Kuidas koerainimesest sai kassiinimene vol2 ehk hoiukodu pakkumine: Rita lugu

Kindlasti oled juba lugenud, kuidas Ritast sai üleöö kassiinimeseks. Ent meeldetuletuseks siiski: Kuidas koerainimesest sai kassiinimene vol1 ehk esimene kass: Rita lugu.

„Noh, millal sa teise võtad?“ küsiti mult aasivalt. Eieieiei, ühest piisab! Olge nüüd, ma ei ole kassisõber! Koerad on jätkuvalt kordades mõistlikumad ja ägedamad! Ei, rohkem kasse minu koju ei tule! Aeg möödus ja sain kirja sõbrannalt, kes pakub Pesaleidjas hoiukodu. Ta kirjutas, kuidas neil on „kassiuputus“ ja kas ma ei oleks nõus mõnele kassipojale mõneks kuuks peavarju pakkuma. Mu esmane vastus oli ei, kuid mul paluti veel mõelda. Mu ei oli kindel, sest ühest kassist piisas.

Kitriin

Kuid siis vajusin keset tööpäeva mõtteisse. Ei vastata on ju nii lihtne ja nii isekas. Ruumi mul ju kodus on. Aega ühe kassi jaoks on, leiduks ka teise jaoks ju. Tühja kõhu üle ei ole ka keegi mu kodus veel kurtma pidanud. Kodu on mul soe ja puhas. Piisavalt avar, samas leidub ka selliseid peidukohti, kus kass vajadusel üksindust nautida saab. Ei ole ka kellelgi peres allergiaid, mis takistuseks oleks. Olen terve elu loomadega klappinud ja ka kõige kurjema koera sõbralikuks pugejaks muutnud. Mis siis, kui see pisike kiisu on kuskil väljas, üksi pimedas ja külmas ja näljas? Ja see silme ette kerkinud pilt ei andnud enam asu. Ei, ma ei saa nii isekas olla! Ei piisa vaid sellest, et annetusi loomadele teen või vahel varjupaigas jalutamas koertega käin! Suudan ju enamat pakkuda! Ohkasin sügavalt, võtsin telefoni ja tegin kõne sõbrantsile „Vaata, see kassipoeg, kellele hoiukodu otsid...“

Kodukiisu ja hoiukiisu :)

Ei, algus ei olnud lihtne. Enda kass oli armukade, hoiukas kartis kõike ja elas esimese nädala diivani all peidus. Kuid 1,5 kuuga on edusammud märgatavad. Minu aastane preili on pisikese justkui oma lapseks võtnud ja käitub nagu ehtne kassimamma. Pisike on aga jätkuvalt võõraste suhtes pelglik ning sülle ei kipu, kuid muus osas tunneb end väga hästi. Tema edusammud on märgatavad. See emotsioon, mis tekib ta arengut nähes on aga kirjeldamatu! See on puhas ja siiras rõõm! Uhkus! Soojus! Teadmine, et ma olen midagigi teinud, et elu ilusam oleks! :)