Otse põhisisu juurde

Vabatahtlikkusest ehk kui nüüd kõik ausalt ära rääkida :)

Sõbrakuu veebruar on nüüdseks läbi, aga sellest hoolimata tahaks pühendada ühe postituse meie suurimatele sõpradele - vabatahtlikele. Just nimelt vabatahtlike tööl seisab üleval kogu kassitoa tegevus. Ükski meil tegutsevatest inimestest ei saa oma tegevuse eest tasu, mille eest saaks leiva lauale osta. See-eest saadakse tasuks midagi, mis on täiesti hindamatu väärtusega - see soe tunne südames.

Hea vabatahtliku sülle mahub ka mitu kassi ära - süles kodu ootavad Henna ja Mirabella

Vabatahtlikud hoolitsevad kassitoas selle eest, et toad ja liivakastid oleksid puhtad, kiisudel igapäevaselt värske vesi ja toit ees ning et tõbised kiisud saaksid kätte oma vajalikud ravimid või vitamiinid. Ka kõikide kasside pildid ja kirjeldused meie Facebooki leheküljel ning kodulehel valmivad vabatahtlike käe all. Samuti teevad vabatahtlike käed ära kõik remonditööd kassitoas. No olgu, lihtsam oleks öelda, et ei ole midagi, mida meie vabatahtlikud kurruvate karvapallide heaks ei oleks valmis tegema :)

Kui kassid ei taha enam põrandal istuda, siis on vabatahtlikud nõus ka kõhuli heitma nende jaoks. 
See must särasilm vabatahtlikul seljas turnimas, on kass kellele ei saa saba peale astuda ehk kodu ootav Bagheera

... või siis lihtsalt kummardama, et kass saaks seljas mõnuleda - 
seljal turnib Polly, kes hetkel hoiukodus oma päriskodu ootab.

Meie vabatahtlike teed kassituppa on olnud erinevad, aga neid kõiki ühendab armastus loomade vastu ning hea süda. Nii on mitmed meie vabatahtlikud väiksest peale käinud tänavakassidele süüa viimas või loomade varjupaikades üle Eesti käinud koeri jalutamas ning kiisusid paitamas. Paljudel on praegu vähemalt üks karvakera kodus nurrumas, mõnel on varasemalt olnud kassid ja nii mõnigi meist unistab sellest, et ühel hetkel ka enda koju mõni karvapall viia. Iganädalane kassitoas tegutsemine aitab tundma õppida erinevate kasside iseloomujooni ning võib öelda, et mõne kuuga on paljud meid kasside kohta õppinud rohkem kui oma eluea jooksul. Pesaleidja kassituppa on toonud vabatahtlikke ka põhjus, et võideldakse iga kassi eest, kes meie juurde juba kord jõudnud. Nii proovitakse terveks ravida kõik tõbised ning igapäevaselt sotsialiseeritakse ka meie veidike "metsikumaid" kiisusid, kes inimest veel veidi pelgavad. 

Vahel istuvad kassid vabatahtlikele sõna otseses mõttes pähe - 
siinkohal on pähe istunud just täna oma päris koju minev Salome

Vabatahtlike suurimaks rõõmuallikaks on iga päriskoju läinud kiisu. Iga vabatahtlik saab oma hoole alla paar karvapalli kassitoast. Vabatahtliku ülesandeks on siis just oma kiisudest pilte teha ja iseloomustavaid tekste välja mõelda. Aeg-ajalt on vabatahtliku ülesandeks ja suurimaks väljakutseks ka arglikumat kiisut sotsialiseerida nii inimeste kui teiste kassidega. Kõige selle käigus lähevad enda hoolealused vabatahtlikul väga hinge. Ja kui ühel päeval on hoolealune päriskoju läinud ja enam ei jooksegi saba püsti kassitoa uksele vastu, siis on tühi tunne kerge tekkima. See kõik aga ununeb niipea, kui uus pere saadab meie endise hoolealuse kohta rõõmustavaid kodu-uudiseid. Ei ole midagi südantsoojendavamat kui kodused pildid ja jutud sellest, kuidas kassil kodus läheb. 

Vabatahtliku ja praeguseks oma päriskoju läinud Krišna hellushetked

Kassituba on vabatahtlikele ka omamoodi teraapiaks. Kassitoas ununevad nii igapäevamured kui ka suuremad kaotused elus. Tegeledes kassidega on kõik mured justkui käega pühitud. Nii võibki mitmeid vabatahtlike ka neil päevadel, kui graafikujärgselt keegi teine kassitoa ära koristab, leida kassitoas karvapalle paitamas, pildistamas ja arglikumaid sotsialiseerimas.  

Vabatahtlik koos praeguseks uues kodus oleva Tibiga

Kui sooviksid ka meie vabatahtlike perega ühineda, siis kirjuta laura.vilbaste@varjupaik.ee.


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

5 märki, millega Su kass tahab Sulle öelda, et ta on õnnetu

Meie kassid on meie hindamatud kaaslased, kes pidevalt naeratuse näole toovad. Ilmselgelt soovime me neile alati parimat, kuid kuna kassikeelt me ei räägi, on sageli raske neid neljajalgseid mõista. Toome teile välja viis punkti, näpunäideteks ja tähelepanekuteks, mis aitaksid teil oma kassi paremini mõista ning nende heaolu kontrollida.  Taavi Ainult lebaks ja magaks. Kuigi see tundub väga tavaline kasside puhul, ei ole see päris nii. Kassidel võib kodus olles väga igav hakata. Kass, kes vaid magab ja lebab, võib olla lihtsalt alastimuleeritud. See tähendab, et tal pole piisavalt tegevust või mänguaega oma inimeselt. Võite mõelda, et kass ongi lihtsalt laisk – kuid, kui te saaksite oma kassilt selle kohta küsida, võib vastuseks olla lihtsalt see, et ta on oma igavusega leppinud. Sellised kassid ei liigu väga palju ning seetõttu tulevad ka terviseriskid, näiteks ülekaalulisus, diabeet ja liigeste probleemid. On oluline teha kindlaks, et kass saab piisavalt liikumist ja tähelepanu, et

HEA TEADA: neli punkti kassiküüntest, mida üks kassiomanik kindlasi teadma peaks!

 Kassid võivad küll kraapida mööblit, ronida mööda kardinaid ja oma küüntega muid asju lõhkuda, ent küüned on oluline osa kassi anatoomiast ning palju enamat kui näib. Toome Sulle põhilise info, mida Sa peaks teadma oma kassi küüntest. Allikas: Pixabay 1. Kassiküüned ei ole päris samad kui meie küüned. Kassiküüned on küll sarnased meie omadel, ent on üks suur erinevus - kassiküüned on osa nende varvaste luudest. Küüne kaotamine meie jaoks ei ole suur probleem, ent kassi jaoks on see põhimõtteliselt sama kui sõrme- või varbaotsa amputeerimine. Mistõttu mitte-mitte kunagi ei tohiks kassilt küüsi eemaldada. Õnneks on protseduur enamus loomakliinikutes ka taunitud. (mitmelpool maailmas on küll see tavaline, vt declawing ) 2. Kassiküüntel on olulised ülesanded. Kui meie küünte põhiliseks eesmärgiks on meie sõrmeotsi kaitsta, siis kasside jaoks on küüned palju enamat. Ülesanded, millega ilmselt kõik oleme kokku puutunud, on enesekaitse ja jahipidamine. Lisaks aitavad k

Märgid, et Su kassil on valus

Kassid on väga stoilised loomad ning nad oskavad valu hästi varjata. Ebatavalise käitumise märkamiseks on tihtipeale vaja neid jälgida lähedalt ja üpris ettevatlikult. Ükski kassiomanik ei soovi, et nende kallis kiisu vaikides kannatama peaks. Et valu kiirelt märgata, tõime välja seitse abistavat näpunäidet, kuidas ja milliseid märke tähele panna.  Kus on kiisu? Valudes kass võib end stressi tõttu ära peita, et seal rahulikult valuga toime tulla. Inimesed lebavad valu tundes voodis - eemalduvad teistest inimestest, suhtlusest ning füüsilisest tegevusest, niisamuti toimetavad ka kaslased. Kasside käitumine ei ole alati ennustatav, kuid kui Sa märkad, et peitu pugemine muutub osaks igapäevarutiinist, vii kass igaks juhuks loomaarsti juurde tervisekontrolli. Äkilised muutused käitumises Kas Su kass on tüüpiliselt sülekass ning loomult väga rahulik kuid äkitselt märkad, et ta on ärritunud: hammustab, küünistab või sisiseb? Äkiline ja ettearvamatu käitumismuudatus võib olla üks märk, mis v