Otse põhisisu juurde

Müüdid kasside ja varjupaikade kohta

Marta
Kassid on ühed levinumad koduloomad, kuid nendega on ikka veel seotud palju eelarvamusi.  Mõned neist on üpris kahjutud, kuid teised võivad kasside tervisele väga halvasti mõjuda. Järgnevas postituses seletame lahti viis müüti kasside ning viis varjupaikade kohta. 

Müüdid kasside kohta: 

  1. Kõik kassid vihkavad vett. 

Nii ja naa. Enamik kasse väldivad vett, sest nende karv ei kuiva kiirelt ning selle tõttu võib neil hakata ebamugav ning külm. Samuti võib vee vihkamine olla põhjustatud inimeste poolt. Mõned kassiomanikud üritavad kassi paremini käituma panna, pritsides neid halva käitumise pärast veega. Kui end kasside olukorda panna, on täiesti ilmselga, miks kassidele vesi vastukarva käib – kellele meist meeldiks, kui meile järsku vett näkku pritsitaks. Samas leidub ka erandeid- mõnele kassile meeldib kraanist voolava veega mängidagi. 

  1. Kassid nurruvad ainut siis, kui neil on hea olla. 

Vale! Nurrumise põhjuseks on tihti kasside hea meeleolu, sest see on neile meeldiv, lohutust pakkuv hääl. Selle tõttu nurruvad kassid ka siis, kui nad on hirmul või kui nad end haigena tunnevad. 

  1. Lehmapiim on kassidele kasulik. 

Vale! Laialt levinud arvamus, et piim on kassile hea, osutub valeks. Kui kass on kassipojaeast välja kasvanud, ei ole talle vaja lisa piima anda. Õige dieedi puhul saab kass toitained toidust kätte. Piim võib seedimist isegi häirida. Seda selle pärast, et täiskasvanuna on paljud kassid laktoositalumatud ning ei suuda toota piima seedimiseks vajalikke ensüüme.  

  1. Pearu
    Kassid on isepäised loomad ja neile meeldib, kui neid üksi jäetakse. 

Vale! Oma olemuselt on kassid üksikud loomad, kuid see ei takista neil luua sarnaseid sõprussidemeid nagu koeral ja inimesel. Kodustatud kass sõltub inimesest ja kui nad väga pikaks ajaks omapäi jätta, võivad nad stressi minna. 

  1. Kassile on alati parem, kui nad saavad elada õues. 

Vale! Välise eluviisiga kasside tavaline eluiga on 2 kuni 5 aastat. Toakasside tavapärane eluiga pürgib aga 14 eluaastani ning sealt edasigi. See tuleneb sellest, et õuekassi ohustab palju rohkem väliseid faktoreid. Nendeks on näiteks autoteed, metsloomad ning pahatahtlikud inimesed. Samuti on õuekassi terviseprobleeme palju keerulisem avastada, sest kassi ei nähta piisavalt tihti.

Müüdid varjupaiga kasside kohta: 

  1. Varjupaikades ei ole tõukasse. 

Nii ja naa. Varjupaikadessegi satub tõutunnustega kasse, kuid peamine põhjus, miks neid nn päris tõukasse ei ole, on tõupaberite puudumine. Samuti on tõutunnustega kassitele tihti palju pikem järjekord. 

  1. Varjupaigakassid on käitumisprobleemidega. 

Vale! Suur osa kasse, ei satu varjupaika halva käitumise pärast. Varjupaik on enamike kasside jaoks stressirohke koht, sest nad peavad paljude kassidega oma eluruume jagama. See stressist tingitud ärevus kipub kaduma, kui kiisu päris oma koju jõuab ning end seal sisse seab. 

  1. Varjupaikades on vaid vanad kassid. 

Vale! Varjupaikadesse satub igas vanuses kiisusid. Pesaleidjas on alla aastaseid kasse tavaliselt palju rohkem, kui tõeliselt seeniorieas kiisusid. Samuti on kevadest sügiseni varjupaikades väga palju kassipoegi. 

  1. Varjupaigaloomad on haiged. 

Nii ja naa. Varjupaika sattudes on loomadel tihti terviseprobleeme, kuid varjupaiga töötajad ja vabatahtlikud teevad kõik endast oleneva, et loomad terveneks. Pesaleidja ei anna ühtegi kassi uude koju ilma, et kass kliinikus uuringutel poleks käinud,  kuid saja protsendilist tervisegarantiid ei saa kahjuks anda, sest keegi meist ei suuda kasside sisse näha. 

  1. Loomad ei ole inimestega harjunud ning kipuvad metsikud olema. 

Vale! Varjupaikades suunatakse väga palju tähelepanu kasside sotsialiseerumisele. Sotsialiseerunud kassidel on palju suurem võimalus endale uus kodu leida. Pesaleidjas on oma reegel, mille kohaselt on igal kiisul oma isiklik vabatahtlik, kes vastutab selle eest, et kass võimalikult hästi inimestega läbi saaks. 

Piltidel olevad kassid:
Marta: https://www.pesaleidja.ee/loomad/marta-22273723/praegu-otsivad-kodu/ 
Pearu: https://www.pesaleidja.ee/loomad/pearu-22274329/praegu-otsivad-kodu/

----------------------------------

AITA MEIL AIDATA

Pesaleidja kuulub Vabaühenduste Liidu heade annetuste kogujate nimekirja ning järgib annetuste kogumise head tava.

Iga ülekantud euroga saad aidata Pesaleidja kassitoas ja hoiukodudes olevaid kasse ja koeri!

Palun anneta endale sobiv summa Pesaleidja MTÜ kontole:
EE647700771001866844 LHV Pank
EE102200221063071211 Swedbank
EE941010220247756220 SEB Pank
EE404204278613732108 Coop Pank
EE351700017003105966 Luminor Bank

Helista Pesaleidja MTÜ annetustelefonile:
900 0950 - kõne hind 50 €
900 0915 - kõne hind 15 €
900 0905 - kõne hind 5 €
Palun kuula ära kogu tervitustekst, muidu annetust ei toimu!
 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Märgid, et Su kassil on valus

Kassid on väga stoilised loomad ning nad oskavad valu hästi varjata. Ebatavalise käitumise märkamiseks on tihtipeale vaja neid jälgida lähedalt ja üpris ettevatlikult. Ükski kassiomanik ei soovi, et nende kallis kiisu vaikides kannatama peaks. Et valu kiirelt märgata, tõime välja seitse abistavat näpunäidet, kuidas ja milliseid märke tähele panna.  Kus on kiisu? Valudes kass võib end stressi tõttu ära peita, et seal rahulikult valuga toime tulla. Inimesed lebavad valu tundes voodis - eemalduvad teistest inimestest, suhtlusest ning füüsilisest tegevusest, niisamuti toimetavad ka kaslased. Kasside käitumine ei ole alati ennustatav, kuid kui Sa märkad, et peitu pugemine muutub osaks igapäevarutiinist, vii kass igaks juhuks loomaarsti juurde tervisekontrolli. Äkilised muutused käitumises Kas Su kass on tüüpiliselt sülekass ning loomult väga rahulik kuid äkitselt märkad, et ta on ärritunud: hammustab, küünistab või sisiseb? Äkiline ja ettearvamatu käitumismuudatus võib olla üks märk, mis v

7 põhjust, miks kassid armastavad VANNITUBE!

Oled mõelnud, miks Su kass armastab eriti vannitoas lebada või just sinna esimesena tormab, kui see uks avaneb? Kui oled kassidega kokku puutunud, siis arvatavasti juba tead, et enamik kiisusid armastavad vannitoas käia. Kas ka Sinu kass järgneb sulle vannituppa? Ehk ta hõõrub end Su jalgade vastu kui Sa seal oled? Võib-olla ta pikutab kraanikausis isegi siis, kui Sind seal pole? Ta võib suletud ukse taga kräunuda ning seda käpaga katsuda. Mõned kassid kipuvad justnimelt vannitoas palju tähelepanu küsima. Mis vannitubades siis ikkagi nii erilist on? Oleme ka meie seda mõelnud. Aga me mõtlesime välja! Ja jagame oma teadmisi nüüd ka Sinuga: VANNITUBA ON SUUREPÄRANE KOHT, KUS MÄNGIDA Vannituba võib mõne kassi jaoks hoopiski justkui mängutuba olla. Seal on vann, kus ringi tuisata, ning WC-paber, millega mängida. Seal pakuvad veel põnevust rätikud ja nagis rippuvad hommikumantlid. Kiisud võivad põrandal püherdada ja vannimatiga mängida. Kassil võib olla vannitoas väga lõbus, hoolimata sel

7 TOATAIME, MIS ON SU KASSILE OHUTUD

1. Tups-rohtliilia ehk pruudislepp Oma väljakutsuva välimusega meelitab see taim ligi ka kõige passiivsemad kassid. Kuna taim ajab palju võsusid, on võimalus taime paljundada ja lemmikule oma taim jätta.  Hooldamine: Tups-rohtliilia ei vaja palju tähelepanu. Taim vajab valgust, aga saab ka hämaramas kohas hakkama. Kasta tuleb siis, kui mulla pealmine kiht on kuiv.   2. Palmid Palmide liike on väga palju erinevaid, kuid mitte kõik ei ole ohutud kasidele. Mõned ohutud palmilised on  oja-raveenepalm (majesty palm), kuldviljakpalm, hobusesaba palm ja salongipalm. Peale selle, et nad on karvapallidele ohutud, on palmid ka head õhupuhastajad. Hooldamine: Vajavad pigem palju valgust, kasta alles siis, kui mulla pealmine kiht on kuiv.  3. Vesipahhiira Tegemist on vähenõudliku taimega, mis on kassisõbralikkusele veel ka dekoratiivne.  Hooldamine:  Otsest päikesevalgust ei soovi, kasta regulaarselt, kuid mitte lasta mullal täiesti ära kuivada ega liiga märg olla. 4. Bambus