RUBRIIK PESALEIDJAD: LAURA

Nimi: Laura
Vanus: 26

Millal liitusid Pesaleidjaga? Pesaleidjaga liitusin detsember 2012 ehk siis nüüdseks juba 7 aastat tagasi. Uskumatu kuidas aeg lendab!

Sinu roll Pesaleidjas: Hetkel olen Pesaleidjas hoiukodu ja majutan stabiilselt lisaks enda 2le kassile 3 hoiukassi, kes otsivad veel oma kodu. Samuti aitan teistel vabatahtlikel korraldada mõningaid projekte ning minu all on 6 hoiukodu (olen nö vanemvabatahtlik) kelle murede ja rõõmudega ma tegelen. Varasemalt olin kassitoas vabatahtlik aga hetkel ei jätku 5 kassi kõrvalt selleks lihtsalt aega. 

Kuidas sattusid Pesaleidjasse?
Pesakasse sattusin tegelikkuses läbi facebooki, kui nägin ringlemas kuulutust, et on avatud uus nö varjupaik, mis otsib vabatahtlikke. Kuna aga kooli kõrvalt oli mul piisavalt vaba aega ja enam kodus ei viitsinud niisama istuda, siis otsin ammu endale tegevust. Ega ausalt öeldes mul polnud aimugi, mis vabatahtliku ülesanded on aga tahtmine oli suur. Nagu ka ilmselt kõik meie vabatahtlikud, siis olen ka mina suur loomaarmastaja, ja nii ma selle kirja Pesaleidjasse teele panin. Mäletan et esimesel kassitoa külastusel anti kohe lapp kätte ja koristama- aga see tunne ja emotsioonid ma sealt kassidelt vastu sain olid nii positiivsed, et pole siiani kordagi olnud mõttes loobuda.

Millega tegeled väljaspool Pesaleidjat?
Väljaspool Pesaleidjat olen hambatehnik- teen üldiselt lastele ortodontilisi aparaate (klambreid jms) ja hambakapesid.

Vapper Poiss

Kas Sul on omal kodus loomi? 
Nagu ma juba mainisin on mul endal 2 kiisut, kes on mõlemad minuni jõudnud läbi Pesaleidja. Olen nö ‘’hukka läinud hoiukodu’’ ja kaks esimest hoiukassi ma ka endale jätsin. Vapper Poiss jõudis minuni 4,5 aastat tagasi väga halvas seisus ja peale kõiki pingutusi tema nimel, ei suutnud ma teda enam kellelgi teisele anda. Nii sai see kolmejalgne ja sabata kass minu esimeseks pereliikmeks. Teine kass Katja jäi meile tänu minu elukaaslasele, kes ütles et no kuidas me ta siis ära anname. Tänaseks päevaks on ta saanud Katjale lausa 1 pai teha peale 2 aastat :D ilmselt selle lausega oli tal lootus, et need kassid jäävad meie viimasteks…aga suure sõja peale, suutsin ma rääkida välja kokkuleppeks veel 3 hoiukassi korraga (ehk siis 2enda kiisut +3 hoiukassi võivad meil korraga kodus olla)


Mida on koostöö Pesaleidjaga Sulle õpetanud?
On õpetanud väga palju:
1. Ei tohi mõelda, et oi kui kurb neid loomi näha kellel pole oma kodu ja võib-olla vigastatud ja ma ei suuda. Kui igaüks nii mõtleks, siis kes neid loomi sellisel juhul aitaks? Seega sa suudad ja see emotsioon, mis sa tagasi saad on niivõrd positiivne, et kaalub kõik muu üle. (kusjuures see oli minu suurim hirm tulles vabatahtlikuks, et kurb ja ei suuda- ja esimsel korral juba kummutasin selle mõtte)
2. Ära iial anna alla, ükskõik kui halb ja lootusetu miski tundub. Seda on õpetanud mulle Vapper Poiss, kes vaatamata kõigele mis temaga juhtunud oli, oli niivõrd sõbralik ja positiivne. Ja seda mõtet saab väga hästi rakendada ka inimeste seas. Positiivsed mõtted annavad positiivse tulemuse.
3. Olen hakanud ka ise rohkem märkama ja tähelepanu pöörama loomadega seotud probleemidele. Varem võib-olla ma ei mõistnud teatud asju enne, kui ei olnud näinud nende probleemide tagajärgi.
4. Minu enda jaoks kõige huvitavam ja kasulikum õpetus on, et olen enda kohta õppinud palju uut (asju mida ma arvasin et ei oska/ei suuda) ja leidnud oma missiooni siin elus.

Mis valmistab Sulle vabatahtlikuks olemisel kõige rohkem rõõmu ja mis on Su jaoks kõige raskem?
Nagu enne juba jutuks tuli, siis see emotsioon mis sa vastu saad on lihtsalt ülim. Ja see tunne et sa oled midagi nende heaks teinud ja see tänutunne nende silmades. Samuti on tore näha loomade arengut ja hoiukoduna on tore muidugi ka see, et koguaeg on uued kiisud. Kurb pool (kuid samas ka rõõmustav) on kui peab  neist loomadest loobuma ja nad oma koju kolivad. Samas aga tuleb endale selgeks teha, et tänu sellele saab aidata jälle uusi kiisusid tänavalt. :) Hetkel on meie juurest leidnud kodu üle 30 looma ja nüüdeks suudan juba ilma pisarateta neid uude koju saata :D

Kas Sa tahad midagi inimestele edasi öelda?
Märgake rohkem, olge hoolivamad ja sallivamad endast nõrgemate vastu. Me ei ela enam 20ndas sajandis, kus on ‘’looduslik valik’’ ja hulkuvad loomad on alati olnud ja ‘’see on normaalne’’. Elame nüüd 21s sajandis, kus igal kodul ei pea olema looma, aga igal loomal peab olema kodu.
Ja veel eriti sellise elutempo juures on niiii mõnus tulla koju ja võtta oma karvakera kaissu ja lihtsalt olla…