Otse põhisisu juurde

Keldrilaste jõudmine kassituppa

Pesaleidja koordinaatorini jõudis 23. mail kurvaks tegev telefonikõne teatega, et ühe Tallinna elumaja keldris on 13 pooleteise kuu vanust kiisupoega. Meile teadaoleva info kohaselt on tegemist mitme kassiema lastega ning nende emad viidi loomapüüdjate poolt minema. Paraku on pooleteistkuused kassid veel liiga noored, et maailmas omapäi hakkama saada. Nii jõudsidki kassilapsed 24. mail Pesaleidja kassituppa. 

Just sellised tillukesed ja sinisilmsed kassititad meieni jõudsidki

Õrnahäälsete piu-de jõudmine kassituppa


Kassituba on täis nüüd pisikeste karvakerade õrnahäälseid piu-sid. Seniste kassitoa elanike jaoks oli uudistamist küllaga ning toas vabalt ringi jalutavad kiisud üritasid käpaga varastada kiisupoegadele puuri pandud konservi. Kõik 13 kassilast ei ole täpselt ühes vanuses. Samuti tundub, et ühest pesakonnast pärit kassid on samuti erineval arenguastmel. Nii oskab üks tublidest kiisupoegadest juba lausa kassipoegade krõbinaid iseseisvalt süüa. Enamus aga alles tutvuvad konserviga, kui seda neile näpu pealt pakkuda ning igemeid sellega kokku määrida. Kui maitse suhu saadud, oskasid juba mitmed kausist ise konservi nosima minna. Kahjuks on mõned kiisud nõrgemad ning neid söödavad vabatahtlikud spetsiaalse piimaasendaja lahusega.

(ajutise nimega) Nunnu number 10 :)

Kõik kassipojad saavad siiski igapäevaselt vabatahtlike abiga kõhud täis ning usinamaid toitjaid hakatakse lausa emmeks pidama. Nii juhtus ühe vabatahtlikuga reedel, kui ta oli titadel just kõhud täis söötnud. Kuna ka teised kiisud kassitoas vajasid tähelepanu, siis läks ta korraks kassipoegade puuri juurest eemale. Sellepeale hakkasid tited kohe muretsema ja hakkasid ühehäälselt kõvemat häält tegema. Niipea kui vabatahtlik naases puuri juurde, jäid ka pisikesed karvakerad vaiksemaks. Eks ootamatult emast ilma jäämine nii noorelt on neid teinud murelikuks ja tekitanud vajaduse läheduse järele. Emast eraldamist kompenseeritakse üksteisele kaissu pugemisega ning vabatahtlikele hästi hoolikalt peopessa peitumisega.

Kõige mänguhimulisemad semud


Ärge lahutage kassipoegasid nende emadest!


Kevade ning soojade ilmade saabudes jõuab iga-aastaselt paraku kätte ka kassikeste beebibuumi aeg. Nii ei ole need 13 kassititte ainsad kodutud kassilapsed. Linnatänavad ja elumajade keldrid pole paraku parim paik laste kasvatamiseks, ka mitte kassilaste. Nii jõuavadki iga aasta nii loomade hoiupaiga kui erinevate kodutute kassidega tegelevate MTÜde kõrvu palju abipalveid väikeste kassipoega teemal.

Murelikud inimesed on helistanud erinevatele organisatsioonidele nii paarikuiste kui paaripäevaste kassipoegade leiu osas. Paarikuised karvakerad on juba suhteliselt iseseisvad ning saanud kõik vajalikud tarkused oma ema käest ja saavad juba omal käel uues kodus hakkama. Nooremate kassipoegade on aga muret palju rohkem. Alla kuu vanuseid kiisupoegi tuleb iga päev 3-4 tunni tagant inimeste poolt sööta spetsiaalse piimaseguga. Samuti ei ole liiga väikestele kassilastel tööle hakanud veel kõik refleksid.

Tihti oleks võimalik selliseid juhtumeid ennetada. Kui näete tänaval või keldris ilma emata kassipoegi, siis veenduge esmalt, kas ema tõepoolest on lahkunud nende juurest. Ära võta üksi ukerdavat kassipoega kohe endaga kaasa. Võib-olla on ema parajasti endale sööki hankimas või on teda korraks eemale peletanud inimeste lähedus, möödajalutanud koer või miskit muud. Võimalusel jälgi ümbrust näiteks tunni aja jooksul. Väikseid kassititasid on alati lihtsam aidata, kui ka nende ema on olemas. Kui tahad väikseid kiisupoegasid aidata, siis tuleb ka kassiema kaasa võtta. Samuti ei tohiks kunagi kiisupoegade juurest ära viia ainult nende ema, nii nagu juhtus meie 13 keldrilapse puhul. Kui ei ole kindel, mida peaks tegema, kui oled leidnud hulkuva pisikese karvakera, siis pöördu kindlasti mõne kodutute kassidega tegeleva MTÜ poole - alati ollakse valmis ka nõuandeid jagama, mis oleks antud olukorras kõige otstarbekam lahendus.

Kõht piimasegust täis, aeg sõbra kaissu pugeda

Kuidas sa meid aidata saaksid?

Aita meid, et saaksime aidata kiisulastel kosuda ning selgeks saada iseseisev söömine ja eluga hakkama saamine. Väikeste karvapallide heaolu ning meil toidule ja vajalikele ravimitele kulutuste tasumist saad toetada Veebiperemehe projekti kaudu. Kui soovid mõnele kiisulastest kodu pakkuda, siis täida kiisusoovija küsimustik (http://pesaleidja.ee/content/kiisuvõtja-küsimustik) ning võtame Sinuga ühendust, kui karvakerad on valmis minema oma esimesse päriskoju. Lisainformatsioon meiliaadressilt pesaleidja@varjupaik.ee.

See ei ole reklaampilt internetist, see on (ajutise nimega) Nunnu number 1,
kes kassitoas uut kodu ootab

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

5 märki, millega Su kass tahab Sulle öelda, et ta on õnnetu

Meie kassid on meie hindamatud kaaslased, kes pidevalt naeratuse näole toovad. Ilmselgelt soovime me neile alati parimat, kuid kuna kassikeelt me ei räägi, on sageli raske neid neljajalgseid mõista. Toome teile välja viis punkti, näpunäideteks ja tähelepanekuteks, mis aitaksid teil oma kassi paremini mõista ning nende heaolu kontrollida.  Taavi Ainult lebaks ja magaks. Kuigi see tundub väga tavaline kasside puhul, ei ole see päris nii. Kassidel võib kodus olles väga igav hakata. Kass, kes vaid magab ja lebab, võib olla lihtsalt alastimuleeritud. See tähendab, et tal pole piisavalt tegevust või mänguaega oma inimeselt. Võite mõelda, et kass ongi lihtsalt laisk – kuid, kui te saaksite oma kassilt selle kohta küsida, võib vastuseks olla lihtsalt see, et ta on oma igavusega leppinud. Sellised kassid ei liigu väga palju ning seetõttu tulevad ka terviseriskid, näiteks ülekaalulisus, diabeet ja liigeste probleemid. On oluline teha kindlaks, et kass saab piisavalt liikumist ja tähelepanu, et

HEA TEADA: neli punkti kassiküüntest, mida üks kassiomanik kindlasi teadma peaks!

 Kassid võivad küll kraapida mööblit, ronida mööda kardinaid ja oma küüntega muid asju lõhkuda, ent küüned on oluline osa kassi anatoomiast ning palju enamat kui näib. Toome Sulle põhilise info, mida Sa peaks teadma oma kassi küüntest. Allikas: Pixabay 1. Kassiküüned ei ole päris samad kui meie küüned. Kassiküüned on küll sarnased meie omadel, ent on üks suur erinevus - kassiküüned on osa nende varvaste luudest. Küüne kaotamine meie jaoks ei ole suur probleem, ent kassi jaoks on see põhimõtteliselt sama kui sõrme- või varbaotsa amputeerimine. Mistõttu mitte-mitte kunagi ei tohiks kassilt küüsi eemaldada. Õnneks on protseduur enamus loomakliinikutes ka taunitud. (mitmelpool maailmas on küll see tavaline, vt declawing ) 2. Kassiküüntel on olulised ülesanded. Kui meie küünte põhiliseks eesmärgiks on meie sõrmeotsi kaitsta, siis kasside jaoks on küüned palju enamat. Ülesanded, millega ilmselt kõik oleme kokku puutunud, on enesekaitse ja jahipidamine. Lisaks aitavad k

Märgid, et Su kassil on valus

Kassid on väga stoilised loomad ning nad oskavad valu hästi varjata. Ebatavalise käitumise märkamiseks on tihtipeale vaja neid jälgida lähedalt ja üpris ettevatlikult. Ükski kassiomanik ei soovi, et nende kallis kiisu vaikides kannatama peaks. Et valu kiirelt märgata, tõime välja seitse abistavat näpunäidet, kuidas ja milliseid märke tähele panna.  Kus on kiisu? Valudes kass võib end stressi tõttu ära peita, et seal rahulikult valuga toime tulla. Inimesed lebavad valu tundes voodis - eemalduvad teistest inimestest, suhtlusest ning füüsilisest tegevusest, niisamuti toimetavad ka kaslased. Kasside käitumine ei ole alati ennustatav, kuid kui Sa märkad, et peitu pugemine muutub osaks igapäevarutiinist, vii kass igaks juhuks loomaarsti juurde tervisekontrolli. Äkilised muutused käitumises Kas Su kass on tüüpiliselt sülekass ning loomult väga rahulik kuid äkitselt märkad, et ta on ärritunud: hammustab, küünistab või sisiseb? Äkiline ja ettearvamatu käitumismuudatus võib olla üks märk, mis v