Otse põhisisu juurde

Soffer - hea näitlejakiisu..


Meie hoiukodus on kass Soffer- ilus, valge, pikakarvaline ja äärmiselt sõbralik ja inimlembeline kassipoiss. Ja loomulikult ei jää selline kass märkmata ja on inimesi, kes sooviks teda adopteerida. Nii juhtus ka Sofferiga, et kohe oma omanikele silma jäi ja hoiukodu rõõmustas, et kass nii kiiresti kodu leiab. Sai kokku lepitud, et kassikesele tullakse järgi nädala pärast ja nii hakkasimegi ootama seda päeva. Viimasel õhtul veel sai kass ekstra paisessiooni ja kammimise, et ikka veel rohkem oma uuele kodule meeldida - pestud, kammitud, pügatud; vaadatud ka loomaarsti poolt üle, vaktsineeritud, saanud parasiitide vastase tõrje, kiibitud ja lisaks tehtud ka FIV test varjupaigas (mis oli negatiivne); äärmiselt sõbralik ja seltskondlik - no täiesti terve ja valmis koju minekuks, kas te ei leia?

Aga siis saabus kojuminekuhommik. Seda kass Sofferit polnud enam, keda tundsime meie. Kass kartis inimesi juba lähenedes, kössitas aknalaual surutuna aknavastu, sülles võttes puikles paaniliselt, põrandale pannes kartis kõiki esemeid, hüpata ei suutnud jne. Kassil oleks nagu paanikahäire või näinud öösel midagi või tema sisse oli läinud keegi kurivaim - sellest kass Sofferist ei olnud mitte midagi alles peale ilusa valge kasuka. Hoiukodu perenaine oli ehmunud, ega teadnud, mis on juhtunud ja mida teha. Kassi üle vaadates märkas, et kassi pupillid ei liigu ning keha on külm aga kõht tulikuum ja jooksis kiiresti kliinikusse.

Kliinikusse jõudes oli kassil nähtavalt parem, uudistas ringi. Palavikku polnud, kõht ei olnud enam nii kuum aga ultraheli näitas põies kristalle ja täis põit. Võeti uriiniproov ning öeldi, et tuleb järgida kassi pissimist ja anda eritoitu ning kui analüüsi tulemused selguvad, siis võtavad ühendust. Teel koju pissis kass ilusti ja tundus et muretsemiseks pole niivõrd enam põhjust. Hoiukoju jõudes oli aga kass taaskord samasugune kui enne - kössitas nurgas ja kartis kõike. Õhtuks oli kõht jälle muutunud soojaks ja kõvemaks. Kassi kõrvale sai pandud soojakott ning kõhtu masseeritud veidi ning oli näha, et kassil hakkas taas veidi parem. Need halvad hetked tulid nagu hooti, et üks hetk oli kassil parem aga järgmine sekund võis olla ta juba paanikas ja kangena nurgas kössitada. Kliinikust saabusid ka tulemused, et kassil kehas väike põletik ja kui hommikuks pole pissinud, tuleb minna tagasi. Ja pissinud ta polnud uuesti... Kliinkus paigaldati kassile kateeter ja selgus, et tema kuseteed olid ummistunud ja sellest ka ilmselt selline käitumine ja paanikahood kassil.

Uut peret sai informeeritud kohe, et kass on jäänud üleöö haigeks ja kahjuks ei saa teda hetkel loovutada. Aga pere ootab teda siiski ja ei kohkunud ära sellest olukorrast. Kas panite tähele, kuidas kass ei näidanud viimase hetkeni välja, et tal midagi viga oleks? Ka kliinikus näitles, et kõik on korras? Ja ka nende valuhoogude vahepeal, suutis nurruda ja üritas näidata, et kõik on hästi?

Loomad kord on sellised, et nad ei näita oma valu välja enne, kui on tõesti asi hull. Seetõttu ei olegi meil alati võimalik kindlaks teha kõiki looma haigusi, sest kõiki teste ja analüüse maailmas kahjuks ei ole võimalik teha ’’igaksjuhuks’’, et välistada midagi. Samuti võivad kassil uues keskonnas välja lüüa asjad, mida ei olegi võimalik testida ega ette ennustada.

On tulnud ette olukordi, kus loovutatud kass on jäänud kodus haigeks. Miks selline asi võib juhtuda? Miks me loovutame ’’haige’’ kassi? Õnneks on need juhtumid küll väga haruldased, aga siiski otsustasime pöörata sellele teemale tähelepanu. Seda enam, et selliseid asju ei saa me ette ennustada. Looma adopteerimisel tuleks arvestada, et ka loomad jäävad haigeks ja raviarved võivad ulatuda sadadesse eurodesse. Seetõttu on see meil ka loomasoovija küsimustikus välja toodud.

Me ei soovi anda kellelegi kodudesse haigeid loomi ja meie eesmärk ei ole loomadest lahti saada, aga kahjuks vahel lihtsalt ei löö sellised asjad enne välja, kui koduses keskkonnas. Uus keskond on loomale esialgu stressirohke, siis pingelangus ja sellest kõigest võivadki välja lüüa erinevad hädad. Üldiselt on olnud need hädad pigem lihtsasti ravitavad nagu näiteks kõrvalest või põletik, aga iial ei saa välistada midagi. Me üritame kõigest väest, et ikkagi loovutada koju terve loom, aga mis teha, kui vahel kassid on nii head näitlejad...

Selles loos tõesti ’’vedas’’, et selline asi juhtus veel hoiukodus aga kui kassike oleks veel ühe päeva kannatada suutnud siis oleks see löönud välja uues kodus? Aga kahjuks meie Pesaleidjad ei oleks teadnudki sellest haigusest, kuna loom oskas väga hästi varjata. Ent tulevast kodu haigeks jäämine ei heidutanud, peale ravikuuri sõidab Soffer OMA KOJU! 😊

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Märgid, et Su kassil on valus

Kassid on väga stoilised loomad ning nad oskavad valu hästi varjata. Ebatavalise käitumise märkamiseks on tihtipeale vaja neid jälgida lähedalt ja üpris ettevatlikult. Ükski kassiomanik ei soovi, et nende kallis kiisu vaikides kannatama peaks. Et valu kiirelt märgata, tõime välja seitse abistavat näpunäidet, kuidas ja milliseid märke tähele panna.  Kus on kiisu? Valudes kass võib end stressi tõttu ära peita, et seal rahulikult valuga toime tulla. Inimesed lebavad valu tundes voodis - eemalduvad teistest inimestest, suhtlusest ning füüsilisest tegevusest, niisamuti toimetavad ka kaslased. Kasside käitumine ei ole alati ennustatav, kuid kui Sa märkad, et peitu pugemine muutub osaks igapäevarutiinist, vii kass igaks juhuks loomaarsti juurde tervisekontrolli. Äkilised muutused käitumises Kas Su kass on tüüpiliselt sülekass ning loomult väga rahulik kuid äkitselt märkad, et ta on ärritunud: hammustab, küünistab või sisiseb? Äkiline ja ettearvamatu käitumismuudatus võib olla üks märk, mis v

7 põhjust, miks kassid armastavad VANNITUBE!

Oled mõelnud, miks Su kass armastab eriti vannitoas lebada või just sinna esimesena tormab, kui see uks avaneb? Kui oled kassidega kokku puutunud, siis arvatavasti juba tead, et enamik kiisusid armastavad vannitoas käia. Kas ka Sinu kass järgneb sulle vannituppa? Ehk ta hõõrub end Su jalgade vastu kui Sa seal oled? Võib-olla ta pikutab kraanikausis isegi siis, kui Sind seal pole? Ta võib suletud ukse taga kräunuda ning seda käpaga katsuda. Mõned kassid kipuvad justnimelt vannitoas palju tähelepanu küsima. Mis vannitubades siis ikkagi nii erilist on? Oleme ka meie seda mõelnud. Aga me mõtlesime välja! Ja jagame oma teadmisi nüüd ka Sinuga: VANNITUBA ON SUUREPÄRANE KOHT, KUS MÄNGIDA Vannituba võib mõne kassi jaoks hoopiski justkui mängutuba olla. Seal on vann, kus ringi tuisata, ning WC-paber, millega mängida. Seal pakuvad veel põnevust rätikud ja nagis rippuvad hommikumantlid. Kiisud võivad põrandal püherdada ja vannimatiga mängida. Kassil võib olla vannitoas väga lõbus, hoolimata sel

7 TOATAIME, MIS ON SU KASSILE OHUTUD

1. Tups-rohtliilia ehk pruudislepp Oma väljakutsuva välimusega meelitab see taim ligi ka kõige passiivsemad kassid. Kuna taim ajab palju võsusid, on võimalus taime paljundada ja lemmikule oma taim jätta.  Hooldamine: Tups-rohtliilia ei vaja palju tähelepanu. Taim vajab valgust, aga saab ka hämaramas kohas hakkama. Kasta tuleb siis, kui mulla pealmine kiht on kuiv.   2. Palmid Palmide liike on väga palju erinevaid, kuid mitte kõik ei ole ohutud kasidele. Mõned ohutud palmilised on  oja-raveenepalm (majesty palm), kuldviljakpalm, hobusesaba palm ja salongipalm. Peale selle, et nad on karvapallidele ohutud, on palmid ka head õhupuhastajad. Hooldamine: Vajavad pigem palju valgust, kasta alles siis, kui mulla pealmine kiht on kuiv.  3. Vesipahhiira Tegemist on vähenõudliku taimega, mis on kassisõbralikkusele veel ka dekoratiivne.  Hooldamine:  Otsest päikesevalgust ei soovi, kasta regulaarselt, kuid mitte lasta mullal täiesti ära kuivada ega liiga märg olla. 4. Bambus