Otse põhisisu juurde

Kuidas minust sai hoiukodu: Katariina lugu

Mäletan hästi seda päeva kui hoiukodundus leidis tee minuni; suurt ootusärevust esimeste hoiukasside saabumise osas ja nende tulekuks ettevalmistumist. Armastus loomade ja looduse vastu on midagi sellist, mis on minuga käsikäes käinud nii kaua kui ma elu üldse mäletangi. Juba lapsepõlves sai koju tassitud kõiksugu hädalisi, kes teele ette sattusid. Lõpuks saigi eluaegse loomaarmastaja unistus loomadega tegeleda uue võimaluse just abivajavatele kodututele kassidele hoiukodu pakkumise näol. ''Kui minu võimuses on kasvõi ühe elusolendi kannatusi vähendada, siis ma ka teen seda. Isegi kui tegu on vaid tilgaga ookeanis, iga elu loeb ja omab erilist väärtust!'' mõtlesin ma selle ühe päeva jooksul, mis kulus otsuse langetamiseks. Vahel lihtsalt tead kohe, kui elu saadab just õige sõnumi sinu jaoks. Tuleb vaid võimalusest haarata.
Vastavalt oma elustiilile ja huvidele leiab igaüks viisi kuidas ja kuhu teiste heaolu parandamiseks panustada. Hoiukodundus oli just minu jaoks õige. Täpselt see, mis annab kooli ja töö kõrvalt elujõudu juurde. Hoiukoduks olemiseks ei pea tervet oma elu pühendama vaid heategevusele. Meie seas on väga erinevatel aladel töötavaid inimesi, kes leiavad aega teiste abistamiseks ka karjääri tegemise kõrvalt. Elu läheb täpselt samamoodi edasi nagu enne. Lihtsalt perekond kasvaks mingiks ajaks pisut suuremaks ja see on imetore.
Olen nüüdseks koju saatnud 12 kassi. Enamus neist on olnud armsad kassipojad, kuid kõige meeldejäävam neist kõikidest oli 7-aastase argliku karvapalli aastapikkune sotsialiseerimine. Viimastel kuudel saavutatud usaldus ning hingeline kontakt ei unune mul iial, esimestest paidest kuni kaisus magamiseni välja. See aasta oli väärt seda imelist muutumist. Mõtlen temast tihti siiani: olime ju mõnda aega parimad sõbrad. Kui hinges oli raske, siis läksin tema juurde teraapia sessioonile. Tagasi tulin alati tervema ja rõõmsamana.

Elu üks ilusamaid kogemusi on anda võimalus elada kellelegi, kes ise ennast aidata ei saa ega oska. Täites nende loomade elementaarsed eluks vajalikud tingimused, saan rohkem vastu kui enda arvates ise olen üldse vaeva näinudki. See on puhas armastus, mis sealt tuleb. Hoiukoduks olemine on lihtne, sest ma armastan loomi. See on vast kõige olulisem tingimus hoiukoduks hakkamise puhul. Kõik ülejäänu tuleb justkui iseenesest.

Kui ka sina hakkasid mõtlema hoiukoduks hakkamise peale, võta meiega ühendust: info@pesaleidja.ee

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

5 märki, millega Su kass tahab Sulle öelda, et ta on õnnetu

Meie kassid on meie hindamatud kaaslased, kes pidevalt naeratuse näole toovad. Ilmselgelt soovime me neile alati parimat, kuid kuna kassikeelt me ei räägi, on sageli raske neid neljajalgseid mõista. Toome teile välja viis punkti, näpunäideteks ja tähelepanekuteks, mis aitaksid teil oma kassi paremini mõista ning nende heaolu kontrollida.  Taavi Ainult lebaks ja magaks. Kuigi see tundub väga tavaline kasside puhul, ei ole see päris nii. Kassidel võib kodus olles väga igav hakata. Kass, kes vaid magab ja lebab, võib olla lihtsalt alastimuleeritud. See tähendab, et tal pole piisavalt tegevust või mänguaega oma inimeselt. Võite mõelda, et kass ongi lihtsalt laisk – kuid, kui te saaksite oma kassilt selle kohta küsida, võib vastuseks olla lihtsalt see, et ta on oma igavusega leppinud. Sellised kassid ei liigu väga palju ning seetõttu tulevad ka terviseriskid, näiteks ülekaalulisus, diabeet ja liigeste probleemid. On oluline teha kindlaks, et kass saab piisavalt liikumist ja tähelepanu, et

HEA TEADA: neli punkti kassiküüntest, mida üks kassiomanik kindlasi teadma peaks!

 Kassid võivad küll kraapida mööblit, ronida mööda kardinaid ja oma küüntega muid asju lõhkuda, ent küüned on oluline osa kassi anatoomiast ning palju enamat kui näib. Toome Sulle põhilise info, mida Sa peaks teadma oma kassi küüntest. Allikas: Pixabay 1. Kassiküüned ei ole päris samad kui meie küüned. Kassiküüned on küll sarnased meie omadel, ent on üks suur erinevus - kassiküüned on osa nende varvaste luudest. Küüne kaotamine meie jaoks ei ole suur probleem, ent kassi jaoks on see põhimõtteliselt sama kui sõrme- või varbaotsa amputeerimine. Mistõttu mitte-mitte kunagi ei tohiks kassilt küüsi eemaldada. Õnneks on protseduur enamus loomakliinikutes ka taunitud. (mitmelpool maailmas on küll see tavaline, vt declawing ) 2. Kassiküüntel on olulised ülesanded. Kui meie küünte põhiliseks eesmärgiks on meie sõrmeotsi kaitsta, siis kasside jaoks on küüned palju enamat. Ülesanded, millega ilmselt kõik oleme kokku puutunud, on enesekaitse ja jahipidamine. Lisaks aitavad k

Märgid, et Su kassil on valus

Kassid on väga stoilised loomad ning nad oskavad valu hästi varjata. Ebatavalise käitumise märkamiseks on tihtipeale vaja neid jälgida lähedalt ja üpris ettevatlikult. Ükski kassiomanik ei soovi, et nende kallis kiisu vaikides kannatama peaks. Et valu kiirelt märgata, tõime välja seitse abistavat näpunäidet, kuidas ja milliseid märke tähele panna.  Kus on kiisu? Valudes kass võib end stressi tõttu ära peita, et seal rahulikult valuga toime tulla. Inimesed lebavad valu tundes voodis - eemalduvad teistest inimestest, suhtlusest ning füüsilisest tegevusest, niisamuti toimetavad ka kaslased. Kasside käitumine ei ole alati ennustatav, kuid kui Sa märkad, et peitu pugemine muutub osaks igapäevarutiinist, vii kass igaks juhuks loomaarsti juurde tervisekontrolli. Äkilised muutused käitumises Kas Su kass on tüüpiliselt sülekass ning loomult väga rahulik kuid äkitselt märkad, et ta on ärritunud: hammustab, küünistab või sisiseb? Äkiline ja ettearvamatu käitumismuudatus võib olla üks märk, mis v