Kas kassidel on tujud? Muidugi on! Kassid võivad välja näidata erinevaid tujusid, alustades elevil ja õnnelikust kuni stressis ja vihase meeleoluni.
Võimalik, et ühel päeval on meil seade, mis võimaldab lihtsalt ja kiirelt tuvastada oma lemmiku tundeid, lugedes tema käitumist. Seni aga peame kassi tujude mõistmiseks õppima tundma tema kehakeelt ja häälitsusi.
Kassid kasutavad suhtlemiseks kogu oma keha – sabaotsast kõrvade ja silmadeni välja. Kuigi kasside kehakeele mõistmine võib olla keeruline, võivad mõned üldised näpunäited aidata dekodeerida, mida sinu kass mõtleb ja kuidas ta end tunneb. Pea aga meeles, et iga kass on erinev ja võib erinevaid tujusid välja näidata talle iseloomulikul viisil.
Kuidas lugeda kassi tujusid?
Alljärgnev juhend aitab sul mõista kassi kehakeele peamisi signaale, et aidata sul kindlaks teha kassi tuju.
Rahulolev ja rahulik
 |
| Paskal |
Kassid peaksid end tundma rahulikult ja rahulolevana enamuse ajast. Rahuloleva kassi tunned ära järgmiste tunnuste järgi:
- Keha: lõdvestunud kass lamab üldiselt külje või selja peal ning tema tagumised jalad on välja sirutatud
- Saba: tema saba on peamiselt paigal
- Silmad: tema silmad võivad olla suletud või peaaegu suletud. Kui kass vaatab sind pooleldi suletud silmadega või pilgutab sulle aeglaselt, on see suur kompliment, sest nii näitab ta, et usaldab sind piisavalt ning tunneb, et ei pea sinu juuresolekul valvel olema
- Kõrvad: lõdvestunud kassi kõrvad on neutraalasendis suunatud üles- ja ettepoole
- Käitumine: kass võib nurruda ja/või sõtkuda käppadega (nn „küpsiste valmistamine“). Rahulolev kass puhastab sageli rahulikult iseennast ja ka sind.
Õnnelik
Õnnelik kass on pisut aktiivsem kui rahulik või rahulolev kass:
- Keha: õnnelik kass võib end sinu vastu hõõrudes tõmmata selja küüru, kuid seda rahulikult ja aeglaselt, ilma, et nende karv püsti tõuseks
- Saba: tal on tavaliselt saba püsti, kuid sabakarvad ei ole puhvis. Sabaots võib olla kaardus, meenutades küsimärki
- Silmad: kass võib sulle aeglaselt silmi pilgutada, sind peaga nügida ja end sinu vastu hõõruda
- Kõrvad: õnnelikul kassil on püstised ja ettepoole suunatud kõrvad
- Käitumine: paljud kassid mäuguvad ja/või nurruvad tervitades teisi samas majapidamises elavaid kasse, koeri või inimesi
Mänguline/uudishimulik
Mänguline ja uudishimulik kass on tõeliselt põnev seltskonnakaaslane:
- Keha: mängulise kassi kehakeel meenutab jahti pidavat kassi
- Saba: tema saba võib elevusest väriseda ja tõmmelda või sirutuda sirgjooneliselt üles kui ta mängib teise kassi või inimesega, et näidata välja sõbralikkust
- Silmad: mänguline kass võib olla tähelepanelikult keskendunud kindlale objektile, näiteks mänguasjale või laserile
- Käitumine: mõned mängulised kassid võivad teha üksikuid häälitsusi, kuid üldiselt on nad vaikselt. Mänguline kass võib välja näidata jahipidamise tunnuseid, näiteks võib ta luurata, kükitada, söösta, käpaga vehkida, hammustada või tagajalgadega mänguasja lüüa.
Urisemine, susisemine või enese „madalamaks kui muru“ tegemine võib tähendada, et mäng on läinud liiga kaugele ning mängulisest olekust on saanud pettumus või viha ning mäng tuleks lõpetada.
Stressis või hirmul
Stressis või hirmul olev kass peidab end sageli ära, sest nende instinkt on tavaliselt peita end stressori eest. Kui peitmine ei ole aga võimalik, võivad nad stressist anda märku oma kehakeelega:
- Keha: kass võib olla küürus selja või pinges kehaolekuga ja võib hakata järsku end kiirelt ja korduvalt ühe koha pealt puhastama. Teine kindel märk, et sinu kass on hirmul, on nn Halloweeni kassi hoiak – küürus selg, millel karvad püsti ning kõrgele tõstetud puhvis saba, millega soovib end näidata suuremana. Kass võib ka susiseda ja sülitada, et üritada ehmatada seda, mis või kes talle ohtlik tundub.
- Saba: kassi saba võib tõmmelda või liikuda kiirelt edasi-tagasi
- Silmad: tal on laienenud pupillid
- Käitumine: stressis kass võib ka urineerida või kergendada ennast väljaspool liivakasti. Ta võib ka jalutada madala kehaasendiga, kõrvad, pea ja saba vastu maad.
Vihane või agressiivne
Kasside viha ja agressiivsust ei panda aegajalt tähele enne, kui on liiga hilja ja kass on juba kedagi kriimustanud või hammustanud. Kassidel on lühike süütenöör ja nende viha võib stressirohkes või hirmutavates olukorras kiirelt eskaleeruda, kuid nad annavad ka hoiatavaid vihjeid, kui oskad tähele panna:
- Keha: kass võib tarduda enne ründamist
- Saba: saba võib kiirelt edasi-tagasi tuhiseda või hoiab ta seda sirgelt
- Silmad: kassid vaatavad sageli tähelepanelikult asja või inimest, kellele nad oma agressiooni suunavad
- Kõrvad: kurja kassi tunned ära peadligi kõrvadest ja hammaste näitamisest ning sisisemisest
- Käitumine: kass näitab viha ja agressiooni urisedes, susisedes ja isegi ulgudes
Kui täheldad oma kassi käitumises neid märke, peaksid rahulikult lahkuma ja andma oma kassile aega rahunemiseks. Ära kunagi lähene kurjale või agressiivsele kassile, sest kass hoiatab neid märke andes, et järgneda võib tõsine vigastus.
Kassi hammustused muutuvad kiirelt tõsiseks nende suus leiduva bakteri tõttu, mistõttu peaksid otsima arstiabi, kui kass hammustab või kriimustab sind tõsiselt.
Kui sinu kass ilmutab märke agressiivsusest, hirmust või ärevusest igapäevaselt, võta palun ühendust oma loomaarstiga, et välistada terviseprobleemid, mis võivad tema tuju mõjutada.
Veterinaar-bioheiviorist on samuti väärtuslik abiline aitamaks kassi tujudega, kui kass ei tundu kodus õnnelik, rahulik või mänguhimuline.
Haige või vigastatud
Tuvastada, millal on kass haige või vigastatud, võib olla väga keeruline. Kassid on kiskjad, kuid nad on ka mitmete teiste loomade saagiks. Seetõttu varjavad nad oma nõrkust, haigust ja vigastusi väga hästi ning sa ei pruugi teada, et nad vajavad loomaarsti tähelepanu enne kui olukord on väga halb.
Märgid, et su kass on haige:
- Peidab end pikka aega (eriti kui ta on muidu sotsiaalne kass);
- Huvipuudus toidu või joogi vastu;
- Urineerib või kergendab end väljaspool liivakasti;
- Lonkab;
- Hingab läbi suu (hingeldab);
- Häälitseb (näiteks ulub või mäugub madalal häälel).
Kui täheldad oma kassi käitumises neid märke, võta koheselt ühendust oma loomaarstiga.
Allikad
- https://cdn.ymaws.com/sites/dacvb.site-ym.com/resource/resmgr/docs/Tip2-Feline_body_language.pdf
- https://veterinarypartner.vin.com/default.aspx?pid=19239&catId=102901&id=8801625
- https://drsophiayin.com/blog/entry/new-poster-the-body-language-of-feline-anxiety/
Pildil: Paskal https://www.pesaleidja.ee/loomad/paskal-22274573/
----------------------------
AITA MEIL AIDATA
Pesaleidja kuulub Vabaühenduste Liidu heade annetuste kogujate nimekirja ning järgib annetuste kogumise head tava.
Iga ülekantud euroga saad aidata Pesaleidja kassitoas ja hoiukodudes olevaid kasse ja koeri!
Palun anneta endale sobiv summa Pesaleidja MTÜ kontole:EE647700771001866844 LHV Pank
EE102200221063071211 Swedbank
EE941010220247756220 SEB Pank
EE404204278613732108 Coop Pank
EE351700017003105966 Luminor Bank
Helista Pesaleidja MTÜ annetustelefonile:
900 0950 - kõne hind 50 €
900 0915 - kõne hind 15 €
900 0905 - kõne hind 5 €
Palun kuula ära kogu tervitustekst, muidu annetust ei toimu!
Kommentaarid
Postita kommentaar