Otse põhisisu juurde

Müüdid kasside ja varjupaikade kohta

Marta
Kassid on ühed levinumad koduloomad, kuid nendega on ikka veel seotud palju eelarvamusi.  Mõned neist on üpris kahjutud, kuid teised võivad kasside tervisele väga halvasti mõjuda. Järgnevas postituses seletame lahti viis müüti kasside ning viis varjupaikade kohta. 

Müüdid kasside kohta: 

  1. Kõik kassid vihkavad vett. 

Nii ja naa. Enamik kasse väldivad vett, sest nende karv ei kuiva kiirelt ning selle tõttu võib neil hakata ebamugav ning külm. Samuti võib vee vihkamine olla põhjustatud inimeste poolt. Mõned kassiomanikud üritavad kassi paremini käituma panna, pritsides neid halva käitumise pärast veega. Kui end kasside olukorda panna, on täiesti ilmselga, miks kassidele vesi vastukarva käib – kellele meist meeldiks, kui meile järsku vett näkku pritsitaks. Samas leidub ka erandeid- mõnele kassile meeldib kraanist voolava veega mängidagi. 

  1. Kassid nurruvad ainut siis, kui neil on hea olla. 

Vale! Nurrumise põhjuseks on tihti kasside hea meeleolu, sest see on neile meeldiv, lohutust pakkuv hääl. Selle tõttu nurruvad kassid ka siis, kui nad on hirmul või kui nad end haigena tunnevad. 

  1. Lehmapiim on kassidele kasulik. 

Vale! Laialt levinud arvamus, et piim on kassile hea, osutub valeks. Kui kass on kassipojaeast välja kasvanud, ei ole talle vaja lisa piima anda. Õige dieedi puhul saab kass toitained toidust kätte. Piim võib seedimist isegi häirida. Seda selle pärast, et täiskasvanuna on paljud kassid laktoositalumatud ning ei suuda toota piima seedimiseks vajalikke ensüüme.  

  1. Pearu
    Kassid on isepäised loomad ja neile meeldib, kui neid üksi jäetakse. 

Vale! Oma olemuselt on kassid üksikud loomad, kuid see ei takista neil luua sarnaseid sõprussidemeid nagu koeral ja inimesel. Kodustatud kass sõltub inimesest ja kui nad väga pikaks ajaks omapäi jätta, võivad nad stressi minna. 

  1. Kassile on alati parem, kui nad saavad elada õues. 

Vale! Välise eluviisiga kasside tavaline eluiga on 2 kuni 5 aastat. Toakasside tavapärane eluiga pürgib aga 14 eluaastani ning sealt edasigi. See tuleneb sellest, et õuekassi ohustab palju rohkem väliseid faktoreid. Nendeks on näiteks autoteed, metsloomad ning pahatahtlikud inimesed. Samuti on õuekassi terviseprobleeme palju keerulisem avastada, sest kassi ei nähta piisavalt tihti.

Müüdid varjupaiga kasside kohta: 

  1. Varjupaikades ei ole tõukasse. 

Nii ja naa. Varjupaikadessegi satub tõutunnustega kasse, kuid peamine põhjus, miks neid nn päris tõukasse ei ole, on tõupaberite puudumine. Samuti on tõutunnustega kassitele tihti palju pikem järjekord. 

  1. Varjupaigakassid on käitumisprobleemidega. 

Vale! Suur osa kasse, ei satu varjupaika halva käitumise pärast. Varjupaik on enamike kasside jaoks stressirohke koht, sest nad peavad paljude kassidega oma eluruume jagama. See stressist tingitud ärevus kipub kaduma, kui kiisu päris oma koju jõuab ning end seal sisse seab. 

  1. Varjupaikades on vaid vanad kassid. 

Vale! Varjupaikadesse satub igas vanuses kiisusid. Pesaleidjas on alla aastaseid kasse tavaliselt palju rohkem, kui tõeliselt seeniorieas kiisusid. Samuti on kevadest sügiseni varjupaikades väga palju kassipoegi. 

  1. Varjupaigaloomad on haiged. 

Nii ja naa. Varjupaika sattudes on loomadel tihti terviseprobleeme, kuid varjupaiga töötajad ja vabatahtlikud teevad kõik endast oleneva, et loomad terveneks. Pesaleidja ei anna ühtegi kassi uude koju ilma, et kass kliinikus uuringutel poleks käinud,  kuid saja protsendilist tervisegarantiid ei saa kahjuks anda, sest keegi meist ei suuda kasside sisse näha. 

  1. Loomad ei ole inimestega harjunud ning kipuvad metsikud olema. 

Vale! Varjupaikades suunatakse väga palju tähelepanu kasside sotsialiseerumisele. Sotsialiseerunud kassidel on palju suurem võimalus endale uus kodu leida. Pesaleidjas on oma reegel, mille kohaselt on igal kiisul oma isiklik vabatahtlik, kes vastutab selle eest, et kass võimalikult hästi inimestega läbi saaks. 

Piltidel olevad kassid:
Marta: https://www.pesaleidja.ee/loomad/marta-22273723/praegu-otsivad-kodu/ 
Pearu: https://www.pesaleidja.ee/loomad/pearu-22274329/praegu-otsivad-kodu/

----------------------------------

AITA MEIL AIDATA

Pesaleidja kuulub Vabaühenduste Liidu heade annetuste kogujate nimekirja ning järgib annetuste kogumise head tava.

Iga ülekantud euroga saad aidata Pesaleidja kassitoas ja hoiukodudes olevaid kasse ja koeri!

Palun anneta endale sobiv summa Pesaleidja MTÜ kontole:
EE647700771001866844 LHV Pank
EE102200221063071211 Swedbank
EE941010220247756220 SEB Pank
EE404204278613732108 Coop Pank
EE351700017003105966 Luminor Bank

Helista Pesaleidja MTÜ annetustelefonile:
900 0950 - kõne hind 50 €
900 0915 - kõne hind 15 €
900 0905 - kõne hind 5 €
Palun kuula ära kogu tervitustekst, muidu annetust ei toimu!
 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

5 märki, millega Su kass tahab Sulle öelda, et ta on õnnetu

Meie kassid on meie hindamatud kaaslased, kes pidevalt naeratuse näole toovad. Ilmselgelt soovime me neile alati parimat, kuid kuna kassikeelt me ei räägi, on sageli raske neid neljajalgseid mõista. Toome teile välja viis punkti, näpunäideteks ja tähelepanekuteks, mis aitaksid teil oma kassi paremini mõista ning nende heaolu kontrollida.  Taavi Ainult lebaks ja magaks. Kuigi see tundub väga tavaline kasside puhul, ei ole see päris nii. Kassidel võib kodus olles väga igav hakata. Kass, kes vaid magab ja lebab, võib olla lihtsalt alastimuleeritud. See tähendab, et tal pole piisavalt tegevust või mänguaega oma inimeselt. Võite mõelda, et kass ongi lihtsalt laisk – kuid, kui te saaksite oma kassilt selle kohta küsida, võib vastuseks olla lihtsalt see, et ta on oma igavusega leppinud. Sellised kassid ei liigu väga palju ning seetõttu tulevad ka terviseriskid, näiteks ülekaalulisus, diabeet ja liigeste probleemid. On oluline teha kindlaks, et kass saab piisavalt liikumist ja tähelepanu, et

HEA TEADA: neli punkti kassiküüntest, mida üks kassiomanik kindlasi teadma peaks!

 Kassid võivad küll kraapida mööblit, ronida mööda kardinaid ja oma küüntega muid asju lõhkuda, ent küüned on oluline osa kassi anatoomiast ning palju enamat kui näib. Toome Sulle põhilise info, mida Sa peaks teadma oma kassi küüntest. Allikas: Pixabay 1. Kassiküüned ei ole päris samad kui meie küüned. Kassiküüned on küll sarnased meie omadel, ent on üks suur erinevus - kassiküüned on osa nende varvaste luudest. Küüne kaotamine meie jaoks ei ole suur probleem, ent kassi jaoks on see põhimõtteliselt sama kui sõrme- või varbaotsa amputeerimine. Mistõttu mitte-mitte kunagi ei tohiks kassilt küüsi eemaldada. Õnneks on protseduur enamus loomakliinikutes ka taunitud. (mitmelpool maailmas on küll see tavaline, vt declawing ) 2. Kassiküüntel on olulised ülesanded. Kui meie küünte põhiliseks eesmärgiks on meie sõrmeotsi kaitsta, siis kasside jaoks on küüned palju enamat. Ülesanded, millega ilmselt kõik oleme kokku puutunud, on enesekaitse ja jahipidamine. Lisaks aitavad k

Märgid, et Su kassil on valus

Kassid on väga stoilised loomad ning nad oskavad valu hästi varjata. Ebatavalise käitumise märkamiseks on tihtipeale vaja neid jälgida lähedalt ja üpris ettevatlikult. Ükski kassiomanik ei soovi, et nende kallis kiisu vaikides kannatama peaks. Et valu kiirelt märgata, tõime välja seitse abistavat näpunäidet, kuidas ja milliseid märke tähele panna.  Kus on kiisu? Valudes kass võib end stressi tõttu ära peita, et seal rahulikult valuga toime tulla. Inimesed lebavad valu tundes voodis - eemalduvad teistest inimestest, suhtlusest ning füüsilisest tegevusest, niisamuti toimetavad ka kaslased. Kasside käitumine ei ole alati ennustatav, kuid kui Sa märkad, et peitu pugemine muutub osaks igapäevarutiinist, vii kass igaks juhuks loomaarsti juurde tervisekontrolli. Äkilised muutused käitumises Kas Su kass on tüüpiliselt sülekass ning loomult väga rahulik kuid äkitselt märkad, et ta on ärritunud: hammustab, küünistab või sisiseb? Äkiline ja ettearvamatu käitumismuudatus võib olla üks märk, mis v