Anname teile ülevaate sellest, kuidas on läinud meie Keldrilaste pärast Pesaleidja kassituppa jõudmist. Kahjuks ei saa me teiega jagada ainult häid uudiseid, vaid peame teieni toome ka kaks kurba sündmust.
Keldrilaste lugu mäletad? Mai lõpus jõudis Pesaleidjani info, et ühes Tallinna kesklinna keldris on 13 kassipoega. 13. Seda on väga palju, isegi meile, kes me iga päev oma vabast ajast kodutute loomadega tegeleme. Tänaseks on keldrilaste ravi maksma läinud natuke üle 400 euro. Kui Sa saad meil aidata pisutki sellest tasuda, palun tule neile veebiperemeheks.
Õnneks võttis üks suurepärane Pesaleidja hoiukodu enda hoole alla seitse pisemat Keldrilast. Nendest neli olid nii imetillukesed, et ei osanud veel iseseisvalt süüagi – püüdsid käppadega pasteeti sõtkuda, nagu oleks veel ema tissi otsas. Emapiimast ilma jäämisega on kiisubeebi väga vastuvõtlik haigustele, kuna jääb ilma oma tähtsaimast kaitsest ning nelja pisikese kõhud olid järsu emapiimast ilma jäämise tõttu väga korrast ära. Selle tõttu lippas hoiukodu ka kohe kogu selle vurrise kambaga kliinikusse.
Üks pisike hakkas kiirelt taastuma, teised mitte. Veel mõned päevad söötmist, hellust, kussutamist ja ravi ning järgnes uus külaskäik kliinikusse. Määrati uus ravi teiste rohtudega. Ka tervete väikeste kiisubeebide hooldamine on hoiukodule suur koormus (söögiajad iga 3 tunni tagant, spetsiaalse piimaasendaja kokku segamine ja ravipasteedid). Haigete kiisubeebide hooldamine on veelgi raskem: iga 2 tunni tagant soojakoti vahetamine (pisike haige keha ei hoia sooja), glükoosilahuse manustamine, vedeliku süstimine naha alla, vitamiinipasta ja pasteedi sundsöötmine, ravimite doseerimine, titade järelt koristamine. Lisaks mõned tunnid, mil kassilaps tahaks lihtsalt inimese süles turvatunnet leida.
Kui suuremad kosusid, mängisid, nurrusid ja jälitasid oma inimest igal sammul, siis kahe väiksema tervis ei läinud paremaks.
Haigetel kiisubeebidel pole jõudu ja nad reageerivad vaid siis, kui inimese häält kuulevad, andes märku vaikse piuga. Tillukesed Papagoi ja Pico ei jõudnudki oma esimeste mängudeni. Papagoi suri hoiukodus olemise kuuendal ööl oma õdede-vendade kaisus pehme teki sees. Pisike Pico võitles kaheksanda päeva hommikuni, mil ta lahkus meie hulgast kliinikus intensiivravis.
Kindlasti oleks kergem sellest mitte kirjutada. Mõne päevaga jõuavad kassilapsed sügavale hoiukodu südamesse pugeda. Paljudele oleks lihtsam haigeid kassilapsi mitte koju tuua... Kuid siis poleks pisikesed Pico ja Papagoi kunagi saanud tunda saanud kodusoojust ja seda, et neist hoolitakse. Hoolitakse, kuigi nad on pärit võõrast keldrist ja nende tulevik ei ole kellegi mure.
Keldrilapsed sündisid siia ilma anonüümsete kassiemade soovimatute pisikeste poegadena ning jõudsid Pesaleidjani. Neli on tänaseks kolinud oma kodudesse ja rõõmustavad seal oma pärisperesid. Mõnele on veel soovijaid, kuid nad on veel liiga väikesed, et kolida. Nad on armsad, nagu kassilapsed ikka, ja väärt oma võimalust heale kodule ja turvalisele elule..
Pico ja Papagoi tillukesed õde-venda Täht ja Geko on heatujulised ja mängivad iga päev järjest julgemini. Täht on veel eridieedil ja saab natuke ravi, kuid on näha, et neil on väga palju lootust - kõigepealt rõõmustamaks hoiukodu oma sabas sörkimisega ning siis veel pikkadeks aastateks päris oma kodudes.
Emata kiisubeebide ravimine on väga kallis - nii emotsionaalselt, ajaliselt kui ka rahaliselt. Ei ole kerge näha pisikest elu peopesal hääbumas, seda jõuetuse tunnet ei soovi kellelegi. Kuid nad on väärt seda, et neist hoolitaks.
Kommentaarid
Postita kommentaar