PESALEIDJAST EHK KASS, KES KÕNNIB OMAPEAD
PESALEIDJA KUI TEERAJAJA
❓ Miks Pesaleidja varjupaik asutati? Loomade varjupaiku oli ju piisavalt!❓
Kas teadsid, et
esimene Pesaleidja MTÜ loodi tegelikult praeguseks mittetegutsevate inimeste poolt juba 2009. aastal, kuid erinevatel põhjustel ei saadud jätkata. 2012. aastal läks Pesaleidja nimi kaubamärgina ja sellega koos kõik tolleaegsed hoiukodud üle Varjupaikade MTÜ-le, kus Katrin ja Oliver olid vabatahtlikeks. Pesaleidja nimeline kassituba tegutses Varjupaikade MTÜ opereerimise all kuni 2015. aastani, mil otsuseid annetuste kasutamise ja hoolealuste saatuse üle tegi Varjupaikade MTÜ.Kuid kuna Pesaleidja kassitoas tegutsevate vabatahtlike ja Varjupaikade MTÜ nägemused olid mõne koha pealt väga erinevad, siis otsustasid Katrin ja Oliver asutada eraldiseisva otsustava organisatsioonina uue Pesaleidja MTÜ, et hakata koguma annetusi otse Pesaleidja kassitoale ning selle kiisudele. Sõbralikult mindi Varjupaikade MTÜ-st lahku ja kogu Pesaleidja varjupaiga tegevus, sealhulgas kassid, hoiukodud, lepingud, kaubamärk ja vabatahtlikud liikusid uue Pesaleidja MTÜ alla.
Pesaleidja MTÜ varjupaik jätkas Varjupaikade MTÜ varjupaikadest kasside ja koerte vastuvõtmisega ja teeb seda tänase päevani. Lisaks võtab Pesaleidja MTÜ ühe vähese varjupaigana vastu kasse veel teistest varjupaikadest, et aidata neile pealinnas kiiremini kodu leida.
Millised kassid Pesaleidja MTÜ hoole alla jõuavadPesaleidja varjupaik sai asutatud teiste varjupaikade kasside kojusaamisvõimaluste suurendamiseks ja teeme seda tänase päevani. Meile saadetakse kasse, kes on mingil põhjusel teistes varjupaikades kaua kodu ootama jäänud ja asukoha vahetus suurendab nende koduleidmise võimalust. Lisaks võtame vastu kasse, kelle metsik iseloom võib saada põhjuseks, et nad teistes varjupaikades ei leia kodu.
Samuti võtame vastu kasse, keda lihtsalt ruumipuudusel palutakse vastu võtta. Oleme aidanud ka Põllumajandus- ja Toiduametit (PTA), kui nad on meilt abi palunud.
Seega võib väita, et Pesaleidja on üks väheseid varjupaiku, kes aitab ka teistel varjupaikadel kasse koju saata. Hetkel on meil nimekirjas kasse seitsmest erinevast varjupaigast üle Eesti.
Samuti on Pesaleidja ühe vähese varjupaigana 100% no-kill ehk me ei hukka ühtegi looma ruumipuuduse ega kalli ravi tõttu. Lisaks ei katkesta me kasside tiinuseid.
Oleme selle tõttu ka palju kriitikat saanud, isegi meeskonnasiseselt. Kuid jääme oma põhimõtetele ja nägemusele kindlaks – aitame koju kõik loomad, kes meie hoole alla satuvad. Kõik kiisud on elu ja armastavat kodu väärt!
Siit ka põhjus miks Pesaleidja ei praktiseeri ega poolda Trap Neuter Realese ehk TNR-i ehk eesti keeles lihtsalt öeldes loomade tagasi laskmist tänavale peale nende neutraliseerimist. Ja mis peamine, see on Eesti Vabariigis ebaseaduslik, sest MTÜ nimele registreeritud loomad peavad olema MTÜ territooriumil ja tänaval pole neile tegelikult tagatud turvaline keskkond ega ka toit.
Statistiliselt on tänaval elava kassi keskmiseks elueaks vähem kui üks aasta! Kuid numbrid numbriteks, kassi jaoks linnatänaval elamine on ohtlik ja eelistame Pesaleidjas sotsialiseerimata kassi ümberkasvatust, mis võtab aega samuti kuskil 1 aasta.
Oleme selle koha pealt positiivse nägemusega. Isegi kui kass elab selle aja varjupaigas, on kindlasti see seda väärt, et ta saaks peale seda kogu ülejäänud elu veeta koduses hoolivas keskkonnas, mitte ainult 1 aasta tänaval hulkudes.
Mis meid teistest eristabKuna lisaks “sõbralikele” ja nukralt omaniku kaotanud kiisudele, aitame ka raske iseloomuga või keeruliste tervisemuredega kasse ja isegi täiesti metsikuid kasse, siis oleme täielikult teadlikud, et peame seetõttu tunduvalt rohkem vaeva nägema, et neid loomi esiteks sotsialiseerida ja samas leida annetusi, et tagada neile varjupaigas olemise ajaks kõik vajalik. Iga päev käib kiisutoas mitu vabatahtlikku kiisusid paitamas, nendega mängimas ja neid sotsialiseerimas ning siiani on see väga positiivset tulemust andnud. Keskmiselt veedab üks kass meie varjupaigas ühe aasta. Seega iga argliku kassi vastuvõtmine tähendab praktiliselt sama tööd, mis nelja sõbraliku kassi puhul, sest sõbralikud kassid saavad koju üldiselt mõne kuuga. Ja see on väga hea.
Proovime teha asju uuenduslikult, teiste varjupaikade strateegiaid mitte kopeerides, vaid pigem piire nihutades ning otsides inspiratsiooni maailma suurtelt heategevusorganisatsioonidelt.
Eestlase jaoks võib tunduda kummaline, et mõni loomade varjupaik otsib järjest rohkem uusi lahendusi, et oma tegevust rahastada ning pakkuda oma hoolealustele veel paremaid tingimusi.
Anname endast parima, et luua ja kaasas käia võimalustega, mis aitavad kodutuid loomi veel rohkem koju saata või inimesi varjupaika tuua.
Selleks korraldamegi oma varjupaigas iga kuu mingi ürituse, et meelitada varjupaika inimesi, kes sinna muidu ehk kunagi ei satu.
Huvitavaid fakte:
Korraldame kassitoas heategevuslikke joogatunde, maalimis- ja meisterdamistubasid, filmiõhtuid kiisusid kaisutades ning oleme teinud oma ruumides isegi vestlusõhtu.
Pesaleidja ning tootearendusettevõtte Mooncascade koostöös sündis 2019. aastal Eesti esimene “kassi-Tinder” ehk äpp „Vaba Saba“, mis aitab kiisudel kodu leida ja kus kasutajad saavad kodu otsivate kassidega vestelda, nende profiile vaadata ja huvi korral ka adopteerimisavalduse esitada. Korraldasime 2018. aastal Eestis esimese varjupaigana kodutute kasside näituse, kuhu said oma kasse koju saatma tulla kõik varjupaigad. Meie eesmärk on teiste varjupaikadega sõbralikke suhted hoida ja luua ning seda näitab ka see, et võtame ühe vähesena teistest varjupaikadest kasse vastu üle Eesti. Esimese loomade varjupaigana revideerisime oma raamatupidamise ja kutsume ka teisi varjupaiku sellega kaasa tulema ja annetajaid valima just nimelt revideeritud raamatupidamisega varjupaikade vahel, sest kuna arveid ja kulusid on palju, on hea, kui annetajatele võimaldatakse täielik ülevaade sellest, kuidas nende annetusi kasutatakse ja kas see vastab MTÜ enda põhikirjale. Esimesena loomade varjupaikadest toodi juhatuse liikmete endi isikliku garantii ja vastutusega MTÜ-le sisse üle 17 000 euro lisaabiraha, investeerides erinevatesse krüptorahasse sh Bitcoini. Kõneainet pakkunud investeering oli MTÜ-le seega 100% riskivaba, kuid julge liigutus. Erapooletu revisjon kinnitab, et kõik saadud tulu sellest tehingust kasutati põhikirja kohaselt ning seega oli see uudne viis varjupaiga eluolusid parandada. See on küll ekstreemne näide, kuid siiski muljetavaldav, võttes arvesse fakti, et keskmiselt annetab inimene varjupaigale 10 eurot ehk kokku oleks pidanud annetama 1700 inimest pika perioodi jooksul. Pesaleidjal on ka päris enda Taaskasutuspood, selleks, et koguda täiendavaid annetusi ning lisaks kodutute loomade aitamisele saame edendada ka taaskasutust ja vähendada seeläbi jäätmete tekkimist. Pesaleidja Taaskasutuspoe kogu tulu läheb kodututele loomadele, seega on asjade annetamine kahekordse tuluefektiga. Aitame nii armsaid kodutuid loomi kui ka loodust. Nii on kasutuna seisvatest ja korralikest asjadest lihtsam loobuda, sest need aitavad sõna otseses mõttes päästa kellegi elu. Ja kes ei tahaks elada rohelisemas kodupaigas.Abivägi varjupaigas
Pesaleidja on aastate jooksul üha enam liikunud harmoonilise ja stabiilse üksteisttoetava (töö)keskkonna suunas, sellest ka otsus palgata lisaks vabatahtlikele põhikohaga palgatöötajad, kes hindavad Pesaleidja põhimõtteid. Pesaleidja juhatuse liikmed Katrin ja Oliver on ise endiselt vabatahtlikena tööl ja tegelevad täna peamiselt MTÜ organisatsiooni juhtimisega sh teevad tihedalt koostööd raamatupidajatega, et tagada põhikirjajärgne tegevus.
Varjupaiga kõik tegevused on kaardistatud arvutis, organisatsiooni põhikoosseis on oluliselt kasvanud ning kõik tööülesanded on ära jaotatud ning kontrolli all. Tegemist on kokku hoidva kollektiiviga, kus antakse endast parim, et hoolealuste elu varjupaigas oleks täisväärtuslik ning kõik eluks vajalik oleks olemas.
Varjupaigas on võrreldes varasemate aastatega kohapeal nüüdseks ka juhataja, kelle tööülesanne on ennekõike tagada kasside heaolu ja varjupaiga igakülgne toimimine.
Juhataja teeb koostööd erinevate veterinaaridega, et neid informeerida veterinaari poolt määratud raviskeemi toimimisest, looma enesetundest, ning samas edastada järelinfo meeskonnale, näiteks kas järelvisiit/visiidid on vajalikud.
Lisaks peab olema igas kliinikus iga looma visiit Pesaleidja MTÜ poolt kinnitatud, sest Pesaleidja MTÜ tasub ravi eest ning seetõttu saadab ta kliinikutesse iga visiidi kohta garantiikirja.
Juhataja koos meeskonnaga tagab regulaarse kontrolli tabelites, kas kassid nii hoiukodudes kui kassitubades on saanud sise- ja välisparasiiditõrjed, vaktsiinid ning nende korduste tegemise meeldetuletamine, lisaks veendub, et enne kojukolimist saaksid kiisud veterinaari juures paigaldatud kiibid ja tehtud neutraliseerimisoperatsioonid.
Juhatajale on abiks administraator, assistent ja ravijuht. Administrator võtab igapäevaselt vastu külalisi ning loovutab kiisud uude koju. Assistent aitab varjupaika kaubaga varustada ning tegeleb infomaili ja -telefoniga, sõidutab kiisusid ja transpordib kaupa.
Kodutute loomadega 16 aastat tegelenud ravijuht aga tegeleb Pesaleidja MTÜ 200 töötaja, vabatahtliku ja hoiukodu igapäevase suhtlusega, et Pesaleidja 400 kassi tervisemurede korral hinnata nende seisundit ja määrata kliinikusse organiseerimine.
2022. aastal maksime üle Eesti erinevatele loomakliinikutele 200 000 eurot, seega see summa annab juba ideaalse ülevaate, kui palju erinevaid visiite ja protseduure oli vaja aasta jooksul teha, nendeks ajad panna ja visiidi kinnitada ning loomi vajadusel järelkontrollidesse saata.
Samal ajal aitab ravijuht tagada ka selle, et annetajate raha ei kasutataks teadmatusest tingituna ebaotstarbekalt. Näiteks vabamüügist saadavate karvapallide pasta on meil endil kohapeal olemas ja seda ei ole vaja lisaraha eest kliinikust osta.
Ravijuht otsib hoiukodusid kassidele, kes mingil põhjusel varjupaigas hakkama ei saa või kes vajavad oma tervisliku seisundi tõttu esmajärjekorras kodukeskkonda, tehes vastavaid kampaaniaid sotsiaalmeedias ning hinnates hoiukodu tekkimisel hoiukodu tingimusi ning otsib hoiukodu võimetele sobiva kiisu.
Korraldab parasiiditõrjete manustamisi ning tervisekontrolle kassitoas ning koostab informatiivseid kasside terviseteemalisi postitusi nii Pesaleidja sotsiaalmeedias kui meeskonnasiseselt.
Töötajad tagavad ka selle, et Pesaleidja kassituba on külastajatele iga päev avatud, et suurendada adopteerimisvõimalust välja arvatud kolmapäeval millal tehakse varjupaigale iganädalane suurpuhastus.
Me üürime Tammsaare Keskuses 221 ruutmeetrist pinda ja meie kassid elavad neljas või viies erinevas ruumis vastavalt kasside arvule.
Hetkel on meil varjupaigas 150 kassi.
Meil on kasside heaolu tagamiseks paigaldatud ventilatsioonisüsteem, puurikasside toas on UV lambid ja akendel on valgust peegeldavad kiled, et suurte aknapindade tõttu vähendada suvel ruumide kuumenemist.
Koristajad toimetavad detailsete koristusjuhendite järgi ja kasse võetakse vastu ja saadetakse koju samuti juhendite järgi.
Lõpetuseks armas ümmargune number – 2023 aastal oleme enda eesmärgiks seadnud saata koju 6000 looma 
Kommentaarid
Postita kommentaar