Kassid on ühed levinumad koduloomad, kuid nendega on ikka veel seotud palju eelarvamusi. Mõned neist on üpris kahjutud, kuid teised võivad kasside tervisele väga halvasti mõjuda. Järgnevas postituses seletame lahti viis müüti kasside ning viis varjupaikade kohta. 
Marta
Müüdid kasside kohta:
Kõik kassid vihkavad vett.
Nii ja naa. Enamik kasse väldivad vett, sest nende karv ei kuiva kiirelt ning selle tõttu võib neil hakata ebamugav ning külm. Samuti võib vee vihkamine olla põhjustatud inimeste poolt. Mõned kassiomanikud üritavad kassi paremini käituma panna, pritsides neid halva käitumise pärast veega. Kui end kasside olukorda panna, on täiesti ilmselga, miks kassidele vesi vastukarva käib – kellele meist meeldiks, kui meile järsku vett näkku pritsitaks. Samas leidub ka erandeid- mõnele kassile meeldib kraanist voolava veega mängidagi.
- Kassid nurruvad ainut siis, kui neil on hea olla.
Vale! Nurrumise põhjuseks on tihti kasside hea meeleolu, sest see on neile meeldiv, lohutust pakkuv hääl. Selle tõttu nurruvad kassid ka siis, kui nad on hirmul või kui nad end haigena tunnevad.
Lehmapiim on kassidele kasulik.
Vale! Laialt levinud arvamus, et piim on kassile hea, osutub valeks. Kui kass on kassipojaeast välja kasvanud, ei ole talle vaja lisa piima anda. Õige dieedi puhul saab kass toitained toidust kätte. Piim võib seedimist isegi häirida. Seda selle pärast, et täiskasvanuna on paljud kassid laktoositalumatud ning ei suuda toota piima seedimiseks vajalikke ensüüme.
Kassid on isepäised loomad ja neile meeldib, kui neid üksi jäetakse.
Pearu
Vale! Oma olemuselt on kassid üksikud loomad, kuid see ei takista neil luua sarnaseid sõprussidemeid nagu koeral ja inimesel. Kodustatud kass sõltub inimesest ja kui nad väga pikaks ajaks omapäi jätta, võivad nad stressi minna.
Kassile on alati parem, kui nad saavad elada õues.
Vale! Välise eluviisiga kasside tavaline eluiga on 2 kuni 5 aastat. Toakasside tavapärane eluiga pürgib aga 14 eluaastani ning sealt edasigi. See tuleneb sellest, et õuekassi ohustab palju rohkem väliseid faktoreid. Nendeks on näiteks autoteed, metsloomad ning pahatahtlikud inimesed. Samuti on õuekassi terviseprobleeme palju keerulisem avastada, sest kassi ei nähta piisavalt tihti.
Müüdid varjupaiga kasside kohta:
Varjupaikades ei ole tõukasse.
Nii ja naa. Varjupaikadessegi satub tõutunnustega kasse, kuid peamine põhjus, miks neid nn päris tõukasse ei ole, on tõupaberite puudumine. Samuti on tõutunnustega kassitele tihti palju pikem järjekord.
Varjupaigakassid on käitumisprobleemidega.
Vale! Suur osa kasse, ei satu varjupaika halva käitumise pärast. Varjupaik on enamike kasside jaoks stressirohke koht, sest nad peavad paljude kassidega oma eluruume jagama. See stressist tingitud ärevus kipub kaduma, kui kiisu päris oma koju jõuab ning end seal sisse seab.
Varjupaikades on vaid vanad kassid.
Vale! Varjupaikadesse satub igas vanuses kiisusid. Pesaleidjas on alla aastaseid kasse tavaliselt palju rohkem, kui tõeliselt seeniorieas kiisusid. Samuti on kevadest sügiseni varjupaikades väga palju kassipoegi.
Varjupaigaloomad on haiged.
Nii ja naa. Varjupaika sattudes on loomadel tihti terviseprobleeme, kuid varjupaiga töötajad ja vabatahtlikud teevad kõik endast oleneva, et loomad terveneks. Pesaleidja ei anna ühtegi kassi uude koju ilma, et kass kliinikus uuringutel poleks käinud, kuid saja protsendilist tervisegarantiid ei saa kahjuks anda, sest keegi meist ei suuda kasside sisse näha.
Loomad ei ole inimestega harjunud ning kipuvad metsikud olema.
Vale! Varjupaikades suunatakse väga palju tähelepanu kasside sotsialiseerumisele. Sotsialiseerunud kassidel on palju suurem võimalus endale uus kodu leida. Pesaleidjas on oma reegel, mille kohaselt on igal kiisul oma isiklik vabatahtlik, kes vastutab selle eest, et kass võimalikult hästi inimestega läbi saaks.
Piltidel olevad kassid:
Marta: https://www.pesaleidja.ee/loomad/marta-22273723/praegu-otsivad-kodu/
Pearu: https://www.pesaleidja.ee/loomad/pearu-22274329/praegu-otsivad-kodu/
----------------------------------
AITA MEIL AIDATA
Pesaleidja kuulub Vabaühenduste Liidu heade annetuste kogujate nimekirja ning järgib annetuste kogumise head tava.
Iga ülekantud euroga saad aidata Pesaleidja kassitoas ja hoiukodudes olevaid kasse ja koeri!
Palun anneta endale sobiv summa Pesaleidja MTÜ kontole:
EE647700771001866844 LHV Pank
EE102200221063071211 Swedbank
EE941010220247756220 SEB Pank
EE404204278613732108 Coop Pank
EE351700017003105966 Luminor Bank
Helista Pesaleidja MTÜ annetustelefonile:
900 0950 - kõne hind 50 €
900 0915 - kõne hind 15 €
900 0905 - kõne hind 5 €
Palun kuula ära kogu tervitustekst, muidu annetust ei toimu!
Kommentaarid
Postita kommentaar