Otse põhisisu juurde

Kodu-uudised: sabatu kass nimega Pikne

Pikne leidis oma päriskodu meie vabatahtliku juures peale seda kui ta oli peale Pesaleidjasse jõudmist terveks kuulutatud. Täna jagabki tema perenaine Pikse teekonda õnnetust kassipojast oma päriskoduni. 

Pikne oli kõigest paarikuune kassipoeg kui ta Pesaleidjasse toodi Jõelähtme vallast - ema ei olnud, saba oli murdunud ning kassipoeg oli suurt hirmu täis. Kuna tema väike sabake meenutas piksenoolt, saigi ta omale nime - Pikne. Lisaks oli ta üsna väeti, kõhuprobleemid, murdunud saba valmistas valu ning ees oli pikk tee tervenemiseni. 



Saba oli tal murdunud ilmselt sünni ajal, vähemalt arstid arvasid nii. Kui ta lõpuks oli piisavalt hoiukodus kosunud, oli aeg saba amputeerima minna. Opp möödus edukalt ning mina, kes oli terve aeg Piksele pöialt hoidnud, tundsin, et meie koju mahuks veel üks nurrik ning Pikse raske elu algus ja imearmsad pildid tõid lõpuks kodus läbirääkimistel edusammud - elukaaslane andis nõusoleku veel teiselegi kassile kodu pakkuda. Johnnyl, ehk meie esimesel kassil, ei olnud muidugi õrna aimu ka, mis nüüd juhtuma hakkab...

Lõpuks jõudis kätte päev, mil Pikne ehk hellitavalt ja koduselt nimega Piku, tuli lõpuks koju.

Pikne esimesel õhtul



Johnny võttis ta isegi hästi vastu - paar korda kostus mõni susin kui Piku liiga lähedale läks, mõnikord jooksis eemale põrnitsema, et kes see kass on, miks ta meie kodus on?

Üsna kähku, äkki peale kolmandat päeva, hakkasid nad juba koos mängima, kord jooksis üks ees, siis teine. Kõige vahvam oli vaadata kuidas nad kahekesi rõdul oleva ronimispuu otsa istuma läksid, et klaasitud rõduakna tagant välja vaadata. Lõpuks aga saime aru, et Johnny, kes on Pikust 5 aastat vanem, võttis ta omaks kui koos magati ronimispuul ning Johnny Pikut hoolikalt pesi. 






Pikne on tänaseks meiega olnud üle aasta - 2019.a novembri lõpust alates. Ta on Johnny suurim sõber, väike vend ja hea kaaslane. Nii tore on neid aegajalt koos magamas vaadata ning mõelda, et küll oli ikka tore, et me teise kassi võtmise kasuks otsustasime. 

Inimestega on Piku algselt väga arg, aga kui lõpuks külla tulnud sõpradega harjub, on ta julge ning agar paisid noppima. Ta on imeline kass, kes tahab väga lähedust. Tihti kui töölt naaseme, jookseb ta diivanile sinu juurde ning ronib sõna otseses mõttes pähe või peale ning laseb valju nurru valla, sest lõpuks on tema inimesed kodus. 

Meil on tohutult heameel, et me otsustasime sellele pisikesele õnnetukesele kodu pakkuda, sest juba ammu enam ei kujuta me elu temata ette. 😍 Seega kui mõtlete, et kas võtta veel teine kass... Siis andke see võimalus, usun, et te ei pea kahetsema! Lõpetuseks veel mõned vahvad pildid meie poistest.




Niimoodi tulebki Pikne minu otsa magama... 😀





Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

5 märki, millega Su kass tahab Sulle öelda, et ta on õnnetu

Meie kassid on meie hindamatud kaaslased, kes pidevalt naeratuse näole toovad. Ilmselgelt soovime me neile alati parimat, kuid kuna kassikeelt me ei räägi, on sageli raske neid neljajalgseid mõista. Toome teile välja viis punkti, näpunäideteks ja tähelepanekuteks, mis aitaksid teil oma kassi paremini mõista ning nende heaolu kontrollida.  Taavi Ainult lebaks ja magaks. Kuigi see tundub väga tavaline kasside puhul, ei ole see päris nii. Kassidel võib kodus olles väga igav hakata. Kass, kes vaid magab ja lebab, võib olla lihtsalt alastimuleeritud. See tähendab, et tal pole piisavalt tegevust või mänguaega oma inimeselt. Võite mõelda, et kass ongi lihtsalt laisk – kuid, kui te saaksite oma kassilt selle kohta küsida, võib vastuseks olla lihtsalt see, et ta on oma igavusega leppinud. Sellised kassid ei liigu väga palju ning seetõttu tulevad ka terviseriskid, näiteks ülekaalulisus, diabeet ja liigeste probleemid. On oluline teha kindlaks, et kass saab piisavalt liikumist ja tähelepanu, et

HEA TEADA: neli punkti kassiküüntest, mida üks kassiomanik kindlasi teadma peaks!

 Kassid võivad küll kraapida mööblit, ronida mööda kardinaid ja oma küüntega muid asju lõhkuda, ent küüned on oluline osa kassi anatoomiast ning palju enamat kui näib. Toome Sulle põhilise info, mida Sa peaks teadma oma kassi küüntest. Allikas: Pixabay 1. Kassiküüned ei ole päris samad kui meie küüned. Kassiküüned on küll sarnased meie omadel, ent on üks suur erinevus - kassiküüned on osa nende varvaste luudest. Küüne kaotamine meie jaoks ei ole suur probleem, ent kassi jaoks on see põhimõtteliselt sama kui sõrme- või varbaotsa amputeerimine. Mistõttu mitte-mitte kunagi ei tohiks kassilt küüsi eemaldada. Õnneks on protseduur enamus loomakliinikutes ka taunitud. (mitmelpool maailmas on küll see tavaline, vt declawing ) 2. Kassiküüntel on olulised ülesanded. Kui meie küünte põhiliseks eesmärgiks on meie sõrmeotsi kaitsta, siis kasside jaoks on küüned palju enamat. Ülesanded, millega ilmselt kõik oleme kokku puutunud, on enesekaitse ja jahipidamine. Lisaks aitavad k

Märgid, et Su kassil on valus

Kassid on väga stoilised loomad ning nad oskavad valu hästi varjata. Ebatavalise käitumise märkamiseks on tihtipeale vaja neid jälgida lähedalt ja üpris ettevatlikult. Ükski kassiomanik ei soovi, et nende kallis kiisu vaikides kannatama peaks. Et valu kiirelt märgata, tõime välja seitse abistavat näpunäidet, kuidas ja milliseid märke tähele panna.  Kus on kiisu? Valudes kass võib end stressi tõttu ära peita, et seal rahulikult valuga toime tulla. Inimesed lebavad valu tundes voodis - eemalduvad teistest inimestest, suhtlusest ning füüsilisest tegevusest, niisamuti toimetavad ka kaslased. Kasside käitumine ei ole alati ennustatav, kuid kui Sa märkad, et peitu pugemine muutub osaks igapäevarutiinist, vii kass igaks juhuks loomaarsti juurde tervisekontrolli. Äkilised muutused käitumises Kas Su kass on tüüpiliselt sülekass ning loomult väga rahulik kuid äkitselt märkad, et ta on ärritunud: hammustab, küünistab või sisiseb? Äkiline ja ettearvamatu käitumismuudatus võib olla üks märk, mis v