Otse põhisisu juurde

Kui koju tuleb teine kass...

Paljudelt kassihuvilistelt, kellel kodus juba üks kass olemas, kuuleme tihtilugu lauset "aga mis siis, kui nad omavahel läbi ei saa...". Sellel põhjusel on mitmed pered jätnudki endale koju võtmata teise kassi. Omavaheline tutvustamine ja lepitamine on ka peamisi küsimusi, millega uued pered meie poole pöörduvad. 

Kasside omavahelise hea läbi saamise nimel saab palju ära teha juba esimestest hetkedest peale, kui uus kass koju saabub. Kasside maailmas kehtib oma hierarhia ning teie kodu on senise kassi territoorium. Kui uus kass tuleb koju, siis tuleb neil võim ümber jagada ning territoorium ära jagada. Tihtilugu saavad kassid omavahel kiirelt asjad selgeks ning mingeid probleeme ei teki. Kui peaks aga esinema sisinat üksteise peale või käppadega vehkimist, siis tasub proovida järgmiseid samme.
  • Uue kassi koju tuues võiks esmalt tõsta kassi koos transpordipuuriga keset korterit. Nii saab olemasolev kass teda uudistada ning tutvuda lõhnaga. Samuti saab uus kass turvalisest keskkonnast tutvuda võõra territooriumi ning seal elavate inimeste ja loomadega. 
  • Mõlemat kassi tuleks samamoodi ja ühe palju paitada. Uue kassi koju tuues on kindlasti elevus suur ja soov temaga ainult tegeleda, aga seejuures ei tohi unustada juba olemasolevat kassi, kes võib muutuda armukadedaks. Mängida tasuks samuti mõlema kassiga koos.
  • Positiivsete emotsioonide tekitamiseks uue kassiga, võid tema juuresolekul alati anda vanemale kassile näiteks maiuseid või konservi. Kindlasti kiida oma kassi, kui ta teise kassi vastu on sõbralik ning nad saavad hästi läbi. 
  • Kui kassid üksteise peale sisisevad või käpaga üksteise suunas vehivad, siis ei tasu kohe vahele sekkuda. Kontrolli, et mõlemal kassil oleks küüned lõigatud ning ei saaks teisele liiga teha. Väike käppadega vehkimine võib olla vajalik, et võim paika panna. 
  • Kui kassid omavahel ei lepi, võib esialgu neid hoida erinevates tubades. Vahetada päeva-paari tagant tubasid, et nad teineteise lõhnadega saaksid tutvuda. Vana kass võiks olla ruumis, kus ka ise kõige rohkem viibid ning uus kass mujal. Võib ka näiteks mingi rätiku või riidetükiga paitada ühte kassi ning seejärel teist. See kõik aitab kassidel üksteise lõhnaga tutvuda ja kohaneda.
  • Vähemalt esialgu võiks kummalegi kassile hoida oma söögi- ja joogikausid eraldi. Nii ei teki probleemi sellest, et uus kass sööb justkui olemasoleva kassi toidu ära. Vahel võib vajalik olla ka kahe erineva liivakasti olemasolu.
Väga oluline on omanikul endal siinjuures jääda rahulikuks. Kui omanik on närviline, kui kassid üksteisele lähenevad, siis tajuvad seda ka kassid ise ning muutuvad ka ise närviliseks ja üksteise vastu agressiivseks. Samuti tuleb kassidele anda aega. Mõned kassid saavad omavahel läbi esimesest hetkest, mõnel läheb aega paar päeva või nädal. Suuremate erimeelsuste puhul võib aega minna ka mõni kuu. 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

5 märki, millega Su kass tahab Sulle öelda, et ta on õnnetu

Meie kassid on meie hindamatud kaaslased, kes pidevalt naeratuse näole toovad. Ilmselgelt soovime me neile alati parimat, kuid kuna kassikeelt me ei räägi, on sageli raske neid neljajalgseid mõista. Toome teile välja viis punkti, näpunäideteks ja tähelepanekuteks, mis aitaksid teil oma kassi paremini mõista ning nende heaolu kontrollida.  Taavi Ainult lebaks ja magaks. Kuigi see tundub väga tavaline kasside puhul, ei ole see päris nii. Kassidel võib kodus olles väga igav hakata. Kass, kes vaid magab ja lebab, võib olla lihtsalt alastimuleeritud. See tähendab, et tal pole piisavalt tegevust või mänguaega oma inimeselt. Võite mõelda, et kass ongi lihtsalt laisk – kuid, kui te saaksite oma kassilt selle kohta küsida, võib vastuseks olla lihtsalt see, et ta on oma igavusega leppinud. Sellised kassid ei liigu väga palju ning seetõttu tulevad ka terviseriskid, näiteks ülekaalulisus, diabeet ja liigeste probleemid. On oluline teha kindlaks, et kass saab piisavalt liikumist ja tähelepanu, et

HEA TEADA: neli punkti kassiküüntest, mida üks kassiomanik kindlasi teadma peaks!

 Kassid võivad küll kraapida mööblit, ronida mööda kardinaid ja oma küüntega muid asju lõhkuda, ent küüned on oluline osa kassi anatoomiast ning palju enamat kui näib. Toome Sulle põhilise info, mida Sa peaks teadma oma kassi küüntest. Allikas: Pixabay 1. Kassiküüned ei ole päris samad kui meie küüned. Kassiküüned on küll sarnased meie omadel, ent on üks suur erinevus - kassiküüned on osa nende varvaste luudest. Küüne kaotamine meie jaoks ei ole suur probleem, ent kassi jaoks on see põhimõtteliselt sama kui sõrme- või varbaotsa amputeerimine. Mistõttu mitte-mitte kunagi ei tohiks kassilt küüsi eemaldada. Õnneks on protseduur enamus loomakliinikutes ka taunitud. (mitmelpool maailmas on küll see tavaline, vt declawing ) 2. Kassiküüntel on olulised ülesanded. Kui meie küünte põhiliseks eesmärgiks on meie sõrmeotsi kaitsta, siis kasside jaoks on küüned palju enamat. Ülesanded, millega ilmselt kõik oleme kokku puutunud, on enesekaitse ja jahipidamine. Lisaks aitavad k

Märgid, et Su kassil on valus

Kassid on väga stoilised loomad ning nad oskavad valu hästi varjata. Ebatavalise käitumise märkamiseks on tihtipeale vaja neid jälgida lähedalt ja üpris ettevatlikult. Ükski kassiomanik ei soovi, et nende kallis kiisu vaikides kannatama peaks. Et valu kiirelt märgata, tõime välja seitse abistavat näpunäidet, kuidas ja milliseid märke tähele panna.  Kus on kiisu? Valudes kass võib end stressi tõttu ära peita, et seal rahulikult valuga toime tulla. Inimesed lebavad valu tundes voodis - eemalduvad teistest inimestest, suhtlusest ning füüsilisest tegevusest, niisamuti toimetavad ka kaslased. Kasside käitumine ei ole alati ennustatav, kuid kui Sa märkad, et peitu pugemine muutub osaks igapäevarutiinist, vii kass igaks juhuks loomaarsti juurde tervisekontrolli. Äkilised muutused käitumises Kas Su kass on tüüpiliselt sülekass ning loomult väga rahulik kuid äkitselt märkad, et ta on ärritunud: hammustab, küünistab või sisiseb? Äkiline ja ettearvamatu käitumismuudatus võib olla üks märk, mis v