Kätte on jõudnud aeg, mil saate tuttavaks veel ühe meie tubli vabatahtlikuga. Seekord tutvustame Pesaleidja vabatahtlik Helenit! Helen käib kassitoas kasside eest hoolitsemas ning vajadusel käib ka hoiukodudes kodu otsivatest kiisudest ilusaid pilte tegemas.
Nimi: Helen
Vanus: 24
Millal liitusid Pesaleidjaga?
2017. aasta kevadel, mil tegelikult saingi alles üllataval kombel esimest korda aru, et vabatahtlikuks võib ju niiviisi täitsa niisama hakata ja selles pole midagi keerulist. Olin alati suur loomasõber olnud, aga ma ei leidnud tol hetkel kuskilt infot, et kuidas vabatahtlikuks saada. Õnneks oli mul Pesaleidjate seas tuttav, tänu millele "käpa" ukse vahele sain.
Helen ja tema koer Eddie
Kuidas sattusid Pesaleidjasse?
Nagu ma ennist mainisin, olen ma alati olnud suur loomasõber. Juba väiksena korjasime me õega õuest külma käest kodutuid kasse endale keldrisse ja pidasime seal väikestviisi varjupaika, kui nii võib öelda. Leidsime kiisudele interneti kaudu kodud ja alati oli nii hea tunne, et tänu meile on paar hinge leidnud tee hea elu juurde.
Pesaleidja kassitoas käisin ma esimest korda aga mitte vabatahtlikuna, vaid hoopis kassivõtjana. Nimelt sain ma sealt endale oma päris esimese kiisu, Maya.
Mäletan, et olin pikalt vabatahtlikuks hakkamisest mõelnud, kuid alati tundus see nii kauge ja keeruline ettevõtmine. Ometi sain ma ühel hetkel juhuslikult sõbrannalt ühe Pesaleidja vabatahtliku kontakti ning juba järgmisel nädalal olin ma kassitoas väljaõppel.
Mäletan, et olin pikalt vabatahtlikuks hakkamisest mõelnud, kuid alati tundus see nii kauge ja keeruline ettevõtmine. Ometi sain ma ühel hetkel juhuslikult sõbrannalt ühe Pesaleidja vabatahtliku kontakti ning juba järgmisel nädalal olin ma kassitoas väljaõppel.
Väljaspool Pesaleidjat olen ma samamoodi suur loomasõber, pühendades suure osa oma ajast enda lemmikutele. Nende kõrvalt leian ma aga aega ka töö tegemiseks - olen ametilt fotograaf.
Kas Sul on omal kodus loomi?
Kas Sul on omal kodus loomi?
Mul on kodus veidi üle 3 aasta noor Pesaleidjast pärit kiisu Maya ning poolteist aastat noor Nova Scotia retriiver Eddie.
Mida on koostöö Pesaleidjaga Sulle õpetanud?
Olen õppinud palju, kuid oluliseimaks on ilmselt järgnevad:
Kõige rohkem pakub mulle rõõmu see, et ma mitte ainult ei räägi, et tahan aidata, vaid reaalselt teen seda. Loomulikult tahaksin alati teha rohkem, kuid saan ikkagi kindel olla, et tänu minu väikeselegi abile on meie kassitoa ja hoiukodude kiisudel ning teistel tublidel vabatahtlikel natukenegi kergem. Kõige raskem on loomulikult näha, kuidas mõned kassid ei jõuagi oma koju... Samuti on kurb, kuidas mõni kass on nii uskumatult kaua pidanud seda päris oma kodu ootama... Aga siinkohal ongi vabatahtliku töö nii oluline - kui me teeme kiisude kassitoas olemise võimalikult toredaks, polegi kodu ootamine nii kurb ja üksildane! Ühel hetkel tuleb ju alati see kellegi PÄRIS OMA, kes enda uude nurrikusse silmapilkselt armub.
Kas Sa tahad midagi inimestele edasi öelda?
Ma soovin inimestele öelda, et palun olge kannatlikumad! Alati, kui keegi muretseb tänavalt leitud kassi hingetraumade pärast, et küll neil on pead sassis ja närvid korrast, räägin ma neile loo enda Mayast, kelle armastuse välja teenimine oli küll pikk protsess, kuid mille üle ma olen nii tohutult uhke. Kui Maya meile tuli, oli ta metsik ja arg stressipall ning kükitas igaksjuhuks tihti külmkapi taga. Mingist paitamisest ei osanud me unistadagi. Minu missioon oli aga sellest mustast preilist teha nurruv kaisutaja ning praeguseks on ta lausa nii kaisukas, et hommikuti ärgates leian ma ta tihti oma padjalt, täitsa minu pea otsast. See rõõmus pilk ja nurr, mis mulle hommikul silmad avades osaks saab, on nii kirjeldamatult südantsoojendav! Seega olge kannatlikud - see välja teenitud armastus ON seda väärt!
Kui ka sina soovid meie vahva tiimiga liituda, siis piilu siia: https://www.pesaleidja.ee/hakka-vabatahtlikuks/ ☺
Mida on koostöö Pesaleidjaga Sulle õpetanud?
Olen õppinud palju, kuid oluliseimaks on ilmselt järgnevad:
- Iga väike heategu on abiks. Kas tead ütlust, et ükski lumehelves ei tunne end laviinis süüdi? Nii on meil ka Pesaleidjas - kas tead, kui palju aitab kõigest üks abikäsi? Kunagi ei saa mõelda, et "küll keegi teeb" või et "mis mina ikka teha saan"... Loomulikult on vabatahtliku tööga nii, et kõik ei saa panustada absoluutselt 100% oma ajast ja energiast, kuid kui suur hulk häid inimesi annab endast kasvõi natukenegi, suudame mägesid liigutada.
- Iga hing on oluline. Kas teate, kuidas mu süda murdub, kui keegi räägib mulle midagi looduslikust valikust, kui kassid ilma hooleta tänavale või lauda taha õue jätab? Iga selle väikese olendi sees on hing, kes samamoodi, nagu sina, soovib hellust, hoolt ja armastust. Nagu ütles ravijuhi assistent Helen eelmises blogipostituses: "Kuigi kõiki ei ole võimalik alati päästa, siis me saame teha alati omalt poolt maksimumi selleks, et päästa võimalikult paljusid."
Kõige rohkem pakub mulle rõõmu see, et ma mitte ainult ei räägi, et tahan aidata, vaid reaalselt teen seda. Loomulikult tahaksin alati teha rohkem, kuid saan ikkagi kindel olla, et tänu minu väikeselegi abile on meie kassitoa ja hoiukodude kiisudel ning teistel tublidel vabatahtlikel natukenegi kergem. Kõige raskem on loomulikult näha, kuidas mõned kassid ei jõuagi oma koju... Samuti on kurb, kuidas mõni kass on nii uskumatult kaua pidanud seda päris oma kodu ootama... Aga siinkohal ongi vabatahtliku töö nii oluline - kui me teeme kiisude kassitoas olemise võimalikult toredaks, polegi kodu ootamine nii kurb ja üksildane! Ühel hetkel tuleb ju alati see kellegi PÄRIS OMA, kes enda uude nurrikusse silmapilkselt armub.
Kas Sa tahad midagi inimestele edasi öelda?
Ma soovin inimestele öelda, et palun olge kannatlikumad! Alati, kui keegi muretseb tänavalt leitud kassi hingetraumade pärast, et küll neil on pead sassis ja närvid korrast, räägin ma neile loo enda Mayast, kelle armastuse välja teenimine oli küll pikk protsess, kuid mille üle ma olen nii tohutult uhke. Kui Maya meile tuli, oli ta metsik ja arg stressipall ning kükitas igaksjuhuks tihti külmkapi taga. Mingist paitamisest ei osanud me unistadagi. Minu missioon oli aga sellest mustast preilist teha nurruv kaisutaja ning praeguseks on ta lausa nii kaisukas, et hommikuti ärgates leian ma ta tihti oma padjalt, täitsa minu pea otsast. See rõõmus pilk ja nurr, mis mulle hommikul silmad avades osaks saab, on nii kirjeldamatult südantsoojendav! Seega olge kannatlikud - see välja teenitud armastus ON seda väärt!
Kui ka sina soovid meie vahva tiimiga liituda, siis piilu siia: https://www.pesaleidja.ee/hakka-vabatahtlikuks/ ☺
Kommentaarid
Postita kommentaar