Nimi: Stiina Prees
Vanus: 25
Millal liitusid Pesaleidjaga? 2019. aasta oktoobris
Sinu roll Pesaleidjas: Oma hoolealuste kiisude isiklik käpahoidja kassitoas vabatahtlikuna ja uute toredate hoiukodude tugisammas vanemvabatahtlikuna. Lisaks olin ka ise hoiukodu kuni 2021. aasta veebruarini – minu juurest on läinud oma koju 20 toredat kassikest.
Kuidas sattusid Pesaleidjasse? Puhtalt läbi juhuse. Meil oli juba kodus kolm kassi ning arutasime mehega, et tegelikkuses oleks ju ruumi veel mõnele karvakerale, kes natukene toetust vajaks. Üks toonane töökaaslane mainis, et tema teab kedagi, kes on vabatahtlik sellises toredas organisatsioonis. Täitsin ankeedi ja järgmine hetk käisin juba kassitoas enda hoiukodulistel järgi.
Millega tegeled väljaspool Pesaleidjat? Kui muidu töötan igapäevaselt müügikonsultandina, siis hetkel olen kodune oma kolmanda lapsega.
Kas Sul on omal kodus loomi? Jah, mul on kodus neli ägedat kassi – preilid Chay ja Tont ning härrased Väino ja Kaarel. Kaarli liitumise tõttu meie segasumasuvilaga võtsime vastu otsuse ka lõpetada hoiukodu pakkumise. Tipp hetkel on mul kodus koos hoiulistega olnud 11 kassi – see oli üks tore ja omanäoline väljakutse, eriti kuna seitse tükki neist olid vinged ning üliaktiivsed kassipojad.
Mida on koostöö Pesaleidjaga Sulle õpetanud? Kindlasti kannatlikkust ja seda, et alati on aega ning alati on ruumi. Väga palju hoiukoduna tegeledes oli teinekord tunne, et ma hetkel ei saa või praegu ei ole sobiv hetk – kuid lõpuks jõudis ikka ja jälle mõni pisike karvakera meie juurde. Lisaks on see koostöö mu silmi avanud – nii hea on näha nii palju toredaid inimesi, kes tõesti on hingega asja juures.
Mis valmistab Sulle vabatahtlikuks olemisel kõige rohkem rõõmu ja mis on Su jaoks kõige raskem? Kõige raskem on vaieldamatult mõne armsa kiisukese vikerkaarele lahkumine – sellele ei jõua miski ligilähedalegi. Enim rõõmu valmistab mulle aga kasside kojusaatmine ning hiljem sealt tulevad kodu-uudised – need on alati nii vahvad ja toredad! 
Üks kõige erilisemaid hoolealuseid oli minu jaoks Nilsson. Ta oli üks Pesaleidja kauaistujaid, kes oli meie juures mitu head aastat. Välimuselt selline veits tõre mehejurakas. Ja kui vahetul enne jõule tuli talle ankeet, ei olnud mul ausalt öeldes väga palju usku – ei olnud tal ju eelnevalt kuigi huvilisi olnud ja tihti otsustati siiski teiste, sõbralikemate kassikeste kasuks. Kuid Nilssonile mindi juba samal päeval järgi ja jõulud veetis ta juba Päris Oma Kodus!
Kas Sa tahad midagi inimestele edasi öelda? Vabatahtliku töö Pesaleidjas on alati tasustatud positiivsete emotsioonidega ning julgen seda kindlasti kõigile soovitada! Leia oma elutempos see väike murdosa, mis pühendada kellelegi, kellel on seda väga vaja ning vastutasuks saad sa näha tema arengut, hoida tema käpakäigul pilku peal ja aidata ühel eksinud hingel päris oma kodu leida!
Kui Sa soovid ka liituda meie toreda tiimiga, siis piilu siia! 💕💕💕
Kommentaarid
Postita kommentaar