Nimi: Sirel Rootsma
Vanus: 33
Millal liitusid Pesaleidjaga? 2021 aasta novembris
Sinu roll Pesaleidjas: esimene ja minu jaoks kõige tähtsam roll on vabatahtliku amet – võtan enda hoole alla stabiilselt 4-8 kiisut Pesaleidja kassitoas, teglen nendega, sotsialiseerin, paitan, mängin, pildistan, panen kodulehele tekstid ja pildid ning aitan neile seeläbi kodu leida. Kuna minu aktiivne iseloom lähtub seisukohtast “Kus viga näed laita, seal tule ja aita”, siis tihti pistan oma nina ka mujale ning üritan aidata kõigega mida mu kompetents võimaldab ja mille jaoks aega jagub, sealhulgas lisan instagrami ja facebooki postitusi ja reelse.
Kuidas sattusid Pesaleidjasse? Jõudsin sinna tegelikult läbi veidi kurva ajaperioodi – enda kiisu saatsime üle vikerkaare ja soovisime uut pereliiget. Visiidi käigus sain teada, et Pesaleidja otsib pidevalt enda ridadesse aktiivseid vabatahtlikke. Hetkega lõid mu silmad särama, läksin koju ning täitsin avalduse vabatahtlikuks saamiseks.
Millega tegeled väljaspool Pesaleidjat? Elan üsna aktiivset elu ja päevad on täidetud töö, pere, enda kasside ja treeningutega. Küll aga ei ole kassidega veedetud aega kunagi piisavalt palju ja mulle meeldib väga kassitoas käia. Tihti avastan, et olen koos administraatoriga viimane, kes tuled kustutab ja koju läheb.
Kas Sul on omal kodus loomi? MUIDUGI! Leidsin Pesaleidja kassitoast meie perele kiiresti sobiliku uue kassipreili. Viisin enda pere temaga kohtuma ning minu lemmiku kõrval oli veel üks väga aktiivne kassitüdruk, kes end usinalt meile meeldivaks asus tegema. Peab tunnistama, et see õnnestus tal väga kiiresti ning endalegi märkamatult läksime ühe kassi asemel koju kahega. Aga siiani oleme nii tänulikud ja rõõmsad, et see juhtus – 2 kassi on kindlasti oluliselt ägedam, meeleolukam ja lõbusam kui 1! Muidugi on oluline eelnevalt veenduda, et nende iseloomud klapivad. Õnneks andsid mulle Pesaleidja töötajad väga head nõu ning nende terane silm ei eksinud. Kiisud saavad väga hästi läbi!
Mida on koostöö Pesaleidjaga Sulle õpetanud? Oi, nii palju! Ja kindlasti kõik ei tulegi kohe
esimese hooga pähe!
1. Enda väärtust – märkan rohkem enda tugevusi ja kasutan neid.
2. Kannatlikkust – olen üsna kiire ja aktiivne aga kiisud õpetavad peagi, et kõigile selline
lähenemine ei toimi ja vaja on kannatlikku meelt. Mõne kiisuga sobitun kiirelt – tunnen, et meie
iseloomud klapivad aga teisega läheb rohkem aega. Piisava kannatlikkuse olemasolul ei jää edu
ja tulemused tulemata.
Mis valmistab Sulle vabatahtlikuks olemisel kõige rohkem rõõmu ja mis on Sinu jaoks kõige
raskem? Minu jaoks on kõige raskem näha ülekohut, mida loomadele tehakse – mis
tingimustest nad tulevad ja mida nad on pidanud läbi elama. Väga raske on näha kui mõni kass
tuleb pärast koju minekut uuesti tagasi. Vot see on ääretult kurb, sest põhjused seal taga on
tavaliselt nii absudrsed. Looma koheldakse kui mõnda eset, mitte kui oma pereliiget. Talle peaks
andma aega kohaneda ning uus pere peaks andma endast kõik, et kass uues kodus end hästi
tunneks. Kahjuks tundub tihti, et mõne inimese arvates peaks loom pingutama, et uuele perele
meeldida ja koju sobituda ning peab juba paari päevaga tõestama, et ta on igati väärt uude koju
jääma. Kui see nii ei ole, siis ta tuuakse taagsi, sest ta ei olnud piisavalt mänguline, ei söönud
piisavalt või on mõni muu täiesti uskumatu põhjus. Siis aga mõtlen, et tegelikult on hea, et loom
tagasi toodi – tal on uus võimalus paremasse kodusse jõuda!
Kõige rohkem teeb rõõmu see, kui inimpelglik kass annab inimesele võimaluse! Mul on olnud
mitu hoolealust, kes alguses sisisevad, susisevad ja löövad käpaga aga piisava hoole ja
armastusega on võimalik nende südamed sulatada ning neile õpetada, et inimene ei ole keegi,
keda peaks kartma. Veel on väga rõõmustav minu jaoks, kui suure töö tulemusena hoolealune
koju saab (tegelikult olen iga kojumineja üle rõõmus – nad kõik väärivad seda). Ja siis on süda
elevust täis, sest tuleb võtta uus hoolealune, kelle muresid, rõõme ja iseloomu tundma õppida!
Kas Sa tahad midagi inimestele edasi öelda? Jah, väga tahan!
1. Kui soovid endale võtta kassi, siis ära pelga ka võtta puudusega kass (hambutu, silma,
käpa või sabata). Meie perel on kogemus hambutu kassiga, kes elas hammastega palju
kehvemat elu. Nii kui mädanenud hambad suust said eemaldatud (järele jäi vaid 1 kihv),
siis tema elukvaliteet tõusis märgatavalt – ta tahtis rohkem mängida, paisid ja oli näha,
et ta tundis end kohe palju palju paremini. Ka taastumine ei võtnud üldse kaua aega –
vana kassi puhul 1-2 nädalat ja oligi kõik. Hambutud kassid saavad süüa täpselt
samamoodi ka kuivtoitu nagu tavakassid. Praegu on meil ühe silmaga kiisu, kes ei tee
silma puudumisest mingit numbrit. Suletuti püüdmises on ta kusjuures veelgi täpsem ja
osavam kui teine kass, kellel on 2 silma! Tema elu ei mõjuta ühe silma puudumine ning
ka meie ei tohiks sellest pisikesest “iluveast” suurt numbrit teha! Tihti aga istuvad
sellised kassid kassitoas just kauem ja see teeb väga kurvaks. Loodan, et inimeste
teadvus selles osas kasvab.
2. Lisaks soovin öelda, et elu kassiga on väga lõbus ja rahuldustpakkuv. Samuti on seda töö
kassidega. Kui Sul juba on kodus neljajalgne, siis tule ja liitu meie vabatahlike grupiga!
Kindlasti Sa ei kahetse! Ja kui Sul ei ole veel neljajalgset aga suudad pakkuda armastavat,
hoolivat, turvalist ja stabiilset kodu, siis tule ka Pesaleidjasse ja leiame just Sulle kõige
sobivama uue pereliikme! Ja siinkohal tahan väga panna inimestele südamele, et kui
annate endast kõik, et uuel kiisul oleks teie kodus hea, siis piisava kannatlikkuse puhul
lõpuks tal ongi! Tal on lihtsalt vaja aega kohaneda ja see on vähim, mida saame neile
palju näinud ja läbi elanud hingedele pakkuda vastutasuks armastuse ja sõprussuhte
eest, mida nad oma pereliikmetele pakuvad!
Kui Sa soovid ka liituda meie toreda tiimiga, siis piilu siia! 💕💕💕
Kommentaarid
Postita kommentaar