Otse põhisisu juurde

Hüvasti, Tim!

Peame teiega jagama kahjuks ühte kurba uudist. Eile õhtul lahkus Pesaleidja pere seast üks vahva pehmepõskne aastane kassinoormees Tim. Kassihärra jäi bussi alla. Jagame Timi lugu ka teiega, et vähendada samasuguste potentsiaalsete õnnetuste võimalust.

Tõrva linnas elab üks uskumatult hea südamega naisterahvas. Tema kodus elab püsivalt umbes 20 karvast kassikest, kes on ühel või teisel moel oma päriskodu kaotanud. Lisaks toidab ta umbes teist sama suurt hulka kiisuarmeed, kes elavad hetkel õues. Korterisse lihtsalt rohkem kiisusid ei mahuks, aga nad kõik on võrdselt tema hoole all. Niipea kui mõni tubastest kiisudest endale kodu leiab, saab mõni õues pesitsevatest kiisudest tuppa elama tulla. Tegemist on Pesaleidja suurima hoiukoduga, kes 15 aasta jooksul on saatnud uutesse kodudesse ilmselt sadu kasse. Samuti on ta kiisuarmee peaasjalikult enda isiklike rahade eest alati lisaks vaktsiinile, kiibile ja parasiiditõrjele saanud ka steriliseeritud/kastreeritud. 

Kurva loo "peategelane" Tim

Eelmisel sügisel poetati tema maja juurde kolm noort kassipoissi - Tim, Ints ja Frodo. Ümberkaudsed inimesed juba teavad, kus meie hoiukodu elab ning tihtilugu justkui täiesti juhuslikult ilmub tema maja ümbrusesse hüljatud kiisusid. Nii ka need kolm karvakera. Mõnda aega tagasi leidis autorataste all oma kurva lõpu Ints. Eile ootas sama saatus ka Timi. Kiisu jäi bussi rataste alla ning bussijuht ei vähendanud kiirust ei kassi märgates ega ka pärast üle sõitmist. Õnneks olid läheduses lapsed, kes õnnetust pealt nägid ning oskasid koheselt hoiukodu perenaise juurde joosta õnnetusest teatama. Kui perenaine Timini jõudis, siis kiisu veel elas, ainult keha tagumine pool enam ei kandnud - lohistas ainult oma tagumisi käppasid järel. Hoiukodu ei raisanud aega - üks kiire kõne Tartusse ühte toredasse loomakliinikusse, kus oldi nõus kiisu koheselt vastu võtma. Kiirelt sai organiseeritud transport ja kokku pakitud vajalikud kiisu dokumendid ning jäänud oli veel vaid kiisu transpordipuuriga kaasa haarata.

Kassipoiss Ints, kes mõnda aega tagasi oma elule kurva lõpu autorataste all leidis

Kahjuks oli juba hilja. Timi aeg hakkas otsa saama. Kiisuke hingeldas kohutavalt ning tema pisikene keha oli krampides. Enam ei saanud ükski inimhing tema elu päästa. Kümme minutit hiljem lakkas tema süda töötamast ning Tim suundus üle vikerkaaresilla kiisudemaale. Tema hing oli pääsenud sinna, kus enam keegi talle liiga ei saanud teha. Kiisu füüsiline keha puhkab nüüd ilusas metsatukas linnulaulu saatel. Kahjuks ei jõudnudki ta kunagi ära oodata seda hetke, mil ta saaks endale päris oma kodu koos päris oma inimestega. Hoiukodu perenaine aga on kurb ja meie koos temaga. Paraku ei ole tal palju aega kurvastada, sest järgmised karvakerad ootavad päästmist. Hiljuti jõudsid tema koju 4 kassititat koos emaga ning õues ootavad veel kuus kassilast oma võimalust. Samuti on oma kodu ootamas veel kolmest vennast Frodo, kes hetkel veel pelgab inimesi ning peidab ennast keldris. 

Frodo, kes kolmest vennast ainsana veel elus ja oma päriskodu otsimas

Sarnaseid õnnetuid lugusid on kindlasti veelgi. Paraku kipuvad inimesed unustama, et sellise õnnetu lõpu autorataste all ei pruugi leida vaid kodutud kassid, vaid ka nende oma diivanil peesitavad karvakerad, kui tal lastakse vabalt üksinda tee peal hulkuda. Puhkuste aegu liiguvad ka meie vabatahtlikud rohkem Eestis ringi ning viimati, kui üks meie tüdrukutest Tartust Tallinnasse sõitis, nägi ta maantee ääres viie kiisu elutut keha. Üks hoop autolt võib lõpetada kõik kassi üheksa elu korraga. Ilmselt olid enamus neist kassidest mõnest lähedalasuvast külast või talust pärit ning nende pere igatseb neid praegu teadmatuses taga või on lihtsalt võtnud seisukoha, et kassid tulevad ja lähevad nagunii. 

Tihti pöördutakse Pesaleidja poole sooviga võtta kassi ning kui uurime, millised saaksid olema kiisud tulevased elutingimused, siis vastatakse, et kass hakkaks elama õues või saab vabalt soovi korral õue minna. Eks me teame kõik, kuidas vanasti elasidki taludes kassid, kes muudkui tulid ja läksid siis, kui soovisid. Praegusel ajal hakkab aga sellistel juhtudel meil alati peas häirekell lööma. Õues üksinda hulkuvat kiisut võivad varitseda mitmed ohud - pahatahtlikud inimesed, metsatukas pesitsevad rebased, tänavatel sõitvad hoolimatud autojuhid jne. 

Oma kassidele sooviksime leida kodusid, kus neid võetakse täieõigusliku pereliikmena ning hoolitakse nende tulevikust. Oma lastel me ju ei lubaks joosta suure maantee ääres või ekselda metsades. Samuti suurem hulk peresid ikka ei sünnita niipalju lapsi, kui tuleks, vaid kasutatakse erinevaid vahendeid, et soovimatut rasedust ennetada. Miks siis tundub mõeldamatu, et ka oma peresse võetud loomi samamoodi koheldakse? Miks lastakse oma lemmikutel hulkuda vabalt suurte teede ääres ning ekselda üksi metsas? Miks tundub nii mõeldamatu, et oma lemmiklooma võiks ära kastreerida/steriliseerida, kui ei ole just plaanis loomakasvandust avada? Teadlasedki on kindlaks teinud, et pärast vihmasadu ei leia sageli kass enam koduteed, sest jäljed ja lõhnad on kadunud.

Oleme täiesti nõus sellega, et kui kiisu saab soovi korral õues käia, värsket õhku hingata ja rohelist muru näksida, siis see teeb talle vaid head. Paraku on sellele omad lahendused olemas. Alati on võimalik näiteks kiisuga õues jalutamas käia spetsiaalsete jalutustraksidega. Mitmed Pesaleidjast päriskodudesse suundunud kiisud käivad just niimoodi õues jalutamas. Samuti on mõned hoiukodud oma hoolealuseid juba praegu traksidega harjutanud õues käima, et tulevasel perel lihtsam oleks. 


Pesaleidja kassitoas elutsev Charlie naudib traksidega väljas jalutamist.

Kui sa hoolid oma loomast, siis 
- sa ei lase teda üksinda õue hulkuma, et vältida õnnetusi;
- sa lased teda regulaarselt vaktsineerida ning teostada parasiiditõrjet, et kaitsta teda haiguste eest;
- sa oled ta ära kiibistanud, et looma põgenemise korral ning tema leidmisel ta kiiremini koju tagasi jõuaks;
- sa oled ta ära kastreerinud/steriliseerinud, et jooksuajal hoida ära kodunt põgenemised ja soovimatud pesakonnad. 

Kui soovid toetada meie Tõrva hoiukodu tegemisi, siis on võimalik hakata ka tema hoolealuste veebiperemeheks. Toetajaid ootavad nii steriliseerimisprojekt http://veebiperemees.varjupaik.ee/?go=loom&lid=48 kui ka kassititade ravikulud http://veebiperemees.varjupaik.ee/?go=loom&lid=146. Samuti vajab veebiperemeeste toetust tema juures elutsev Nuki, kelle ravikulud on juba üsna kopsakaks muutunud ning kes vajab igapäevaselt spetsiaalset ravitoitu http://veebiperemees.varjupaik.ee/?go=loom&lid=126.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

5 märki, millega Su kass tahab Sulle öelda, et ta on õnnetu

Meie kassid on meie hindamatud kaaslased, kes pidevalt naeratuse näole toovad. Ilmselgelt soovime me neile alati parimat, kuid kuna kassikeelt me ei räägi, on sageli raske neid neljajalgseid mõista. Toome teile välja viis punkti, näpunäideteks ja tähelepanekuteks, mis aitaksid teil oma kassi paremini mõista ning nende heaolu kontrollida.  Taavi Ainult lebaks ja magaks. Kuigi see tundub väga tavaline kasside puhul, ei ole see päris nii. Kassidel võib kodus olles väga igav hakata. Kass, kes vaid magab ja lebab, võib olla lihtsalt alastimuleeritud. See tähendab, et tal pole piisavalt tegevust või mänguaega oma inimeselt. Võite mõelda, et kass ongi lihtsalt laisk – kuid, kui te saaksite oma kassilt selle kohta küsida, võib vastuseks olla lihtsalt see, et ta on oma igavusega leppinud. Sellised kassid ei liigu väga palju ning seetõttu tulevad ka terviseriskid, näiteks ülekaalulisus, diabeet ja liigeste probleemid. On oluline teha kindlaks, et kass saab piisavalt liikumist ja tähelepanu, et

HEA TEADA: neli punkti kassiküüntest, mida üks kassiomanik kindlasi teadma peaks!

 Kassid võivad küll kraapida mööblit, ronida mööda kardinaid ja oma küüntega muid asju lõhkuda, ent küüned on oluline osa kassi anatoomiast ning palju enamat kui näib. Toome Sulle põhilise info, mida Sa peaks teadma oma kassi küüntest. Allikas: Pixabay 1. Kassiküüned ei ole päris samad kui meie küüned. Kassiküüned on küll sarnased meie omadel, ent on üks suur erinevus - kassiküüned on osa nende varvaste luudest. Küüne kaotamine meie jaoks ei ole suur probleem, ent kassi jaoks on see põhimõtteliselt sama kui sõrme- või varbaotsa amputeerimine. Mistõttu mitte-mitte kunagi ei tohiks kassilt küüsi eemaldada. Õnneks on protseduur enamus loomakliinikutes ka taunitud. (mitmelpool maailmas on küll see tavaline, vt declawing ) 2. Kassiküüntel on olulised ülesanded. Kui meie küünte põhiliseks eesmärgiks on meie sõrmeotsi kaitsta, siis kasside jaoks on küüned palju enamat. Ülesanded, millega ilmselt kõik oleme kokku puutunud, on enesekaitse ja jahipidamine. Lisaks aitavad k

Märgid, et Su kassil on valus

Kassid on väga stoilised loomad ning nad oskavad valu hästi varjata. Ebatavalise käitumise märkamiseks on tihtipeale vaja neid jälgida lähedalt ja üpris ettevatlikult. Ükski kassiomanik ei soovi, et nende kallis kiisu vaikides kannatama peaks. Et valu kiirelt märgata, tõime välja seitse abistavat näpunäidet, kuidas ja milliseid märke tähele panna.  Kus on kiisu? Valudes kass võib end stressi tõttu ära peita, et seal rahulikult valuga toime tulla. Inimesed lebavad valu tundes voodis - eemalduvad teistest inimestest, suhtlusest ning füüsilisest tegevusest, niisamuti toimetavad ka kaslased. Kasside käitumine ei ole alati ennustatav, kuid kui Sa märkad, et peitu pugemine muutub osaks igapäevarutiinist, vii kass igaks juhuks loomaarsti juurde tervisekontrolli. Äkilised muutused käitumises Kas Su kass on tüüpiliselt sülekass ning loomult väga rahulik kuid äkitselt märkad, et ta on ärritunud: hammustab, küünistab või sisiseb? Äkiline ja ettearvamatu käitumismuudatus võib olla üks märk, mis v