Pesaleidja

Hmm. Ei teagi kohe, kust alustada. Pean vist alustama reedest. Õhtul tuli kassituppa meie vabatahtlik Maria, kes otsustas proovida, kuidas mulle traksid sobivad. Alguses ma muidugi ei teadnud, misasjad need traksid on. Proovisin ikka ühte ja teistmoodi neid seljast ära saada. Läks umbes tunnike. Siis sain aru, et ega need mind tegelikult ju ei häirigi. Jalutasin nendega täitsa vabalt ringi. Õhtu lõpus võttis Maria mult need traksid ära ja mõtlesin, et sellega ongi nüüd kõik. Aga oh ei. Siit mu seiklus alles algas. Laupäeva hommikul eriti vara tulid toosama Maria ning Kreeta ja Kristina ja panid mulle need traksid uuesti selga, palusid mul transpordipuuri ronida ja viisid mu autosse. Teise autosse läksid veel kolm kassi – mu toakaaslased Marleen ja Aaria ning ühes hoiukodus elutsev Deboora. See mulle meeldis. Autosõitu ma täitsa naudin. Või noh, mootorimüra on kuidagi uinutav minu jaoks, nii et terve tee ma lihtsalt magasin. Maria ja Kristina jõudsid esiistmelt juba lausa ä...

Paljudelt kassihuvilistelt, kellel kodus juba üks kass olemas, kuuleme tihtilugu lauset "aga mis siis, kui nad omavahel läbi ei saa...". Sellel põhjusel on mitmed pered jätnudki endale koju võtmata teise kassi. Omavaheline tutvustamine ja lepitamine on ka peamisi küsimusi, millega uued pered meie poole pöörduvad.  Kasside omavahelise hea läbi saamise nimel saab palju ära teha juba esimestest hetkedest peale, kui uus kass koju saabub. Kasside maailmas kehtib oma hierarhia ning teie kodu on senise kassi territoorium. Kui uus kass tuleb koju, siis tuleb neil võim ümber jagada ning territoorium ära jagada. Tihtilugu saavad kassid omavahel kiirelt asjad selgeks ning mingeid probleeme ei teki. Kui peaks aga esinema sisinat üksteise peale või käppadega vehkimist, siis tasub proovida järgmiseid samme. Uue kassi koju tuues võiks esmalt tõsta kassi koos transpordipuuriga keset korterit. Nii saab olemasolev kass teda uudistada ning tutvuda lõhnaga. Samuti saab uus kass turvalisest keskk...

Pesaleidjad on avastanud, et tegelikult on täiskasvanud kassi õpetamine kraapima vaid talle määratud kohti väga lihtne. Pole vahet, kas tegemist on kassipoja või täiskasvanud kassiga, heade kommete õpetamine kiisule on tegelikult päris kerge. Selle jaoks tuleb vaid aru saada, miks Su kass just teatuid kohti kratsimiseks eelistab ning pakkuda talle parem alternatiiv. Kass kratsib kolmel põhjusel: - küünte korrastamine; - käpapadjandite abil õhkõrna lõhnaga elukoha "märgistamine"; - kehaosade sirutamine / venitamine.  Kassi jaoks on kratsimine igapäevane elu osa, tema loomupärane käitumine. Lisaks küünte korrastamisele on ehk tähtsamgi kratsimise funktsioon käpapadjandite lõhnaga kassi elukoha "märgistamine" (seda lõhna inimesed ei tunne). Lisaks aitab kratsimine kassil sirutada õlgu, käppasid, venitada selga, ringutada, sirutada jne. Kuidas panna kass vaid talle määratud kohti kratsima? Kui Sul on kõrini sellest, et Su lemmiktugitool näeb väl...

Pesaleidja nipinurk! Kiiresti, korralikult, kvaliteetselt ja odavalt 3 sammuga lihtsa kratsipuu valmistamise õpetus Sinu vurrulisele. Seda kratsipuud saab julgelt kasutada ka üürikorterites, kus seintesse auke puurida ei või. Eelised: Soodne Lihtne valmistada Kasutamine kodus, kus ei soovita auke seintesse puurida Mugav transportida / liigutada Kasside poolt heaks kiidetud Keskkonnasõbralik ja taaskasutust au sees hoidev 1. Läheb vaja: 3 vana kapiust / vineeritükki peotäis kruve akutrelli uksehingesid / nurgikuid / osavat kruvimist porivaipa  silikooni / liimi Vaip võiks selline mõnus olla, kuhu taha kiisu küüned hästi kinni jääksid, et tal hea kratsida oleks. Täiesti tavaline porimatt on seni kõigile meie kassidele hästi sobinud. Meie kasutasime külgedeks vana kirjutuslaua juppe, kuna eesmärgiks oli teha toekam kratsipuu üheskoos väikese pesapaigaga. 2. Alustame: Kuna Pesaleidja kratsipuu meistrid on keskmisest laisem rahvas, siis otsustasi...

Tere jälle! Mina siin. Raul siis. See "isane hoiukodu" :) Ja ma räägin sel korral pisut ühest teisest asjast me hoiukodude elus. Lahkumisest. Arvan, et ma ei ole ainuke. Peaaegu me kõik, kes me oleme hoiukoduks hakanud, kiindume oma kasvandikesse nii jäägitult, et mõnikord tekib vastupandamatu soov (millele me siiski rõõmsaid kodu-uudiseid lugedes hoolega vastu paneme) nad päriskodudest "tagasi varastada" :) või siis sellel teisel juhul on ahastus nii suur, et ei oska kuidagi olla. Üleskutse: tutvustage mulle kedagi, kes sellisesse seltskonda ei kiinduks! Esimene lahkumine. Ma ei mäleta täpselt, kes me Pesaleidja-seltskonnast see oli, aga mulle teatati, et Assari jaoks on vist olemas päriskodu. Oh seda rõõmu - kõige tragim kassilaps leiab OMA kodu! Ja minu esimene kojuloovutus! Tekitas elevust - otsisin kõikvõimalikud paberid ligi, tüütasin kogenumaid pesaleidjaid, kraamisin-koristasin, lugesin kassidele sõnu peale ja nii edasi. ...

Tere! Minu nimi on Raul. Ja kirjutan täna, sest minu käest küsitakse sageli, et miks ma ikkagi hakkasin hoiukoduks. Põhjus oli ja on: "Maiu".  Nimelt ei ole ma näinud ühegi looma silmis igatsevamat pilku kui sel koduotsival ... Maiul. Jagan algatuseks teiega jupikest mõnest oma iganädalasest telefonivestlusest sõprade – sugulastega, kellel on mu kassimajapidamise jälgimisega  juba ammu  järg käest ära läinud: "No tõesti! Mis siin siis segast on? Artjom ja Alma on kogu aeg siin ju! Ei, ma ei anna kumbagi noist ära! Tähendab, kõigepealt tuli minu juurde hoiukoju emme-Maiu, koos Miiu, Atsi, Marri ja Assariga. Siis läks Ats koju, Miiu-kallikesega läks hirmus halvasti ja siis läks Marri ka koju! No ja Assar on veel siin. Vahepeal juhtus kole lugu, kui selgus, et teises hoiukodus harjunud kiisuemme peab oma pisiplikaga Kassituppa kolima. Otsustasin nad siia enda juurde tuua! No need Puuma ja Frodo-Fiia, noh. Ei-ei ... Hödr-Helliko...

... Ja jõuamegi oma looga siis sügisesse. Olin juba mitu kuud vastu pidanud ja mitte ühtegi hädalist endale koju tassinud. Eriti kuna elukorraldus oli ka selliseks muutunud, et peaaegu iga nädalavahetus olin kodust ära. Aga siis tulid uued kassid kassituppa... Nimelt saabus Viljandist paras ports uusi kasse, üks toredam kui teine. Esialgu ikka tutvud ja uurid ja vaatad...neli üliägedat musta kassipoega näiteks tuli, nemad on enamuses juba oma uutes kodudes praeguseks. Ja siis oli seal veel üks väike hädine argpüks, tuhmunud karvaga ja räpaste silmadega – Karamell. Ta oli nii väike, et olime kindlad, et tegemist on umbes 5-6 kuuse kassipojaga. Väike hädine argpüks Karamell kassituppa jõudes Karamell oli üsna arglik, kuid pai lasi ilusti teha. Enamus päevadest veetis ta oma nurgas aknalaual, erilist aktiivsust üles ei näidanud. Ja tal oli nohu ka. Ja siis hakkas Karamell rohtu saama. Ja kui me koos Katriniga talle esimest korda tabletti andsime ja teda natuke kinni hoi...