Meilt on tihtipeale uuritud, mida tähendab FIV viirus ja kuidas see mõjutab kassi. Adopteerimisel on tihtipeale just FIV see mis paneb otsustama teise kiisu kasuks.
Täna kirjutame täpsemalt sellest, mis on FIV (Feline Immunodeficiency Virus) ja põhjuseid miks just võtta FIV kiisu. Soovitame seda artiklit lugeda kõikidel kassiomanikel!
1. See ei kandu inimesele edasi.
FIV viirust pole võimalik inimesele üle kanda. Samuti pole vaja muretseda teiste loomaliikide pärast kodus. Kui kass ja koer lõbusalt mängivad ei tee kassi kriim koerale midagi!
2. Kõige rohkem levib see läbi sügavate hammustushaavade.
Viirus saab levida vaid siis kui hammustatud kass või hammustatav kass on FIVi nakatunud. Väga harvadel juhtudel levib see läbi seksuaalse kontakti. FIV on süljega leviv ning paarituvad loomad võivad seda üksteisega paaritudes levitada. Veel võib pisik levida läbi mustade nõelade, vereülekande ning ka emakassilt oma pesakonnale.
3. FIV on nõrk viirus.
Kui käid sõbrannal külas kel on FIV kass ja otsustad kassikest paitada, ei vii sa mingil juhul baktereid oma kassile koju. FIV ei püsi elus toidukaussides, korvides ega muudes nõudes. Samuti ei saa sa seda riietega levitada.
4. Kõige rohkem levib FIV vabakäigul olevate kastreerimata meeskasside vahel.
Uuringute kohaselt on isased kassid, kes on kastreerimata ja liiguvad väljas vabalt ringi kõige rohkem ohus, et nakatuda FIVi. Toakasside nakatumise protsent on kõige väiksem.
5. Tihtipeale puuduvad sümptomid.
On väga tõenäoline, et FIV viirust kandev kass ei ilmuta sümptomeid lausa mitu aastat. Kui sümptomid aga ilmuvad, võivad need vaikselt või ootamatult süveneda. Kui märkate FIV kassil kui ka diagnoosimata kassil selliseid sümptomeid siis võtke veterinaariga ühendust :
- Suurenenud lümfisõlmed
- Palavik
- Aneemia
- Kaalulangus
- Karvkatte muutused
- Isupuudus
- Kõhulahtisus
- Silma korrapäratu välimus ning ootamatu põletik
- Igemepõletik
- Suupõletik
- Hambaprobleemid
- Nahapunetus ja/või karvalangus
- Haavad mis ei parane
- Aevastamine
- Eritis silmadest ja/või ninast
- Käitumismuutused
- Tihe urineerimine, urineerimise probleemid või kastist väljaspool urineerimine
6. Kass võiks saada testitud.
Kui kass adopteerida oleks soovitatav lasta teha ikkagi FIV test. Vastus ei ole alati 100% kindel aga siiski saate omanikuna jälgida oma kassi käitumist ja tervislikke muutusi ning teate kindlalt mida jälgida.
7. FIVi jaoks puudub ravi.
Kuigi FIVi jaoks puudub otsene ravi, saavad veterinaarid alati ravida sümptomeid. Seda siis kui viirus on juba end avaldanud või siis kui viiruslikke sümptomeid veel pole. Enamasti on sümptomaatiliseks raviks teistusugune toit või põletike vastased rohud.
8. FIViga kassid elavad tavalist elu!
Nagu juba mainitud ei pruugi teie kass sümptomeid välja näidata. Aga siiski on vaja suuremat hoolt ning see avaldub põhiliselt kassi käitumist jälgides. Kui hoida kiisul silm peal ja end FIViga kurssi viia ei tohiks midagi halba juhtuda. Kui suudate kindlaks teha oma kassi 'normaalse' oleku, siis suudate kindlasti ka aru saada kui teie kassil on tervisega probleem. Lisaks sellele ka korrapärased arstivisiidid, mis hoiavad teie kassi terve ning ka teie südame rahul.
Kas olete omanud kunagi FIV kassi? Kui jah siis mis olid teie kogemused?
Täna kirjutame täpsemalt sellest, mis on FIV (Feline Immunodeficiency Virus) ja põhjuseid miks just võtta FIV kiisu. Soovitame seda artiklit lugeda kõikidel kassiomanikel!
1. See ei kandu inimesele edasi.
FIV viirust pole võimalik inimesele üle kanda. Samuti pole vaja muretseda teiste loomaliikide pärast kodus. Kui kass ja koer lõbusalt mängivad ei tee kassi kriim koerale midagi!
2. Kõige rohkem levib see läbi sügavate hammustushaavade.
Viirus saab levida vaid siis kui hammustatud kass või hammustatav kass on FIVi nakatunud. Väga harvadel juhtudel levib see läbi seksuaalse kontakti. FIV on süljega leviv ning paarituvad loomad võivad seda üksteisega paaritudes levitada. Veel võib pisik levida läbi mustade nõelade, vereülekande ning ka emakassilt oma pesakonnale.
3. FIV on nõrk viirus.
Kui käid sõbrannal külas kel on FIV kass ja otsustad kassikest paitada, ei vii sa mingil juhul baktereid oma kassile koju. FIV ei püsi elus toidukaussides, korvides ega muudes nõudes. Samuti ei saa sa seda riietega levitada.
4. Kõige rohkem levib FIV vabakäigul olevate kastreerimata meeskasside vahel.
Uuringute kohaselt on isased kassid, kes on kastreerimata ja liiguvad väljas vabalt ringi kõige rohkem ohus, et nakatuda FIVi. Toakasside nakatumise protsent on kõige väiksem.
5. Tihtipeale puuduvad sümptomid.
On väga tõenäoline, et FIV viirust kandev kass ei ilmuta sümptomeid lausa mitu aastat. Kui sümptomid aga ilmuvad, võivad need vaikselt või ootamatult süveneda. Kui märkate FIV kassil kui ka diagnoosimata kassil selliseid sümptomeid siis võtke veterinaariga ühendust :
- Suurenenud lümfisõlmed
- Palavik
- Aneemia
- Kaalulangus
- Karvkatte muutused
- Isupuudus
- Kõhulahtisus
- Silma korrapäratu välimus ning ootamatu põletik
- Igemepõletik
- Suupõletik
- Hambaprobleemid
- Nahapunetus ja/või karvalangus
- Haavad mis ei parane
- Aevastamine
- Eritis silmadest ja/või ninast
- Käitumismuutused
- Tihe urineerimine, urineerimise probleemid või kastist väljaspool urineerimine
6. Kass võiks saada testitud.
Kui kass adopteerida oleks soovitatav lasta teha ikkagi FIV test. Vastus ei ole alati 100% kindel aga siiski saate omanikuna jälgida oma kassi käitumist ja tervislikke muutusi ning teate kindlalt mida jälgida.
7. FIVi jaoks puudub ravi.
Kuigi FIVi jaoks puudub otsene ravi, saavad veterinaarid alati ravida sümptomeid. Seda siis kui viirus on juba end avaldanud või siis kui viiruslikke sümptomeid veel pole. Enamasti on sümptomaatiliseks raviks teistusugune toit või põletike vastased rohud.
8. FIViga kassid elavad tavalist elu!
Nagu juba mainitud ei pruugi teie kass sümptomeid välja näidata. Aga siiski on vaja suuremat hoolt ning see avaldub põhiliselt kassi käitumist jälgides. Kui hoida kiisul silm peal ja end FIViga kurssi viia ei tohiks midagi halba juhtuda. Kui suudate kindlaks teha oma kassi 'normaalse' oleku, siis suudate kindlasti ka aru saada kui teie kassil on tervisega probleem. Lisaks sellele ka korrapärased arstivisiidid, mis hoiavad teie kassi terve ning ka teie südame rahul.
Kas olete omanud kunagi FIV kassi? Kui jah siis mis olid teie kogemused?
Kommentaarid
Postita kommentaar