kirjutamise käigus uurisime ka teiste loomakaitseorganisatsioonide kogemust. Selgus, et sarnaste olukordadega puututakse kokku ka mujal.

Cats Help MTÜ jagas meiega järgmist mõtet:

„Eks jah ka meil on olnud sellega kokkupuuteid, et inimesed eeldavad, et saades MTÜst, varjupaigast looma, on uus omanik igasugusest vastutusest prii ning haigestumise korral peaks MTÜ arved maksma. Loovutatud loomaga tuleb kodupakkuja meelest kaasa eluaegne garantii. Seda mitte vaid ravi osas vaid ka näiteks loobumise osas. Ikka ei ole looma võtmine piisavalt läbi mõeldud ning mugav on siis, kui enam pole looma ellu vaja, temast loobuda ja MTÜle „tagasi visata“, samas mõtlemata sellele, mis see looma psüühikale teeb ja milline koormus niigi varjupaikadel on.

Eks elus võib ette tulla igasuguseid ootamatusi, aga paljud inimesed ei mõtle sellele, mis saab siis, kui nende loom raskelt haigestub ning siis on nad piltlikult öeldes käpuli. Laenu võtta ei taha või ei anta ja nii küsitakse aina MTÜde abi, kes niigi suplevad võlgades ja murduvad kogu koormuse all.

Elu on kallis, veterinaaria on kallis, aga iga inimene enne looma võttu peaks siiski selle peale mõtlema ning tegema oma lemmiku jaoks kogumise/kindlustuse."

Looma võtmine peab olema teadlik otsus

Kassi adopteerides tuleb arvestada, et lisaks rõõmule võivad ühel päeval tulla ka raviarved. Mõnikord on need väikesed. Mõnikord võivad need ulatuda sadade või isegi tuhandete eurodeni.

See kehtib kõigi loomade kohta, kuid varjupaigakasside puhul võib tervisemurede risk olla suurem just nende teadmata ja keerulise mineviku tõttu.

Enne adopteerimist tasub ausalt endalt küsida, kas ollakse valmis hoolitsema looma eest ka siis, kui ta vajab uuringuid, ravimeid või kallist operatsiooni.

Varjupaigast looma võtmine ei ole ainult kodu pakkumine. See tähendab ka valmisolekut kanda vastutust tema tervise ja heaolu eest kogu tema elu jooksul.

Vastutasuks saad aga endale sõbra, kes võib olla sinu kõrval järgmised kümme või isegi kakskümmend aastat. Just seetõttu tasub looma võtmise otsus teha läbimõeldult ja valmisolekuga olla tema jaoks olemas nii headel kui ka keerulisematel päevadel.