Otse põhisisu juurde

VARJUPAIGA NIPID ARGLIKE KASSIDE PÜÜDMISEL JA RAVIMI ANDMISEL (KA KODUS)

VARJUPAIGA NIPID ARGLIKE KASSIDE PÜÜDMISEL JA RAVIMI ANDMISEL (HEA KASUTADA KA KODUS)

❓ Kuidas näeb tavaliselt välja ühe kassi saabumislugu varjupaika❓


Me saame väljakutse, et loom vajab abi ning ära toimetamist tänavalt turvalisse varjupaigaruumi. Seejärel paneme kohe paika päästmise plaani ja detailid ning samas uurime ka informeerijalt kas kass on s
õbralik, arglik või metsik. Sellest oleneb meie püüdmistaktika, sest sõbraliku kassi saab toiduga meelitada kinnisesse ruumi ja sealt transpordipuuri, aga argliku kassiga kulub konservi palju rohkem ja meelitamisega läheb kauem aega. Tihti on päästmisel abiks inimene, kes on kassile juba varasemalt tänaval süüa andnud. Metsiku kassiga aga on vaja kasutada püügipuuri (pildil), mille siis kas paigaldame meie ise või laseme kellelgi abivalmil kohalikul paigaldada. See on nii meile kui ka metsikule kassile kõige parem variant.

Uus sissetulev kass läheb koheselt meie varjupaigas karantiiniruumi puuri. Talle tehakse saabumispäeval meie töötajate poolt tervislik ülevaatus, mis hõlmab kaalumist, sookontrolli, suhu vaatamist ning kõrvade ülevaatust. Sellega kaasneb ka sise- ja välisparasiiditõrje ja kiibikontroll.
Uus kiisu saab omale nime, puurikaardi, üldisesse kausta kaardi ning loomakliinikusse ka aja, et teostada vaktsineerimine, kiipimine ja steriliseerimine/kastreerimine – need muidugi erinevatel aegadel.

NIPID

Nüüd aga nippidest, kuidas käib meie varjupaigas sõbralike, arglike ja metsikute kasside püüdmine ravimite andmiseks ja kliinikusse viimiseks.
Kõik kassid ei tule kahjuks ise sülle ja erinevate iseloomudega kiisude puhul kasutame erinevaid nippe. Alltoodud meetodid on kasutusel kõikides varjupaikades.

Sõbralik kass🐈
Sõbralike kassidega on alati loterii. Kui on selline väga rahulik ja malbe sõbralik kass, siis temaga toimetamine on lihtne. Tihti haaramegi ta lihtsalt sülle ja viime kas ravituppa puuri ravimeid saama või paneme transpordipuuri, et kliinikusse viia. Ussirohutamisel saab nendega ka üldiselt kiiresti toimetatud ilma abivahendeid kasutamata, st kiirelt süstal kihva tagant suhu ning ussirohi sealt suhu.Kui aga sõbralik kass on küll sotsiaalne ja paimaias, aga pisut iseloomukam, siis on tema kinnihoidmisel just kõige sõjakam. Kui arglik või metsik kass tardub ja ehmub kinnivõtmisel peale mõningat vastu hakkamist, siis sõbralik, aga iseloomukas kass, hakkab ründama ja need rünnakud on vägagi jõulised ja järjepidevad. Sellisel juhul ei aita tihti ei saunalinaga katmine, turjast võtmine ega ka mitte kahva kasutamine (kahvast on juttu allpool).
Selliste kiisudega toimetamine lõppeb ussirohutamisel tihti sõjahaavadega (enamasti inimestel😊)
ll aga on sõbralikud kassid puuris tõbisena selles mõttes head patsiendid, et nad tihtipeale on väga isukad konservi suhtes ja ravimid õnnestub konservi sisse ära peita ja neile sedasi sisse anda ning seega saab see muretult ja ilma madinata söödud.

Arglik kass🐈
Arglik kass on selline kass, kes näiteks pikutab vabapidamistoas keset tuba ja kui talle lähenema hakata, teda kutsuma v
õi tema suunas kätt sirutuma hakkata, jookseb ta kas pessa või toanurka peitu.
Tihti ei hakka nad kinniv
õtmisel vastu, vaid on lihtsalt nurkasurutud ja häbelikud, mistõttu on nendega toimetamine pisut lihtsam. Läheneme sellistele kiisudele tavapäraselt saunalina/rätikuga ning katame nad lihtsalt sellega kinni. Seda selleks, et mida vähem kass näeb, seda vähem on tal hirmu. Nii ei näe ta näiteks lähenevat kätt oma kõrva ega suu suunas.
Süstlast ussirohu manustamine on ka selliste kiisudega lihtsam – rätikut saab näolt nii palju maha v
õtta, et suu on vaba, kuid silmad siiski kinni kaetud. Süstlaots kihva tagant suhu ning ravim jõuab ilusti suhu.
Arglikele kassidele, nii nagu ka s
õbralikele, katsetame kõigepealt alati esimesena konserviga ravimi andmist. See on kõikide kasside puhul alati parim variant, kuid iga kord ei õnnestu, Kui kass keeldub söömast ravimit konserviga, siis läheb ravim süstlasse puruks, vesi lonksujagu sinna peale ning nii otse suhu.
Lokaalset ravi (silmatilku, seeneravimit, haavale salvi vms) pannes on enamasti sama sü
steem – rätik peale ja harutada siis ravivajav koht välja, et ravim manustada. Silmade puhul tuleb enamasti turjast haarata, sest turjast hoides on ka silmad loomal piisavalt avatud, et saab kiirelt ja mugavalt ravimi manustatud.

Metsik kass🐈
Metsik kass on k
õige ettearvamatum, sest on selliseid, kes käituvad püüdmise ajal samamoodi nagu arglik kass, kuid samas on enamus sellised, kes võivad lõputult toas eest ära põgeneda ja ei jää püsima, kui inimene jõuab neile lähemale kui 1 meeter. Lisaks kipuvad nad rätikut peale visates ründama – kas purema käsi või kehvemal juhul teevad nii äkilisi hüppeid, et rätiku alt on nad kohe väljas ja võivad reaalselt rünnata.
Sellised kassid on võimalik kinni püüda ja fikseerida ainult kahva abil. Pika varre otsa kinnitatud võrk annab meie kätele pikenduse ning saame kassi ka nn jooksu pealt kinni püüda. Kahvaga püüdmine ei ole kassile valulik, samuti ei saa ta selles vigastada. Vigastuse oht on pigem kui metsikut kassi püüda rätikut või paljaid käsi kasutades, sest liigutused on nii äkilised, et oht valesti haarata on kõrge.


Kahvaga püütud kass on küll esimesed mõned sekundid tihti paanikas ja rahutu, kuid siis paneme talle samuti peale rätiku, mis rahustab ta maha. Läbi rätiku kassi katsudes saame aru, mismoodi ta suhtub sundkontakti ja kuidas temaga on võimalik toimetada. Ussirohu andmine ei ole väga keeruline kui rätik on peal, sest läbi selle saab kassil kiirelt korraks turjast haarata. Turjast haarates vajub kassi suu ka pisut lahti, mistõttu on oluliselt lihtsam süstal suunurgast suhu panna ja ussirohi manustada. Metsiku kassiga võib minna süstlaid rohkem kui üks, sest nad kipuvad purema kõike, mis neile suhu satub, aga kiire liigutus süstalt vajutades aitab tavaliselt.
Metsik kass puuris ravil või tervisekontrolli tehes on üks raskemaid, sest viimase puhul on vaja kassi kahva seest välja harutada, et kontrollida taaskord tema suu olukorda ning ka kõrvu. Suu olukorda me paljaste sõrmedega otseloomulikult kontrollida ei saa, sest nagu öeldud, nad kipuvad purema kõike, mis suhu satub. Selleks kasutame paksu kaitsekinnast, et võ
imaliku puremise eest sõrmi ja kätt kaitsta

Puuris kassiga katsetame taas esimesena ravimi söötmist konserviga juhul, kui kass vajab tableti kujul ravimit. Kui ta seda ei söö toiduga, siis on samuti vajalik iga kord rätiku ja paksu kaitsekindlaga süstlast manustamine. Lokaalse ravimi puhul on taktika sama – rätik ja paks kaitsekinnas. On olnud ka kasse, kelle puhul on iga kord vaja fikseerida kass kahvas, sest muudmoodi talle ravimit manustada ei ole võimalik.

ID SOOVITUSI RAVIMITE ANDMISEKS KODUS

Kodus ravi või parasiiditõrje manustamiseks soovitame kasutada sarnaseid nippe:
💚 esmalt katsetada kõige mugavamat varianti – toidu sisse peitmine (ainult suukaudsed ravimid)
💚
 looma eraldamine ühte kindlasse ruumi, kust püüdmine on oluliselt muretum, näiteks transpordipuuri saamise jaoks või ühekordse ussirohu manustamiseks. Nii ei ole loomal võimalik peituda kõikvõimalikesse peidukatesse
💚 kui kodus on loom, kes vajab igapäevast korduvat ravi, kuid kes kipub iga manustamise ajal vastu v
õitlema, siis soovitame laenutada näiteks mõne tuttava käest või Facebooki loomagruppide kaudu endale näitusepuur, millega on kassi kättesaamine oluliselt lihtsam ja kiirem. Kui puuri kasutada ei taha, siis sobib ka näiteks vannituppa eraldamine ravikuuri ajaks ning seal iga kord rätiku abil kassi püüdmine ja siis ravimi manustamine
💚 tableti manustamiseks soovitame kasutame 5ml süstalt ilma nõelata. Sinna sisse tablett pooleks tükkidena panna ja kui süstalt hakata kinni suruma, siis purustada sellega tabletti. Jätkata tegevust, kuni tablett on pulber. Ja siis tõmmata otse kausist jahedat vett peale, kuskil nii 1-1,5ml, et kass saaks ühe lonksuga alla neelata, muidu korrata sama tegevust kohe on tunduvalt keerulisem
💚 kodus on paksu kaitsekinnast parim asendada kas m
õne nahkkindaga võ
i siis ainult saunalinaga

Ja lõpetuseks, kuigi vahest võib tunduda, et rohu andmine tekitab kiisudel ebamugavust, on siiski seda vaja teha, et kiisud jälle end terve ja rõõmsana tunneksid. 🤗


Foto: Shutterstock




Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

7 TOATAIME, MIS ON SU KASSILE OHUTUD

1. Tups-rohtliilia ehk pruudislepp Oma väljakutsuva välimusega meelitab see taim ligi ka kõige passiivsemad kassid. Kuna taim ajab palju võsusid, on võimalus taime paljundada ja lemmikule oma taim jätta.  Hooldamine: Tups-rohtliilia ei vaja palju tähelepanu. Taim vajab valgust, aga saab ka hämaramas kohas hakkama. Kasta tuleb siis, kui mulla pealmine kiht on kuiv.   2. Palmid Palmide liike on väga palju erinevaid, kuid mitte kõik ei ole ohutud kasidele. Mõned ohutud palmilised on  oja-raveenepalm (majesty palm), kuldviljakpalm, hobusesaba palm ja salongipalm. Peale selle, et nad on karvapallidele ohutud, on palmid ka head õhupuhastajad. Hooldamine: Vajavad pigem palju valgust, kasta alles siis, kui mulla pealmine kiht on kuiv.  3. Vesipahhiira Tegemist on vähenõudliku taimega, mis on kassisõbralikkusele veel ka dekoratiivne.  Hooldamine:  Otsest päikesevalgust ei soovi, kasta regulaarselt, kuid mitte lasta mullal täiesti ära kuivada ega liiga märg olla. 4. Bambus

Märgid, et Su kassil on valus

Kassid on väga stoilised loomad ning nad oskavad valu hästi varjata. Ebatavalise käitumise märkamiseks on tihtipeale vaja neid jälgida lähedalt ja üpris ettevatlikult. Ükski kassiomanik ei soovi, et nende kallis kiisu vaikides kannatama peaks. Et valu kiirelt märgata, tõime välja seitse abistavat näpunäidet, kuidas ja milliseid märke tähele panna.  Kus on kiisu? Valudes kass võib end stressi tõttu ära peita, et seal rahulikult valuga toime tulla. Inimesed lebavad valu tundes voodis - eemalduvad teistest inimestest, suhtlusest ning füüsilisest tegevusest, niisamuti toimetavad ka kaslased. Kasside käitumine ei ole alati ennustatav, kuid kui Sa märkad, et peitu pugemine muutub osaks igapäevarutiinist, vii kass igaks juhuks loomaarsti juurde tervisekontrolli. Äkilised muutused käitumises Kas Su kass on tüüpiliselt sülekass ning loomult väga rahulik kuid äkitselt märkad, et ta on ärritunud: hammustab, küünistab või sisiseb? Äkiline ja ettearvamatu käitumismuudatus võib olla üks märk, mis v

Elu võimalikkusest FIV-positiivse kassiga

Ühiskonnas on üldlevinud hirm FIV-positiivsete kasside ees. Varjupaigast või kassidega tegelevatest MTÜdest FIV-positiivseid kasse just väga võtma ei joosta. Ka mitmed loomaarstid tihtilugu hoiatavad FIV-positiivsete kasside eest ning mõnda kohates teatatakse omanikule kiirelt, et see kass sureb ju kohe ära. Kõigepealt räägiks hästi lühidalt sellest, mis see FIV on. FIV tähistab lühendit sõnadest Feline Immunodeficiency virus. Tegemist on siis immuunsust pärssiva haigusega. Teoorias tähendab see siis seda, et nõrgema immuunsuse tõttu on kass vastuvõtlikum erinevatel viirushaigustele ja nendest ülesaamine võtab kauem aega, kuna enda organism on võitlemiseks tavapärasest nõrgem. Pesaleidja vabatahtliku ja FIV-positiivse kassi omanikuna sooviksin jagada oma kogemusi, et selgitada, kuidas siis tegelikult ikka lood on. Kõikide osapoolte anonüümsuse huvides (noh eks ikka selleks, et tänaval teised kassid narrima ei hakkaks) nimetame seda kassi A-ks ja mind ennast M-ks. Anonüümseks