Otse põhisisu juurde

Juunikuus leidis kodu 32 looma!

 On huvitav fakt, et juunikuud nimetatakse ka piimakuuks. Müütide, multifilmide ja muinasjuttude järgi ju kassid just piima joovadki.
Seos on aga selles, et Pesaleidja MTÜ'st leidis juunis kodu ei rohkem, ei vähem kui 31 kassi ja 1 koer. Aga alustame ilusti algusest:



Esimesed kolm kojuläinut olidki Sillamäe ühe pesakonna lapsed. Taheti võtta tegelikult kaht kassipoega, kuid kolme seast kaht välja valida oli raske, seega võeti kõik kolm. Eks tõsi on - seltsis on segasem. Samas aga 4-toalisesse korterisse mahub neid kolm kindlasti, seega kõik õnnelikud, eriti 4-aastane peretütar, kes marakratte väga ootas.
Sillamäe Tiiger, Niru ja Jüri

Ja marakratid kodus
Kohe järgmisena läkski koju Sillamäe Brownie ka, kes on tohutu inimese armastaja, energiapall, mänguhimuline ja tõsiselt armas!

Brownie
´
Sugugi mitte kaua ei saanud hoiukodu nautida ka Noodipesakonna olemasolu, sest vähem kui kahe nädalaga olid kõik viis võrratut kassilast leidnud päris oma kodud. Sündis Noodipesakond Tõstamaal, juhusliku majapidamise lakapealsel ning kasvasid seal ka peaaegu kahe-kuusteks kassilasteks enne, kui Pesaleidja vabatahtlik nad üks nädalavahetus püügipuuriga sealt kinni püüdis. Vedas, et antud pesakond just Pesaleidja vabatahtliku maakodu lakapealsele end sisse sättis, sest nii sai ühele koloonia tekkimisele kriips peale tõmmatud.
Do, Re, Mi, Fa, Sol võlusid väga kiirelt erinevate inimeste südamed ning lahkusid siis, jättes hoiukodule suure jälje südamesse.

Do


Re


Mi

Fa


Sol

Päris oma kodu ei jäänud leidmata ka Mustnina Sassul, kes pärit oli Kiisa kassiperest
Samuti ka leidis kodu ülivahva Nirro, kes kolis vaid paaripäevasena Pesaleidja hoiukoju asendusema juurde ning seal suureks ja vahvaks lapseks sirgus.
Ning koju rändas ka ülipopulaarseks osutunud Dy, kes sai tohutus koguses ankeete ning tegi mitmed pered kurvaks, kuna kodu tuli valida vaid üks. 
Kodus on ka Täps, kes sai omale sõpradeks 3-aastase ja 6-aastase inimlapsed.
Ning käpad koduteele seadis ka võrratu Fany, kes läks seltsi 10-kuusele kassipoisile ning 1. klassi noormees, kes tohutu kassiarmastaja! Parim kooslus seltskonda.

Dy

Mustnina Sassu


Täps
Fany

Võrratu kassipoiss Jonathan rändas samuti koju. Oli ta pesakonnast, kus vaid ema oli esialgu sõbralik ning pojad pigem mitte niivõrd. Kuid ajaga kohanesid nad kõik ning lõpuks, peaaegu aastasena, leidis päris oma kodu ka imeilus Jonathan. 
Sõpradeks kodus olid ootamas 4-aastane pisike poiss ning 8-aastane hakkaja preili.

Jonathan

Ülirõõmsaks tehti ka üks pere kassilaps Jussikese poolt, kui selgus, et hoiukodu ja kassipoeg tegid omavahel pisut koostööd ja valisid välja just Jussikesele õige pere. 
Päris oma isikliku veterinaari ja omaniku sai ka ülivahva Pontsik! Tuleb vaid tõdeda, et hoiukodu jäi kiisukest pisut nukralt igatsema, kuid hea meel päriskodu üle on siiski kordades suurem.
2-korrulise mänguruumi eramaja näol leidis ka kassilaps Käps, kes pea kohe mängutuurid üles võttis ning armastust oma vahva perenaise suunal välja näitab.
Ja Jussikese õde Liisigi leidis päris oma kodu!

Jussike
Käps
Liisi


Pontsik

Ning ühe kassiema Mirage'i viis kassilast: Sebastian, Printsess, Sprott, Timmu ja Pontiac leidsid samuti igaüks päris oma kodud. 

Mirage'i lapsed

Kassitoast leidis päris oma inimesed arglik, ent imeilusa oravasabaga kassineiu Piccolina, kes kassituppa kolis koos oma kaksikõega, kes üpris ruttu päris oma kodu leidis. Just seetõttu, et oli sotsiaalsem.
Perenaine Soomes oodates valmistus pikalt ja oli üsnagi ootusärev, kuid nüüdseks on see möödas, sest Piccolina on oma kodus ja jääb sinna.

Piccolina
Ja võrratult ilus Bravissimagi ei jäänud kodu üldse kauaks ootama. Algul oli ta vaid arg, pisut metsik, umbusklik ning noor ema, kuid hoiukodus olles viimastel päevadel oli tegu juba lepliku, mänguhimulise ja uudishimuliku pojad kaotanud preiliga. Elukaaslaseks sai uues kodus olema 4-aastane isane karvakera, kellega loodetavasti mängu jätkub tükiks ajaks.

Bravissima



Ning kodu leidis ka Härra Jussike, kes julge ja uudishimulikuna koheselt uue kodu üle vaatas, pikutas korra voodi all ning õhtuks otsustas hakata trallitama ja mängima.
Lisaks üllatusena kasside seas leidis kodu ka endine päästekoer Reku, kelle omanik kolis kahjuks hooldekodusse, maja müüdi maha ning koer jäi ühtäkki üleliigseks. Koer sai 11 hoiukodupakkumist ning lõpuks kolis Otepääle elama. 
Ning korra või rohkemgi kodu kaotanud kass Bonni läks samuti koju. Loodetavasti nüüd viimasesse, kust enam ära kolima ei pea. 
Ja suure perekonnaga oodati ülivahvat, ilusat, armsat ja julget kassilast Muhvi, kes oma hoiukodus loovutusealiseks sirgus. Hoiukodu jäi küll kiisutüdrukut igatsema, kuid päriskodu on kindlasti Muhvile parim võimalik variant. 

hr. Jussike


Reku

Muhv
 
Bonni

Ja nagu ikka jätan ma maiuspalaks just need loomad, kes hoiukodud on oma päriskodudeks suutnud muuta ning kes leidsid, et nende hoolealused ongi päris oma kodudes.
Seekord olid nendeks kass Pastu ning Saskia.
Viimane neist oli oma kodu oodanud 2013. aasta maikuust. Oli ju ilmselge liigutus kiisu hoopiski sinna päriseks jätta, et ta ei peaks enam sugugi ootama.
Ning Pastu võlus hoiukodu ära aktiivsuse ning mänguhimulisusega, kuid vähemalt viimasel ajal õppis ta kaisutamist armastama. 

Ülemine kass on Pastu

Saskia


 
Selline oligi juunikuus kojuläinud kasside ja koera rubriik :)
Aitäh lugemast ja meiega olemast!
 
Kui ka sina soovid aidata kodututele loomadele kodu leida või pakkuda hoiukodu siis kirjuta:
Vaata lahedaid kiisude tegemisi veebikaamerast, ehk on Sinu tulevane sõber just seal:


 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Märgid, et Su kassil on valus

Kassid on väga stoilised loomad ning nad oskavad valu hästi varjata. Ebatavalise käitumise märkamiseks on tihtipeale vaja neid jälgida lähedalt ja üpris ettevatlikult. Ükski kassiomanik ei soovi, et nende kallis kiisu vaikides kannatama peaks. Et valu kiirelt märgata, tõime välja seitse abistavat näpunäidet, kuidas ja milliseid märke tähele panna.  Kus on kiisu? Valudes kass võib end stressi tõttu ära peita, et seal rahulikult valuga toime tulla. Inimesed lebavad valu tundes voodis - eemalduvad teistest inimestest, suhtlusest ning füüsilisest tegevusest, niisamuti toimetavad ka kaslased. Kasside käitumine ei ole alati ennustatav, kuid kui Sa märkad, et peitu pugemine muutub osaks igapäevarutiinist, vii kass igaks juhuks loomaarsti juurde tervisekontrolli. Äkilised muutused käitumises Kas Su kass on tüüpiliselt sülekass ning loomult väga rahulik kuid äkitselt märkad, et ta on ärritunud: hammustab, küünistab või sisiseb? Äkiline ja ettearvamatu käitumismuudatus võib olla üks märk, mis v

4 märki, mis näitavad, et Su armas kass sooviks omale neljajalgset sõpra!

Laa-Laa Sõbrapäev ei ole enam kaugel ja seega tõstatame taas ühe olulise küsimuse - äkki Sinu neljajalgne sõber sooviks omale omasugust sõpra?   Paljud pered, kus on mitu kassi, ütlevad, et mitu kassi on ikka parem kui üks. Nad mängivad koos, kaisutavad koos, teevad pättusi koos. Arusaadavalt on muutus hirmutav ning päris iga kass ei lepi sellega, et peab oma tudukohti ja tähelepanu jagama. Toome täna Sulle 4 märki, mis näitavad, et Su armas kass sooviks omale neljajalgset sõpra! 1. Su kassile meeldib mängida ! Kas Su kass on mänguline ja tundub, et tal on lõputult energiat? Kui lisate teise kassi, kellega koos mürgeldada ja mängida. Kaks aktiivset kiisut saavad üksteisele seltsi pakkuda, kui Sa ise pead kodust eemal olema või millegi muuga tegelema. PS! Tihtipeale arvatakse, et kassidele meeldib üksi olla. Ent tegelikult on kassid seltskondlikud loomad ning vähene suhtlus võib neis tekitada stressi ja depressiooni. Loore 2. Su kass on väga armastav. Kui Su kass on väga arm

Miks mu kass mind limpsib?

Kassid teevad mitmeid asju, mis panevad meid imestama ja tekitavad küsimusi. Kas oled kunagi mõelnud, miks su kass sind limpsib? Inimestena ei jookse me ringi ega limpsi neid, kes meile meeldivad. Oleme nüüd aga teada saanud, miks sinu kass sind limpsib. Apelsin Sa oled minu! Nagu me kõik teame, „vannitavad“ kassid end sageli selleks, et püsida puhtad. Kassid on puhtuseetalonid ja võtavad enda puhastamist tõsiselt. Tänu kasside karedale keelele ja süljele eemaldavad nad edukalt oma karvkattest soovimatu mustuse. Põnev fakt: keskmine kass veedab 15-20% oma päevast end pestes. "Kasside keel on kaetud väikeste näsadega, mis toimivad nii kammina, kui ta ennast hooldab, kui ka rasplina kõikide väikeste toidujäätmete kätte saamiseks luult või toidukausist,“ ütleb Marci Koski, sertifitseeritud kasside käitumise ja koolitamise konsultant ning Kassikäitumise lahendused omanik Washingtoni osariigis. Lisaks ilmselgele pesemise funktsioonile limpsivad mitmed kassid end ka seetõttu, et see rah