Otse põhisisu juurde

KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED VOL 2 EHK VABATAHTLIKU VASTUSED

Et vabatahtlikud saavad pea igapäev oma kogemustest, igapäevatöödest ja muust rääkides küsimusi, eriti just vabatahtlikutöö kohta, siis tekkis mõte, et teeme sellise KKK rubriigi, kus vastame nendele küsimustele, mis on eriti levinud ja mida kõige enam meilt küsitakse. 
Ega ühest vastust ei ole nagunii, seega siit Pesaleidja vabatahtliku-tervisejuhi vastused korduma kippuvatele küsimustele.
Esimesel korral tegin üleskutse, et saadetaks küsimusi, millele vastust enim oodatakse ja need on nüüd teie ees! 




Mis rahade eest MTÜ Pesaleidja toimib?


Oleme annetustel põhinev, mida reedab tegelikult see nimetus MTÜ ka meie nimes. Me ei saa linnalt ega riigilt toetusi, vaid ainult oma heade sõprade abiga on meil kassituba, kus kiisudel on soe ja hea olla, katus peakohal. Tänu meie sõpradele saavad tasutud kõikide abivajajate kliinikuarved ning tänu teile saavad kõik meie hoolealused kiibid, sise- ja välisparasiiditõrjed ning peaaegu enamus ka steriliseeritud, kastreeritud. Kassitoa kassid saavad ka vaktsiinid just teie abiga! Rääkimata igapäevasematest asjadest ehk näiteks pellet nende liivakastides on just teie abiga saadud!




Kes kirjutab kõik need ilusad kuulutused teie Facebooki lehel?


Et kõikidel meie hoolealustel oleksid võrdsed võimalused kodu leida ning just see oma inimene läbi kuulutuste leida, on igal kassitoa hoolealusel oma isiklik vabatahtlik. Mõnel vabatahtlikul on neid hoolealuseid paar, mõnel mituteist, kuid iga vabatahtliku kohustus on oma hoolealuseid postitada kord kahe kuu jooksul meie Facebookis ja hoida uuendatuna infot kodulehel. 
Seega vastus küsimusele ongi, et meie vabatahtlikud. Just selle kiisu vabatahtlik, kelle kuulutus parasjagu ilmunud on! 


Caramba





Kas vabatahtlikuks saamisel on ka mingid kindlad kriteeriumid?


Meile vabatahtlikuks tulla sooviv isik peab olema täisealine - see on meie ainus nõudmine, sest vaid nii saab Ta vastutada oma tegude eest, sest alaealine ei vastuta veel iseendagi eest.




Kui palju kasse adopteeritakse teilt?


Tänaseks on Pesaleidja kassituba saamas kohe-kohe viie-aastaseks, oleme tänase seisuga koju saatnud 2523 looma, seega saadamegi koju veidi üle 500 looma aastas. Iga aastaga on see arv siiski kasvanud, sest inimeste teadlikus nii meist kui ka varjupaigast looma võtmise teemadel aina kasvab. 




Kas teie juurest looma võtmine maksab ka midagi?


MTÜ Pesaleidjast looma adopteerimine maksab 35€. 




Kui jah, siis mida loovutustasu sisaldab?


Parasiiditõrjet, lemmikloomapassi, märgistamist mikrokiibiga ning registrisse kandmist, paljude loomade puhul vaktsineerimist ja steriliseerimist või kastreerimist ning looma käitumis- või terviseprobleemide korral saada abi Pesaleidja MTÜ vabatahtlikelt.




Kui saate abipalve postituselt kindla looma raviarvete tasuks raha kokku, mis teete ülejäänud rahaga?


Ühes MTÜ's ei ole "ülejäänud" raha, sest iganädalaselt vajab üks kuni päris-päris mitu looma kliinikuravi või veterinaari ülevaatust, seega arveid õhus on meil kogu aeg. Lisaks on vaja meil tellida näiteks liivakastisisu, regulaarselt mikrokiipe ning igapäevasemaid ravimeid kassituppa. Iga viimnegi sent läheb vaid teiste loomade abistamiseks ja raviarvete tasumiseks. 




Leidsin tänavalt kassi - kas võtate ta kassituppa? 


Ei. Tallinna linna teenindab ametlik varjupaik ehk Paljassaare loomade varjupaik, valdasid teenindab Viljandi maanteel asuv varjupaik Loomade Hoiupaik. Lisaks ei saaks me nagunii võtta otse tänavalt ühtki kassi kassituppa vastu, sest me ei tea, mis viiruseid, haiguseid ta endaga kaasas kannab ja üldpopulatsiooni teda vaktsiini puudumise tõttu me lasta ei saa. Lisaks on varjupaik vaktsineerimata kassidele siiski nakkusohtlik, sest immuunsus on madalam ja on oht, et kui stressiolukorras ehk varjupaika sattudes immuunsus veelgi nõrgeneb, haarab ta endale mõne viiruse siiski üles. 





Kui Sinulgi on mõni küsimus meile, millele vastust saades arvad, et ka teised seda võiksid vajada, siis saada meile oma küsimused. Kui neid koguneb mõnedki, lisame need ehk samasse rubriiki vol3'e.
Küsimused palume saata meiliaadressil kelli@pesaleidja.ee 



Thomas


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

5 märki, millega Su kass tahab Sulle öelda, et ta on õnnetu

Meie kassid on meie hindamatud kaaslased, kes pidevalt naeratuse näole toovad. Ilmselgelt soovime me neile alati parimat, kuid kuna kassikeelt me ei räägi, on sageli raske neid neljajalgseid mõista. Toome teile välja viis punkti, näpunäideteks ja tähelepanekuteks, mis aitaksid teil oma kassi paremini mõista ning nende heaolu kontrollida.  Taavi Ainult lebaks ja magaks. Kuigi see tundub väga tavaline kasside puhul, ei ole see päris nii. Kassidel võib kodus olles väga igav hakata. Kass, kes vaid magab ja lebab, võib olla lihtsalt alastimuleeritud. See tähendab, et tal pole piisavalt tegevust või mänguaega oma inimeselt. Võite mõelda, et kass ongi lihtsalt laisk – kuid, kui te saaksite oma kassilt selle kohta küsida, võib vastuseks olla lihtsalt see, et ta on oma igavusega leppinud. Sellised kassid ei liigu väga palju ning seetõttu tulevad ka terviseriskid, näiteks ülekaalulisus, diabeet ja liigeste probleemid. On oluline teha kindlaks, et kass saab piisavalt liikumist ja tähelepanu, et

HEA TEADA: neli punkti kassiküüntest, mida üks kassiomanik kindlasi teadma peaks!

 Kassid võivad küll kraapida mööblit, ronida mööda kardinaid ja oma küüntega muid asju lõhkuda, ent küüned on oluline osa kassi anatoomiast ning palju enamat kui näib. Toome Sulle põhilise info, mida Sa peaks teadma oma kassi küüntest. Allikas: Pixabay 1. Kassiküüned ei ole päris samad kui meie küüned. Kassiküüned on küll sarnased meie omadel, ent on üks suur erinevus - kassiküüned on osa nende varvaste luudest. Küüne kaotamine meie jaoks ei ole suur probleem, ent kassi jaoks on see põhimõtteliselt sama kui sõrme- või varbaotsa amputeerimine. Mistõttu mitte-mitte kunagi ei tohiks kassilt küüsi eemaldada. Õnneks on protseduur enamus loomakliinikutes ka taunitud. (mitmelpool maailmas on küll see tavaline, vt declawing ) 2. Kassiküüntel on olulised ülesanded. Kui meie küünte põhiliseks eesmärgiks on meie sõrmeotsi kaitsta, siis kasside jaoks on küüned palju enamat. Ülesanded, millega ilmselt kõik oleme kokku puutunud, on enesekaitse ja jahipidamine. Lisaks aitavad k

Märgid, et Su kassil on valus

Kassid on väga stoilised loomad ning nad oskavad valu hästi varjata. Ebatavalise käitumise märkamiseks on tihtipeale vaja neid jälgida lähedalt ja üpris ettevatlikult. Ükski kassiomanik ei soovi, et nende kallis kiisu vaikides kannatama peaks. Et valu kiirelt märgata, tõime välja seitse abistavat näpunäidet, kuidas ja milliseid märke tähele panna.  Kus on kiisu? Valudes kass võib end stressi tõttu ära peita, et seal rahulikult valuga toime tulla. Inimesed lebavad valu tundes voodis - eemalduvad teistest inimestest, suhtlusest ning füüsilisest tegevusest, niisamuti toimetavad ka kaslased. Kasside käitumine ei ole alati ennustatav, kuid kui Sa märkad, et peitu pugemine muutub osaks igapäevarutiinist, vii kass igaks juhuks loomaarsti juurde tervisekontrolli. Äkilised muutused käitumises Kas Su kass on tüüpiliselt sülekass ning loomult väga rahulik kuid äkitselt märkad, et ta on ärritunud: hammustab, küünistab või sisiseb? Äkiline ja ettearvamatu käitumismuudatus võib olla üks märk, mis v