Otse põhisisu juurde

HOIUKODUNDUSEST - Liis räägib oma loo

KUIDAS MINUST HOIUKODU SAI - VIRKO LUGU

Minu ja Virko lugu sai alguse eelmise aasta novembris, kui nägin Pesaleidja Facebooki grupis abipalvet, kus kassil oli hädasti hoiukodu vaja. Mainin kohe ära, et vabatahtlikuna näen selliseid abipalveid igapäevaselt, kui mitte mitu korda päevas. Ma ei olnud enne seda isegi hoiukoduks hakkamise peale mõelnud. Mis siis muutus?
Lähme tagasi selle abipalve juurde. See hädaline, kes kuskil mu hingesopi sügavustes kraapima hakkas, oli Virko. Ma ei tea siiani, mis oli see miski, mis sundis mind teda enda juurde võtma. Äkki oli see sarnasus mu esimese kassiga? Tema kohati eriskummaline välimus? Peale vestlust elukaaslasega otsustasime, et Virko tuleb meile.
Virko oli päris raske saatusega kassike. Ta oli Pesaleidjasse sattunud Narvast, siis koju kolinud, siis tänavale visatud ning seejärel lõpetas ta saatuse tahtel uuesti Pesaleidjas. Ta oli vaid viieaastane, ehk potentsiaali kellelegi veel pikki aastaid palju rõõmu pakkuda oli rohkem kui küll. Paraku olid mitmed inimesed selle kassikesega väga ebaõiglaselt käitunud.

Öö enne Virko tulekut oli mul üsna unetu. Peast käis sada mõtet läbi ja uni lihtsalt ei tulnud. Eelkõige tegi mulle muret see, et Virko ei pruugi hakata mu kassidega läbi saama. Tühipaljas mõte sellest, et Virko võiks teha oma hädasi mujale kui liivakasti, tekitas lihtsalt õudu. Kuigi mul endal on juba üsna pikk kassipidamiskogemus, andis mulle palju julgust juurde see, et oleksin saanud oma muredega teiste Pesaleidja vabatahtlike poole pöörduda. Alati on ju lihtsam tegutseda, kui tead, et keegi on vajadusel nõu ja jõuga abiks.

Järgmisel päeval läksin Virkole järgi. Peale poolt tundi autosõitu ning Virko kaeblikku kräunumist jõudsime lõpuks koju. Toas tegin puuriukse lahti ning eeldasin, et kass jookseb kuhugi peitu ja redutab seal mõne tunni. Olime võtnud mõned kuud tagasi Pesaleidjast kassi, kes tundis alguses kõige tundmatu ees kohutavat hirmu, seetõttu polnud teda esimesed kolm päeva nähagi. Esialgsetest raskustest hoolimata sai temast üsna lühikese ajaga suur inimeste sõber. Eeldasin, et uus koht, uued inimesed ja võõrad loomad hirmutavad Virkot. Enda suureks üllatuseks eksisin. Virko astus puurist välja ja hakkas ringi kõndima, nagu ta oleks juba pikka aega meie juures elanud. Esmakohtumine meie tujuka kassiproua Whiskersiga läks väga rahumeelselt - olin valmis vähemalt mõneks kõhinaks või urinaks, kuid peale ninade kokkupaneku ei juhtunud midagi. Kassipoiss Bandiit oli uuest kiisut märksa rohkem huvitatud, käis tal kogu aeg järel ning tahtis nuuskida. Hiljem said neist väga suured sõbrad, kes üksteise nägu pesid ning kaisus magasid.

Virko oli meie juures kohe algusest peale väga tubli. Kiisudega oli läbisaamine hea, mu laste kilkamisest ta välja ei teinud ning koer ei pakkunud talle absoluutselt huvi. "Õnnetusi" ei juhtunud mitte ühelgi korral. Annaksin siinkohal ka sellega seoses ühe hea nipi - mida rohkem liivakaste, seda uhkem! Meil oli majas igal kassil oma kast, kõik olid pandud maja erinevatesse osadesse. Mitme kasti olemasolu vähendab "õnnetuse" juhtumise tõenäosust märgatavalt. Elu Virkoga tundus sel hetkel väga hästi minevat ning tundus, et nüüd ei olegi enam muud, kui talle päriskodu leida. Siiski juhtus ootamatu, milleks ma ei olnud üldse valmis. Virkol tekkisid tervisemured.

Virko oli meie juures olnud umbes nädala, kui avastasin, et tal tuleb suust üsna ebameeldivat lõhna. Lähemal vaatlusel selgus, et tal olid ka igemed punased, mistõttu sai võetud ette teekond kliinikusse. Kliinikust sain üsna hirmutavad uudised. Nimelt oli Virkol lõua all munataoline moodustis, mille puhul arst ei osanud öelda, on see põletik või vähk. Arst eemaldas moodustise sisu ning saatis proovid analüüsimiseks, et kindlaks teha, millega tegu. Vähk lõualuus oleks tähendanud surmaotsust, kuna sealt poleks olnud seda võimalik eemaldada. Meil ei jäänud sel hetkel muud üle, kui ainult loota, et vastus oleks lootustandev.
Olukord oli murettekitav ja ärev, lisaks pidin hakkama Virkole antibiootikume ja valuvaigisteid andma. Need konkreetsed antibiootikumid ei olnud ebameeldiva maitsega, seega sain tableti lihtsalt luskikaga purustada ning kiisueine sisse segada. Ka valuvaigisti andmine ei olnud keerukas - vajalik kogus tuli lihtsalt süstlaga suhu lasta. Kuna mul on kodus mitu kassi, pidin hoolega jälgima, et antibiootikumidega segatud toitu sööks ainult Virko. See oli ka ainus murekoht kogu protsessi juures, muidu oli ravimite andmine imelihtne. Peale nädalakest ootamist tuli ka analüüside vastus - Virkol ei ole vähk, vaid põletik, mis on täielikult ravitav! Kuna põletik oli väga tugev, pidi Virko tervelt kuu aega antibiootikume saama.

Peale seda, kui Virkol moodustis eemaldati ja ta hakkas ravi saama, hakkasin nägema tema tõelist olemust. Väga võimalik, et enne arstilkäiku oli tal valus, kuid kassid on oma ebamugavuse varjamises väga osavad. Virko sai Bandiidiga suurteks sõpradeks, koos hakati tagaajamismänge mängima ning kaisus magama. Virko hakkas ka meiega rohkem suhtlema. Kui ta ennem hoidis pigem omaette, siis nüüd hakkas ta pai tahtma, öösiti meie jalgade juures magama ning harv ei olnud ka juhus, kui ta meid sõbraliku mjäuga hommikuti tervitas. Ta sai meile lühikese ajaga väga armsaks.
Tavaliselt on ikka nii, et iga kurvalt alanud muinasjutt saab õnneliku lõpu ning täpselt sama juhtus ka Virkoga. Tema pikad seiklused lõppesid selle aasta jaanuaris, kui ta kolis oma päriskoju! Ja nii ta elas õnnelikult elupäevade lõpuni... :)

Hoiukoduks olemine on ääretult vahva kogemus ja ei nõua sidumist aastateks. Alustada saab mõne vahva kassipojaga, kelle hoidmisperiood on pigem alati lühike.
Loe Pesaleidja hoiukoduks saamise kohta lähemalt: https://www.pesaleidja.ee/pesaleidja-hoiukodud/

SELLEKS, ET PÄÄSTA ROHKEM KODUTUID LOOMI, ON MEIL TARVIS SINU ABI.

💚 Püsiannetajaks on kõige mugavam hakata meie kodulehel olevate pangalinkide abil ➡️ https://www.pesaleidja.ee/anneta/

💚 Ühekordset annetust on lisaks võimalik teha helistades Pesaleidja MTÜ annetustelefonile:
900 0950 - kõne hind 50 EUR
900 0915 - kõne hind 15 EUR
900 0905 - kõne hind 5 EUR
NB! Palun kuula ära kogu tervitustekst, muidu annetust ei toimu!

💚 Samuti saab annetust teha Pesaleidja MTÜ kontodele:
EE647700771001866844 LHV Pank
EE102200221063071211 Swedbank
EE941010220247756220 SEB Pank
EE404204278613732108 Coop Pank
EE351700017003105966 Luminor Bank
Selgitusse kirjuta palun “Blogi"!

PS! Annetustest saadud raha kasutatakse 100%-liselt kodutute loomade abistamiseks.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Miks mu kass mind limpsib?

Kassid teevad mitmeid asju, mis panevad meid imestama ja tekitavad küsimusi. Kas oled kunagi mõelnud, miks su kass sind limpsib? Inimestena ei jookse me ringi ega limpsi neid, kes meile meeldivad. Oleme nüüd aga teada saanud, miks sinu kass sind limpsib. Apelsin Sa oled minu! Nagu me kõik teame, „vannitavad“ kassid end sageli selleks, et püsida puhtad. Kassid on puhtuseetalonid ja võtavad enda puhastamist tõsiselt. Tänu kasside karedale keelele ja süljele eemaldavad nad edukalt oma karvkattest soovimatu mustuse. Põnev fakt: keskmine kass veedab 15-20% oma päevast end pestes. "Kasside keel on kaetud väikeste näsadega, mis toimivad nii kammina, kui ta ennast hooldab, kui ka rasplina kõikide väikeste toidujäätmete kätte saamiseks luult või toidukausist,“ ütleb Marci Koski, sertifitseeritud kasside käitumise ja koolitamise konsultant ning Kassikäitumise lahendused omanik Washingtoni osariigis. Lisaks ilmselgele pesemise funktsioonile limpsivad mitmed kassid end ka seetõttu, et see rah

Märgid, et Su kassil on valus

Kassid on väga stoilised loomad ning nad oskavad valu hästi varjata. Ebatavalise käitumise märkamiseks on tihtipeale vaja neid jälgida lähedalt ja üpris ettevatlikult. Ükski kassiomanik ei soovi, et nende kallis kiisu vaikides kannatama peaks. Et valu kiirelt märgata, tõime välja seitse abistavat näpunäidet, kuidas ja milliseid märke tähele panna.  Kus on kiisu? Valudes kass võib end stressi tõttu ära peita, et seal rahulikult valuga toime tulla. Inimesed lebavad valu tundes voodis - eemalduvad teistest inimestest, suhtlusest ning füüsilisest tegevusest, niisamuti toimetavad ka kaslased. Kasside käitumine ei ole alati ennustatav, kuid kui Sa märkad, et peitu pugemine muutub osaks igapäevarutiinist, vii kass igaks juhuks loomaarsti juurde tervisekontrolli. Äkilised muutused käitumises Kas Su kass on tüüpiliselt sülekass ning loomult väga rahulik kuid äkitselt märkad, et ta on ärritunud: hammustab, küünistab või sisiseb? Äkiline ja ettearvamatu käitumismuudatus võib olla üks märk, mis v

7 põhjust, miks kassid armastavad VANNITUBE!

Oled mõelnud, miks Su kass armastab eriti vannitoas lebada või just sinna esimesena tormab, kui see uks avaneb? Kui oled kassidega kokku puutunud, siis arvatavasti juba tead, et enamik kiisusid armastavad vannitoas käia. Kas ka Sinu kass järgneb sulle vannituppa? Ehk ta hõõrub end Su jalgade vastu kui Sa seal oled? Võib-olla ta pikutab kraanikausis isegi siis, kui Sind seal pole? Ta võib suletud ukse taga kräunuda ning seda käpaga katsuda. Mõned kassid kipuvad justnimelt vannitoas palju tähelepanu küsima. Mis vannitubades siis ikkagi nii erilist on? Oleme ka meie seda mõelnud. Aga me mõtlesime välja! Ja jagame oma teadmisi nüüd ka Sinuga: VANNITUBA ON SUUREPÄRANE KOHT, KUS MÄNGIDA Vannituba võib mõne kassi jaoks hoopiski justkui mängutuba olla. Seal on vann, kus ringi tuisata, ning WC-paber, millega mängida. Seal pakuvad veel põnevust rätikud ja nagis rippuvad hommikumantlid. Kiisud võivad põrandal püherdada ja vannimatiga mängida. Kassil võib olla vannitoas väga lõbus, hoolimata sel