Mõned kuud tagasi kohtus kassipreili Karamell (varjupaigas Siiri) Mariaga, kellest on praeguseks saanud tema perenaine. Uue kodulooma otsinguil vaatas Maria koos elukaaslasega Pesaleidja kodulehelt kõige kauem varjupaigas olnud kasse. Karamell oli toona veetnud varjupaigas rohkem kui neli aastat ning hoidjate sõnul kaotanud lootuse päris oma kodu leida. Nii ta Mariale hinge pugeski.
Karamell jagab uut kodu kassitüdruk Mokaga, kes on samuti varjupaigast adopteeritud. Kuna peres elas juba varasemalt üks varjupaigast võetud kiisu, siis paratamatult oli Marial ja tema elukaaslasel enne uue looma võtmist mitmeid hirme. “Pelgasime, et kass ei pruugi kodus kohaneda või ei leia ühist keelt juba olemasoleva kassiga,” jagab naine. “Kuna Moka sai samuti võetud varjupaigast peale enam kui kaht aastat seal ning tema usalduse võitmine võttis üle poole aasta, siis pelgasime, et uue looma võtmine võib olla tema jaoks löök.”
Tagasivaates saab öelda, et Karamelli kohanemine läks oluliselt kiiremini ja valutumalt, kui oleks osanud oodata. “Reaalsuses istus loom vaid paar päeva kapis ja oli kardina taga peidus,” jagab Maria. “Juba kolmandal päeval tuli elutuba uudistama!” Nädalaga oli söögirežiim paigas ning isegi lemmik magamiskoht diivanil valitud. Kui pererahvas õhtul koju tuleb, on Karamell ukse peal tervitamas.
Puudutuste osas oli kiisupreili esialgu väga arglik ja läks eemale, kui pererahvas teda paitada proovis. Nüüd, nelja kuu möödudes, laseb Karamell end juba kõrva tagant sügada ja mõned korrad on Maria teda isegi nurrumas kuulnud. Enne kassi võtmist kartsid noored, et varasemalt adopteeritud kiisu võib uue looma vastu agressiivne olla. Olukord laabus aga üllatavalt sõbralikult. “Karamell oli algusest peale Moka suhtes väga uudishimulik ning läks tihti tema lähedusse pikutama,” meenutab Maria. Ta tõdeb, et Moka lajatas uustulnukale küll mõned korrad käpaga, kuid erimeelsused said õige pea lahendatud. Nüüdseks on kiisud teineteisega harjunud ja magavad tihti lähestikku.
Karamell on loomult väga viisakas ja leplik kassitüdruk. “Kui hommikul ja õhtul kassidele pehmet toitu anname, siis Moka tormab kohe esimese kausi suunas, aga Karamell ootab viisakalt oma poolel kuni toidukauss õigesse kohta maha pannakse,” räägib perenaine ja lisab, et Karamell on kindlasti üks intelligentsemaid loomi, kellega ta on elus kokku puutunud. Pere esimesel kiisul pole hambaid, mistõttu sööb ta uuest vurrulisest palju aeglasemalt. “Isegi kui Karamell oma maiuse kiiremini ära sööb, ei roni ta Moka kaussi lisa võtma,” kiidab Maria uut pereliiget.
Kiisupreili meelistegevusteks on mõistagi söömine ja magamine. Valdavalt põõnab loomake diivani lohus ja külmal ajal radiaatori peal. Mängida ta veel täisvõimsusel ei julge ning ka jooksmisega on pigem tagasihoidlik.
Maria soovitab ka teistel adopteerijatel kaaslast eelkõige varjupaigast otsida. “Varjupaigast võetud loomad on südamepõhjani tänulikud hoole, soojuse, rahu, toidu, tähelepanu ja armastuse eest, mida saame neile pakkuda,” arvab ta. Naisel on varasemalt olnud ka uhke tõupaberitega kassipoeg ning kuigi tegemist oli üliarmsa kassitüdrukuga, ei tekkinud tal loomaga erilist sidet.
Pererahva teadlik valik oli adopteerida kassid, kes on pikalt istuma jäänud ning kelle kojujõudmise tõenäosus on nullilähedane. “Jah, nende kohanemine võtab aega ning me ei välistanud ka varianti, et kummastki kassist ei saa kunagi sülelooma,” räägib Maria. “Õnneks kogemus näitab, et kui olla ise tagasihoidlik ja kannatlik, siis varjupaigast võetud loom kohaneb ja annab vastu nii palju truud armastust, et natuke ootamist on seda väärt.”
Maria toob veel välja, et varjupaigast võetud kassid on iseseisvamad - oskavad uues kodus kohe liivakasti kasutada, ei ole toidu suhtes pirtsakad ning teevad üldiselt vähem pättust.
Maria toob veel välja, et varjupaigast võetud kassid on iseseisvamad - oskavad uues kodus kohe liivakasti kasutada, ei ole toidu suhtes pirtsakad ning teevad üldiselt vähem pättust.
Kommentaarid
Postita kommentaar