Otse põhisisu juurde

Inimeste poolt hüljatud Murri

Murri on nooruke kassitüdruk - pole veel ühte eluaastatki vana. Sellegipoolest on ta oma lühikese elu jooksul pidanud üle elama tunduvalt rohkem hülgamist ja koduvahetamisi kui paljud teised kogu oma eluea jooksul. Tema praegune hoiukodu on juba vähemalt viies peatuspaik tema elus. Pidevast hülgamisest ja kolimisest on Murril tekkinud stress, mis omakorda on tekitanud talle maohaavandid. 


Murri kolimiste lugu

Murri esimene peremees viis ta Eestist ära kolides loomakliinikusse surmasüsti saama, kuigi tegemist oli noore sõbraliku kassiga, kellel polnud ühtegi tervisehäda. Loomaarst leidis, et nii tore ja inimlembene kassitüdruk väärib teist võimalust ja kliinikust viidi ta ühte hoiukoju, kust arusaamatutel põhjustel teatati juba kolmandal päeval, et kass peab nende juurest kaduma. Kohe. Ega muud ei jäänudki üle, kui kassile järgi minna. 29. märtsil jõudis kassipiiga Pesaleidjate juurde kassituppa, kus oma imearmsa ja mängida armastava iseloomuga võlus ta ära kõik vabatahtlikud. 


Oma suurepärase iseloomu ja vahva välimusega jäi Murri kiirelt silma ka ühele noorele perele, kes otsustas ta endale võtta. Päriseks. Kõik tundus olevat ilus ja tore - kass pidas ennast ilusti üleval ja oli suur sõber. Sellest hoolimata toodi Murri 3 päeva hiljem - laupäeval, 13. aprilli hilisõhtul - Pesaleidja ühte hoiukodusse, kuna pere väitis, et kassike on loid ja ei söö ega joo. Sellest hoiukodust sai Murri viies kodu umbes kuu aja jooksul. See kodu, aga ei jää viimaseks, sest see on ainult hoiukodu. 

Ka kassidel on tunded

Pesaleidja hoiukodusse jõudes kassike tõepoolest enam ei söönud. Isegi toidulõhn ajas tal südame pahaks. Sellegipoolest ta jõi vett, oli sõbralik ja igati säilitanud oma head kombed. Kui kass enam ei söö, siis võib see juba väga lühikese ajaga talle saatuslikuks saada. Seega algas Murri pea kaks nädalat väldanud sundtoitmine ravitoiduga, kliiniku vahet käimine ja nõeltega torkimine. Kiisuke pidi ühe päeva ka kliinikus tilguti all veetma.


Kogu see ühest kohast teise kolimine ja pidev hülgamine on kassineiule tekitanud tõsise stressi, mis omakorda on viinud tõsiste maohaavanditeni. Ka kassidel on tunded ja ka neid teeb kurvaks, kui neid kogu aeg ühest kohast teise saadetakse, inimesed ja ümbruskond nende ümber pidevalt muutub ning nad ei saa kindlad olla, kas need inimesed on nüüd need, keda jäägitult usaldada võib. 

Hoolimata väntsutustest siiani sõbralik

Murri esimene eluaasta pole olnud lihtne, aga sellest hoolimata on tegemist tõeliselt eeskujuliku käitumisega kassiga. Oskab eeskujulikult kasutada ka uksega liivakasti ning saab aru keeldudest, mis ei luba tal lauale ronida. Murri hoiab oma praegust ajutist pererahvast väga, isegi hoolimata pisiasjast, et ta peab hoiukodus veetma suure osa ajast vannitoas, sest korteris on veel üks hoiukass, kes paraku teisi kasse üldse ei salli. Kui Murri korteri peale jalutama pääseb, siis asub kohe suure hooga mängima või poeb nurrudes hoiukodu perenaisele kaissu magama.


Üks südant liigutavamaid ja filmiliku süžeega hetki oli päev pärast haiglas tilguti all veetmist. Hommikul ärgates läks tema praegune hooldaja teda vannituppa vaatama. Kuna tal oli eelmisest päevast veel kanüül käpa küljes, siis oli ta öö jooksul päris hädiseks muutunud, ei toetanud enam kanüüliga käppa maha ja oli õnnetu näoga. Perenaine istus ta ette maha ja sirutas käe tema poole. Murri asetas ettevaatlikult oma kanüüliga käpa talle pihku ja üksikute vaiksete niutsatuste saatel lasi sideme lahti harutada ja kanüüli ära võtta. Kõige selle juures ei hakanud ta üldse rapsima, vaid istus rahulikult ja lasi inimesel ennast aidata.

Murri tahaks päriskoju


Murri vajab kodu, kes jätakski ta päriselt endale ning ei hülgaks kunagi. Praegune hoiukodu annaks hea meelega vahetuse üle, sest kuigi ta on suurepärase iseloomuga ning pererahvale juba hinge pugenud, ei anna teine kass talle üldse asu ja Murri peab seetõttu veetma pikki üksildasi tunde vannitoas. Murri ei paista õue soovivat, ilmselt ei ole ta seal ka kunagi käinud. Ka näiteks rõdule jalutama minek ei paku talle huvi. Ka vannitoas elamise üle ta ei kurda - kui vannituppa tõstetakse, ootab seal rahulikult ja vaikselt, kuniks jälle jalutama lastakse.

Murri otsib veebiperemeeste projekti kaudu oma ravikulude katmiseks ka abi. Praeguseks hetkeks on seni kulunud summa küll koos, aga kuna ta veel täiesti terve pole ning saab praegugi mitu süsti päevas ja peab sööma ravitoitu, siis kulutused suurenevad. Tema veebiperemehe lingi leiad siit http://veebiperemees.varjupaik.ee/?go=loom&lid=130. Uusi pilte ja infot tema kohta saad edaspidi siit http://pesaleidja.ee/content/kass-murri-s-07052012. Murri hoiukoduga saab ühendust kirjutades kassituba@varjupaik.ee

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

5 märki, millega Su kass tahab Sulle öelda, et ta on õnnetu

Meie kassid on meie hindamatud kaaslased, kes pidevalt naeratuse näole toovad. Ilmselgelt soovime me neile alati parimat, kuid kuna kassikeelt me ei räägi, on sageli raske neid neljajalgseid mõista. Toome teile välja viis punkti, näpunäideteks ja tähelepanekuteks, mis aitaksid teil oma kassi paremini mõista ning nende heaolu kontrollida.  Taavi Ainult lebaks ja magaks. Kuigi see tundub väga tavaline kasside puhul, ei ole see päris nii. Kassidel võib kodus olles väga igav hakata. Kass, kes vaid magab ja lebab, võib olla lihtsalt alastimuleeritud. See tähendab, et tal pole piisavalt tegevust või mänguaega oma inimeselt. Võite mõelda, et kass ongi lihtsalt laisk – kuid, kui te saaksite oma kassilt selle kohta küsida, võib vastuseks olla lihtsalt see, et ta on oma igavusega leppinud. Sellised kassid ei liigu väga palju ning seetõttu tulevad ka terviseriskid, näiteks ülekaalulisus, diabeet ja liigeste probleemid. On oluline teha kindlaks, et kass saab piisavalt liikumist ja tähelepanu, et

HEA TEADA: neli punkti kassiküüntest, mida üks kassiomanik kindlasi teadma peaks!

 Kassid võivad küll kraapida mööblit, ronida mööda kardinaid ja oma küüntega muid asju lõhkuda, ent küüned on oluline osa kassi anatoomiast ning palju enamat kui näib. Toome Sulle põhilise info, mida Sa peaks teadma oma kassi küüntest. Allikas: Pixabay 1. Kassiküüned ei ole päris samad kui meie küüned. Kassiküüned on küll sarnased meie omadel, ent on üks suur erinevus - kassiküüned on osa nende varvaste luudest. Küüne kaotamine meie jaoks ei ole suur probleem, ent kassi jaoks on see põhimõtteliselt sama kui sõrme- või varbaotsa amputeerimine. Mistõttu mitte-mitte kunagi ei tohiks kassilt küüsi eemaldada. Õnneks on protseduur enamus loomakliinikutes ka taunitud. (mitmelpool maailmas on küll see tavaline, vt declawing ) 2. Kassiküüntel on olulised ülesanded. Kui meie küünte põhiliseks eesmärgiks on meie sõrmeotsi kaitsta, siis kasside jaoks on küüned palju enamat. Ülesanded, millega ilmselt kõik oleme kokku puutunud, on enesekaitse ja jahipidamine. Lisaks aitavad k

Märgid, et Su kassil on valus

Kassid on väga stoilised loomad ning nad oskavad valu hästi varjata. Ebatavalise käitumise märkamiseks on tihtipeale vaja neid jälgida lähedalt ja üpris ettevatlikult. Ükski kassiomanik ei soovi, et nende kallis kiisu vaikides kannatama peaks. Et valu kiirelt märgata, tõime välja seitse abistavat näpunäidet, kuidas ja milliseid märke tähele panna.  Kus on kiisu? Valudes kass võib end stressi tõttu ära peita, et seal rahulikult valuga toime tulla. Inimesed lebavad valu tundes voodis - eemalduvad teistest inimestest, suhtlusest ning füüsilisest tegevusest, niisamuti toimetavad ka kaslased. Kasside käitumine ei ole alati ennustatav, kuid kui Sa märkad, et peitu pugemine muutub osaks igapäevarutiinist, vii kass igaks juhuks loomaarsti juurde tervisekontrolli. Äkilised muutused käitumises Kas Su kass on tüüpiliselt sülekass ning loomult väga rahulik kuid äkitselt märkad, et ta on ärritunud: hammustab, küünistab või sisiseb? Äkiline ja ettearvamatu käitumismuudatus võib olla üks märk, mis v