Otse põhisisu juurde

Räägime rahast!

Võibolla olete kuulnud seda igivana ütlust, et keegi ei tea kust tekib tolm ja kuhu kaob raha. Tihti kaobki inimestel see raha justkui müstilisel moel: oli palgapäev, maksad arveid... - ja juba otsas! Aga kuhu see raha siis ikkagi kaob? 
MTÜd, kes sõltuvad vaid annetustest, ei saa endale rahaasjades segadust lubada. Kõik kulud on piinliku täpsusega välja arvutatud ning iga sent on arvel. Kuna Pesaleidja ainuke sissetulekuallikas on meie annetajad, kelle toetuseta me oma vabatahtlikutööd teha ei saaks, otsustasime ka teiega koos veidi numbreid kokku lüüa. 

MTÜ Pesaleidjal on Tallinnas oma varjupaik, ehk kassituba, mis pakub hetkel peavarju 82 kassile. Lisaks tegutsevad Pesaleidja all ka 103 hoiukodu üle Eesti, kelle juures ootavad rõõmsalt nurrudes päriskodusid veel 258 kassi. Muideks - ühe kassi hoiuaeg Pesaleidjas on keskmiselt 100 päeva! 

Kassitoas 3 aastat kodu oodanud Kusti

Kassitoa ülalpidamiskulud:

Et meie 80+ päästetud kassikesel oleks soojad vabapidamistoad, karantiiniruum haigetele ning meil oleks koht, kus hoida nende toitu, pelleteid, ravimeid ja kus nende liivakaste pesta, oleme rentinud kassitoa jaoks ruumid suurusega 170 m2. Üür 750 eurot kuus.
Kommunaalid (vesi, elekter, keskküte) on keskmiselt 500 eurot kuus. 

Kassitoas hoolitseb meie ruumide puhtuse, kiisude puhtalt lõhnavate liivakastide ja igahommikuse toidukausside täitmise ning värske joogivee eest puhastusteenindaja, kelle töötasuks on koos maksudega 800 eurot kuus.
Et kassituba oleks puhas ja haigused leviksid võimalikult vähe, kulub meil desovahenditele, kätepaberile, prügikottidele, kummikinnastele, tolmuimejakottidele ja muudele koristustarvikutele 200 eurot kuus.

Pesaleidjja kassitoa väike tuba

Pesaleidja kassitoa väike ja suur tuba

Kiisude toit ja liiv:

Kassitoa kiisuarmee liivakastisisuks kasutame saepurupelleteid, mida kulub ühes kuus 1,5 tonni! Kuus kulub pelletitele 300 eurot. 

Kiisude toitmiseks on lahkesti õla alla pannud Royal Canin, kes toetab Pesaleidja näljaseid nurrikuid 150 kilo kuivtoiduga kuus. Suur-suur aitäh! Kuna aga toitu ei kulu ainult kassitoas, vaid Pesaleidja suurhoiukodud oma paarikümne hoolealusega vajavad samuti toiduabi, on kvaliteetse kuivtoidu püsiannetused igati oodatud!

Kui mõni meie hoolealustest peaks vajama terviseprobleemide tõttu eritoitu, siis ostame selle samuti annetuste eest. 

Söögiaeg kassitoas

Tervishoid:

Pesaleidjasse satuvad kassid tänavalt või teistest varjupaikadest ning nende eelnevad elutingimused on tihti põhjustanud neile terviseprobleeme. 
Kassitoa ravimikapi sisule kulub 200 eurot kuus. Selles sisalduvad: ussi- ja kirburohud, silma- ja kõrvapuhastusvahendid, antibiootikumid, vitamiinipastad, vatipadjad- ja tikud, haavapuhastusvahendid, probiootikumid jpm. 

Ning jõuamegi meie kõige suurema ja murettekitavama kuluni: arstivisiidid. Ühes kuus kulub Pesaleidjal arstivisiitidele 3000 eurot. Ei, see pole kirjaviga. Kolm tuhat eurot. Sinna alla lähevad väiksemad kulud, nagu kiisude vaktsineerimised, steriliseerimised ja kastreerimised aga ka erakorralised visiidid kriitilises seisus loomadega, kus vaatamata kliinikute vastutulelikkusele kehtestada MTÜdele soodushinnad, võib juba ühe kassi arve ulatuda mitmesaja euroni. 

Pesaleidja MTÜ 2016 aasta kulud novembri seisuga on kokku 75 000 eurot. 

Nüüd me oleme aru saanud, kuhu raha läheb. Aga kust see 75 000 eurot tulnud on? Ikka teie annetustest, armsad sõbrad! Pesaleidja kassitoa 19 vabatahtlikku on teile lõputult tänulikud, sest ilma teieta ei oleks meie töö võimalik. Me ei saaks päästa hüljatud loomi, pakkuda neile varjupaika, neid sööta ega ravida. Iga annetatud euro on meile abiks, kõige suuremaks abiks on aga annetuse püsimakse. Selle asemel, et aasta lõpus annetatakse ühe korra 60 eurot, aitab meid rohkem igakuiselt kontole laekuv 5 eurot, sest arveid tuleb meil tasuda iga kuu. Ükski summa ei ole annetuseks liiga väike. Pesaleidjal on praegu Facebookis üle 12 000 sõbra. Kui igaüks nendest annetaks kuus 1 euro, oleks nii kassitoa kui hoiukodude kulud tasutud ning ilmselt saaksime juurde üürida veel ühe kassitoa ning aidata poole rohkem loomi. 
Palju väikeseid on kokku üks suur Pesaleidja!

Annetada saab Pesaleidja MTÜ kontodele:
EE351700017003105966 Nordea Pank
EE941010220247756220 SEB Pank
EE102200221063071211 Swedbank
EE647700771001866844 LHV Pank

2016. aastal on Pesaleidja kaudu uue kodu leidnud 477 looma.
Alates Pesaleidja kassitoa asutamisest 2012. aastal on Pesaleidja kaudu uue kodu leidnud 2037 looma.

Pesaleidja endine hoolealune Carson (esiplaanil) koos teiste adopteeritud kassidega

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

5 märki, millega Su kass tahab Sulle öelda, et ta on õnnetu

Meie kassid on meie hindamatud kaaslased, kes pidevalt naeratuse näole toovad. Ilmselgelt soovime me neile alati parimat, kuid kuna kassikeelt me ei räägi, on sageli raske neid neljajalgseid mõista. Toome teile välja viis punkti, näpunäideteks ja tähelepanekuteks, mis aitaksid teil oma kassi paremini mõista ning nende heaolu kontrollida.  Taavi Ainult lebaks ja magaks. Kuigi see tundub väga tavaline kasside puhul, ei ole see päris nii. Kassidel võib kodus olles väga igav hakata. Kass, kes vaid magab ja lebab, võib olla lihtsalt alastimuleeritud. See tähendab, et tal pole piisavalt tegevust või mänguaega oma inimeselt. Võite mõelda, et kass ongi lihtsalt laisk – kuid, kui te saaksite oma kassilt selle kohta küsida, võib vastuseks olla lihtsalt see, et ta on oma igavusega leppinud. Sellised kassid ei liigu väga palju ning seetõttu tulevad ka terviseriskid, näiteks ülekaalulisus, diabeet ja liigeste probleemid. On oluline teha kindlaks, et kass saab piisavalt liikumist ja tähelepanu, et

HEA TEADA: neli punkti kassiküüntest, mida üks kassiomanik kindlasi teadma peaks!

 Kassid võivad küll kraapida mööblit, ronida mööda kardinaid ja oma küüntega muid asju lõhkuda, ent küüned on oluline osa kassi anatoomiast ning palju enamat kui näib. Toome Sulle põhilise info, mida Sa peaks teadma oma kassi küüntest. Allikas: Pixabay 1. Kassiküüned ei ole päris samad kui meie küüned. Kassiküüned on küll sarnased meie omadel, ent on üks suur erinevus - kassiküüned on osa nende varvaste luudest. Küüne kaotamine meie jaoks ei ole suur probleem, ent kassi jaoks on see põhimõtteliselt sama kui sõrme- või varbaotsa amputeerimine. Mistõttu mitte-mitte kunagi ei tohiks kassilt küüsi eemaldada. Õnneks on protseduur enamus loomakliinikutes ka taunitud. (mitmelpool maailmas on küll see tavaline, vt declawing ) 2. Kassiküüntel on olulised ülesanded. Kui meie küünte põhiliseks eesmärgiks on meie sõrmeotsi kaitsta, siis kasside jaoks on küüned palju enamat. Ülesanded, millega ilmselt kõik oleme kokku puutunud, on enesekaitse ja jahipidamine. Lisaks aitavad k

Märgid, et Su kassil on valus

Kassid on väga stoilised loomad ning nad oskavad valu hästi varjata. Ebatavalise käitumise märkamiseks on tihtipeale vaja neid jälgida lähedalt ja üpris ettevatlikult. Ükski kassiomanik ei soovi, et nende kallis kiisu vaikides kannatama peaks. Et valu kiirelt märgata, tõime välja seitse abistavat näpunäidet, kuidas ja milliseid märke tähele panna.  Kus on kiisu? Valudes kass võib end stressi tõttu ära peita, et seal rahulikult valuga toime tulla. Inimesed lebavad valu tundes voodis - eemalduvad teistest inimestest, suhtlusest ning füüsilisest tegevusest, niisamuti toimetavad ka kaslased. Kasside käitumine ei ole alati ennustatav, kuid kui Sa märkad, et peitu pugemine muutub osaks igapäevarutiinist, vii kass igaks juhuks loomaarsti juurde tervisekontrolli. Äkilised muutused käitumises Kas Su kass on tüüpiliselt sülekass ning loomult väga rahulik kuid äkitselt märkad, et ta on ärritunud: hammustab, küünistab või sisiseb? Äkiline ja ettearvamatu käitumismuudatus võib olla üks märk, mis v